Kontakti ring (0)

Keeled - Inglise keel

1 Hindamata

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Joonis

Kontakti ring inglise keel

Sarnased õppematerjalid

doc

Füüsika eksam vene keel

FÜÜSIKA II EKSAM 1. Q1Q2 F: R2 ur Q Q uuur F = k 13 2 R12 R 12 1 k= 4 0 Í ì2 k 9 109 Êë 2 - . . , , : - -- . - . . 2. , - , . . , , , , . . . , . 1 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM ur 1 Qq ur F= R 4 0 R 3 ur F 1 Q ur = R q 4 0 R 3 ur F ur =E q ur ur F = qE ur 1 Q ur E= R 4 0 R 3 - . : - , ; - , , , . 1 Q (r ) = 4 0 r 2 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM 3. . uur ur ur R2 R2 ur ur 2 1 Rd R 1 dR A= Fd R = qQ 3 = qQ 2 = 1

Vene keel

186

pdf

Vahvlist südamed

€; ka F- ftiEZSg =o;5-E+=i3"- -€s t..;.F s q;:= ')'4= ft€ '9= :*i J y=B?Tii itE nt =:> 3 ?- 2-.VG !E'ii=:;riVf i: - i-Yg=- E 5 Et F>^Y,= -,r d s'ir& -c -- == =Ei==': E-=F.*:-€=v2.2; = =.g ,-J; = Z d.i:X:G€{'=13ag4. i-- -,-Yt EglPcElit'=qro- = g r^ 3 - l, Z T >a -c.- tr

Kirjandus

pdf

KT nr 3

q l/l -l-( r oG- )^r,!. 5 . D Ta"/^r^/."- r.t6^^k"l"t^r'L a+ /'a.-*"r->l^L->- fL-l^^h" f;L- *-;a vo,ttit"r-J'ubL tL- ' J^^,^t w.\<4.4,<.v_ , / Stlaa7r h;*;^L-g joox Vr t4k^ U""i X,/.A*"L _ rwa !r""o^^^-n^- rrra2c , ^^;/t - g\:azl vL^.-L a^'^' = G 0 !.///^,, ( pl^"/^"t .t,qo4 L,...,^,t; P y-\o_,; l,^._

Tugevusõpetus i

doc

Eesti keel käänamismallid

Eesti keel Käänamismallid A-tüvi on alati omastav kääne (mille? missuguse?) ja annab silpide arvu. B-tüvi on alati sõna osastav kääne (mida? missugust?). Astmevaheldus (AV) on sõna A- ja B-tüve muutus. Laadivaheldus (LV) on astmevahelduse alaliik, mille puhul k, p, t, g, b, d, s tekib või kaob (jalg). Vältevahelduse (VV) puhul muutub sõna rõhk II ja III välte vahel, kirjapildis ei muutu midagi (lill). Kujuvaheldus (KV) on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõppeb mõnes vormis vokaaliga ja mõnes vormis konsonandiga (lamba/lammast). Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu tuleb lugeda A-tüvest. Mall Tüüpsõna Ains. os. Mitm. om. Mit. os. I Õpik (3 silpi, astmevahelduseta) (60%) Hammas (astmevaheldus, kujuvaheldus, s-lõpp) II Liige (astmevaheldus, kujuvahelduseta, III välde) Aasta (2 silpi, astmevahelduseta) Suur (2 s

Eesti keel

pdf

Matan 1

:15 $ls ;- trr t lr r-il-i o a-f)a .,\' tJ 'Il \-'l ll \\ 'l-. fl"lri ,, '-t-rr, J lTr _:lll.,,J-{lr--' _Si -1' :I -ll',.r ll*l * l l) 111"sllsA ;ii .'" il- rll.s {lro 8l Il .ElL9 ti r ? )r-- I - --i S l-1/' l'o by j i jl

Matemaatiline analüüs

docx

Vääne

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: VÄÄNE ÜLESANNE NR: 2 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 M4 M3 M2 M1 V IV III II I A B C D E H V IV III II I l5 l4 l3 l2

Masinatehnika

doc

Astmevaheldus

ASTMEVAHELDUS = tugeva ja nõrga astme seaduspärane vaheldumine sõna muutmisel laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV) sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV NB! Hääliku pikkuse muutumist ei loeta laadivahelduseks

Eesti keel

doc

Põhivara 8 klass. KÕIK OLEMAS!!!!!!

PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra kõrgemal (diees

Muusika

Rohkem sarnaseid