Nad uskusid, et peale surma satuvad head inimesed taevasse, halbu ootab aga ees põrgu. Seepärast austati kirikut ja vaimulikke. Vaimulikud olid ainsad haritud inimesed, kes jagasid ka teistele õpetust. Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile. Lõpuks jagunes ristiusk kolmeks suureks põhivooluks: katoliiklus, õigeusk ja protestantlus (protestantluse hulka kuuluvad nt. baptism, luterlus, kalvinism), mis kehtivad ka tänapäeval. Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tekkis islamiusk. Ristiusus kujunes kolm suuremat põhivoolu. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid
jagunesid kahte leeri: katoliiklased ja õigeusklikud. Seega arenesid kakserinevat kultuuri ning see mõjutas ka riikide oma vahelisi suhteid. 32) Milline oli Konstantinoopoli patriarhi võim võrreldes Rooma paavstiga? Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile. Paavst Innocentius oli osav poliitik ja ka kirikumees, kes kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks feodaalide tülisid. Mitmel korral kutsusid kuningad teda tülide lahendajateks ja talle anti ka vasallivanne. Tema valitsusajal oli paavsti võim väga tugev. Alates Innocentiuse ajast peale oli keisri üle hakanud võimust võtma paavst, kasutades ära sõdivaid feodaale. 13. sajandi keskel kaotas keiser oma võimu täielikult. Katoliku kiriku eesotsas
vaateid. 4. Mis domineerib viikingite tegevust antud piirkonnas: rüüsteretked, kaubandus või kolonisatsioonikatsed? Kas aja jooksul midagi muutub? Viikingite retked algasid umbes umbes 800 aastal (850). Algul olid nende retked põhiliselt rüüsteretked, mis kestsid nädalaid. Peamiselt rüüstasid viikingid ranniku alasid. 20 aastat hiljem jõudsid nad Dnepri jõe äärde( jäid paikseks Kiievisse). Sealt oli hea juurdepääs Konstantinoopolile (kaubandus). Aastal 907 loodi esmimene leping kaubandussuheteks bütsantsiga ( Viikingite ja Leo VI vahel). Lepingut parandati/uuendati mitu korda ajajooksul (911, 944). Hakati tegelema kaubandusega, mitte enam rüüsteretkedega (karusnahad, vaha, mesi ja orjad) 1 Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10
Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi, kohtuma pidid väed alles Konstantinoopolis. Esimeste ristisõdijate seal oli 4000-5000 ratsarüütlit ja 30 000 jalameest. Teel vallutati ja rööviti hulk linnu, mistõttu kaotused olid juba enne Jeruusalemmani jõudmist üpris tõsised. Bütsantsi keiser kartis, et ühinenud ristirüütlite väed võivad Konstantinoopolile ohtlikuks muutuda. Seepärast aitas nad kiiresti üle väina ning läkitas aega viitmata edasi. Nendega ühines ka keiser Alexiose väesalk. Üheskoos piirati Nikaia linna (praegune Iznik Türgis), mis 45 päeva pärast alistuski. Alexios oli vahepeal sõlminud kaitsjatega salanõu: Nikaia jääb keisri meestele, mitte ristirüütlitele. Viimane osa retkest läbiti mererannikul. 1099. aasta juuni algul nägid ristirüütlid esmakordselt Jeruusalemma müüre. Asuti linna piirama, millele
Louis VII (Ludvig) tahtis lunastada oma raske patu. Nimelt olid tema sõjamehed süüdanud kiriku. Louis VII toetas ka paavst Eugen III lubades pattude andestamist ja tulu. Ristisõdijatega liitusid ka naised. Näiteks Eleonore Prantsuse kuninganna. Sõjavaimustus levis ka Saksamaal. Bernardi rännak sarnanes võidukäigule, Saksmaalt asus teele 70 000 rüütlit ja Prantsusmaalt u. sama palju. Röövides ja põletades läheneti Konstantinoopolile. Arvatavasti oli see kättemaksuks linnaväravate sulgemise eest. Konrad, jõudes kohale varem, tegi ettepaneku jääda ootama prantslasi, kuid sõjamehed keeldusid ja kuningal ei jäänud muud üle, kui nad sõtta viia. Lahing kaotati ning taganeti, et oodata prantslasi. Prantsuse väed aga suundusid itta rahulikult ja neid ei kardetud ning seetõttu ei olnud teepeal suuri rüüstamisi. 1147. Oktoobris olid nad üle Bosporuse väina jõudnud ja Nikaia läheduses kohtuti sakslaste sõjaväe
Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Tähtis osa oli ka põllumajanduse, harimise ja üldise tehnoloogia arengul, mis aitas kaasa ka rahvastiku suurenemisele. Hobuse rangid, hobuseraudade laialdane kasutuselevõtt, kärud, kolmeväljasüsteem, uued viljasordid jne. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnad siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad – Veneetsia, Firenze ja Pariis – jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline.
Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Tähtis osa oli ka põllumajanduse, harimise ja üldise tehnoloogia arengul, mis aitas kaasa ka rahvastiku suurenemisele. Hobuse rangid, hobuseraudade laialdane kasutuselevõtt, kärud, kolmeväljasüsteem, uued viljasordid jne. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnad siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad Veneetsia, Firenze ja Pariis jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline.
Vahetada meie metsa- ja põllumajandussaadusi inglise kulla vastu ja hoida tihedat sõbraliku läbikäimist nende Vene ja Inglise kaupmeeste ning meremeeste vahel. See moodus aitab täiendada Venemaa laevastikku kaubandus- ja navigatsiooni alal. 8. Teostada ekspansiooni põhja suunas Balti mere kaudu ja lõunasse üle Musta mere. 10 9. Tungida niivõrd lähedale Konstantinoopolile, kui võimalik. Võim, kes valitseb seal, valitseb kogu maailma. Olla pidevalt sõjas kord Türgi ja siis Pärsiaga. Tungida sügavale Pärsia lahele ja rajada teed Indiasse. Sinna jõudnul pole enam tarvis inglismaa kulda. 10.Hoida liitlust Austriaga, kuid samal ajal ässitada tema vastu naaberriike 11.Äratada Austrias huvi türklaste väljatõrjumiseks Euroopast. Anda Austriale teatav osa sõjasaagist, mida hiljem oleks võimalik jälle tagasi võtta. 12
Nad uskusid, et peale surma satuvad head inimesed taevasse, halbu ootab aga ees põrgu. Seepärast austati kirikut ja vaimulikke. Vaimulikud olid ainsad haritud inimesed, kes jagasid ka teistele õpetust. Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile. Paavst Innocentius oli osav poliitik ja ka kirikumees, kes kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks feodaalide tülisid. Mitmel korral kutsusid kuningad teda tülide lahendajateks ja talle anti ka vasallivanne. Tema valitsusajal oli paavsti võim väga tugev. Alates Innocentiuse ajast peale oli keisri üle hakanud võimust võtma paavst, kasutades ära sõdivaid feodaale. 13. sajandi keskel kaotas keiser oma võimu täielikult.
eemal. Linna asukoha puhul oli peamine paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudmesse, silla või kolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Araabia maadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse viivate kaubateede sõlmpunktis Toscana ja Lombardia, kust meritsi toodud kaubad sisemaale toimetati. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnas siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Majandamine-Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e patriitsid. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildid. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaõhentusdena:need kontrollisid, kehtestasid reeglid kvaliteedile,
Nad uskusid, et peale surma satuvad head inimesed taevasse, halbu ootab aga ees põrgu. Seepärast austati kirikut ja vaimulikke. Vaimulikud olid ainsad haritud inimesed, kes jagasid ka teistele õpetust. Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile. Paavst Innocentius oli osav poliitik ja ka kirikumees, kes kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks feodaalide tülisid. Mitmel korral kutsusid kuningad teda tülide lahendajateks ja talle anti ka vasallivanne. Tema valitsusajal oli paavsti võim väga tugev. Alates Innocentiuse ajast peale oli keisri üle hakanud võimust võtma paavst, kasutades ära sõdivaid feodaale. 13. sajandi keskel kaotas keiser oma võimu täielikult. Katoliku kiriku eesotsas seisis Rooma paavst, kelle valisid
suundusid oma hea geograafilise asendi tõttu itta. Peamiselt tungisid nad Läänemerd ületades ja edasi mööda suuri jõgikondi Venemaale. Võtnud üheksanda sajandi lõpupoole enda valdusse juba olemasoleva slaavlaste asunduse Novgorodis, muutsid nad selle tähtsaks kaubapunktiks, mis kontrollis kaht suuremat lõuna poole viivat marsruuti. Üks tee kulges piki Dneprit Kiievisse, kuhu asutati veel üks keskus ja sealt Mustale merele, avades seega ligipääsu Bütsantsi pealinnale Konstantinoopolile. Teine marsruut viis rootslased ligikaudu 4000 km mööda Volgat allavoolu Kaspia merele, kust algasid Bagdadi viivad karavaniteed. (Allan 2004:12-13). Kui rootsi aladel elanud normannid vaatasid itta, siis Taani omad pöörasid pilgud lõuna poole. Nende mõju oli kõige tugevamini tunda Inglismaal ja Karl Suure Frangi riigis, kuhu tollal kuulusid lisaks Prantsusmaale ka Madalmaad ja Saksamaa. Esialgu pakkus impeeriumi võimsus taanlaste rünnete eest kaitset, aga kui riik 840
sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras 862 ise soodsas olukorras võimu Novgorodis. Müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles 11. sajandil ning sattus 12. sajandil kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks. Kindel on aga asjaolu, et Novgorod sai tähtsaks kaubapunktiks, mis kontrollis kaht suuremat lõuna poole viivat marsruuti. Üks tee kulges piki Dneprit Kiievisse, sealt edasi Mustale merele, avades seega ligipääsu Bütsantsi pealinnale Konstantinoopolile. Teine marsruut viis laevasõitjad ligikaudu 4000 km mööda Volgat allavoolu Kaspia merele, kust algasid Bagdadi viivad karavaniteed. Viikingid kaubitsesid muuhulgas ka orjadega, kelle nad olid saanud sõjasaagi või andamina slaavi rahvastelt, kelle hulgas viikingid oma äri ajasid. Inglise keeles orja tähistav sõna salve tulenebki sõnas ,,slaavlane". 4.2 Taani ala viikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas
Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi, kohtuma pidid väed alles Konstantinoopolis. Esimeste ristisõdijate seal oli 4000-5000 ratsarüütlit ja 30 000 jalameest. Teel vallutati ja rööviti hulk linnu, mistõttu kaotused olid juba enne Jeruusalemmani jõudmist üpris tõsised. Bütsantsi keiser kartis, et ühinenud ristirüütlite väed võivad Konstantinoopolile ohtlikuks muutuda. Seepärast aitas nad kiiresti üle väina ning läkitas aega viitmata edasi. Nendega ühines ka keiser Alexiose väesalk. Üheskoos piirati Nikaia linna (praegune Iznik Türgis), mis 45 päeva pärast alistuski. Alexios oli vahepeal sõlminud kaitsjatega salanõu: Nikaia jääb keisri meestele, mitte ristirüütlitele. Viimane osa retkest läbiti mererannikul. 1099. aasta juuni algul nägid ristirüütlid esmakordselt Jeruusalemma müüre. Asuti linna
sai Fjodori kõrval asevalitseja. Segaduste aeg Godunovil õnnestus Venemaa seisundit märgatavalt parandada. Talupoegade sunnismaiseks muutmisega upitati jalule mõisamajandus. Edukad läbirääkimised Poolaga kõrvaldasid mõneks ajaks välisohu. Rootsi vastu peetud võidukas sõda (159095) andis Venemaale tagasi Liivi sõjas kaotatud Ingerimaa linnused. Oluliseks Godunovi poliitika saavutuseks oli ka Konstantinoopoli patriarhilt nõusoleku saavutamine kuulutada senini Konstantinoopolile allunud Moskva metropoliitkond iseseisvaks patriarhkonnaks. Sellega muutus Vene õigeusu kirik 1589. aastal ka vormiliselt autokefaalseks. Esimeseks Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks sai endine metropoliit Hiiob. Fjodori surmaga lõppes Rjurikute dünastia Moskva troonil. Kokku kutsutud maakogu valis patriarhi toetusel uueks tsaariks Godunovi [15981605]. 1601. aastal puhkes Venemaal aastaid kestnud näljahäda, mis haaras kogu tollase Põhja- ja Ida- Euroopa
annaabi.ee 
