panustanud, tuleks esitatud kodutöö teostajate nimekirjast välja jätta. Lugege kodutöö aluseks R. Coase artikli "Ühiskondliku kulu probleem", mille leiate Moodle's. Alloleva tabeli leiate Coase artiklist "Ühiskondliku kulu probleem". Tabel näitab seost loomapidaja veisekarja suuruse ja maaharija viljasaagile ühe aasta jooksul veiste poolt tekitatud kahju vahel. Ühe ühiku vilja netotulu on $1. Oletage, et kõik hinnad kujunevad konkurentsiturgudel. Karja suurus Ühes aastas viljasaagile Lisaveise tekitatud piirkahju (veiste arv) tehtud kahju (tonnides) (tonnides) 1 1 1 2 3 2 3 6 3
Näiteks tellides kastiga (12 pakki) oli ühiku hinnaks 1.21 eurot ning tellides vaid ühe toote oli tüki hind kallim. Teenuse ja komplekteerimise protsess on ettevõttes on täpselt samasugune nagu varem. II osa (10 punkti) 7. (5 p.) Firma A valmistab toodangut x ning tema kulufunktsioon on CA(x)=10x +0,5x2+3000 ja firma B valmistab toodangut y ning tema kulufunktsioon on CB(y)=20y+y2+5x+475. Mõlemad firmad müüvad oma toodangut täieliku konkurentsiturgudel, kus Px=100 ja Py=80. NB need turud on erinevad toodangu x ja y jaoks! a) Leida tasakaaluhind ja kogus kui ei ole välismõjude arvesse võtmist; b) Milline on efektiivne Pigou maks kaubale x? c) Milline on firma A kasum ning firma B kasum enne ja pärast maksustamist? Firma A: CA(x)=10x +0,5x2+3000 FC (püsikulu) = 3000 (konstant) Px=100 Firma B: CB(y)=20y+y2+5x+475 FC (püsikulu) = 475 (konstant) Py=80
KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahjumi) kui valib toodangukoguse vastavalt kuldreeglile MR=MC, seega optimaalne kogus on 0C;
o Min sots ebakindlust, nt laialdaste sots garantiide süsteemi kaudu o Kindlustada parimad võimalikud av teenuste standardid kõigile kodanikele, hoolimata nende staatusest või klassikuuluvusest. Maailma maj arengut võib kirjeldada kui sotsialismi langust ja heaoluriikide teket. 10. Riigi sekkumise vajadus turumajanduses, turutõrgete mõiste. Heaoluökon esimese põhiteoreemi kohaselt tekib konkurentsiturgudel teatud tingimustel ressursside jaotus, mille omaduseks on, et ressursse pole võimalik kuidagi ümber jaotada ega tootmist või tarbimist muuta ilma, et kellegi olukord paraneks ilma kellegi teise olukroda samaaegselt halvendamata. Sellist jaotust, mille korral kellegi olukorda ei saa parandada ilma teise olukorda halvendamata nim Pareto-optimaalseks jaotuseks. Maj on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne.
ehk piirkuluga; kui tarbijate piirkasu ületaks tootjate piirkulu, siis oleks ühiskonna jaoks kasulik seda hüvist rohkem toota, kui aga tarbijate piirkasu oleks tootjate piirkulust väiksem, oleks ühiskonna jaoks kasulik hüvise tootmist vähendada. OMANDIÕIGUSED: Ressursside (sh keskkonnaressursside) kasutamise viis sõltub nende ressursside omandiõigustest. Omandiõiguste omadused, mis tagavad turutõrgete puudumisel ressursside efektiivse jaotuse hästitoimivatel konkurentsiturgudel: AINUÕIGUS kõik omamise ja kasutamisega kaasnevad kasud ja kulud jäävad ainult omanikule. VÕÕRANDATAVUS kõik omandiõigused peavad olema vabatahtliku tehingu käigus ühelt omanikult teisele üleantavad. TÄITMISELE PÖÖRATAVUS omandiõigused peavad olema kaitstud mittevabatahtliku ülevõtmise eest. Sellisel juhul on omanik huvitatud ressurssi efektiivsest kasutamisest; kui omandiõigusi ressursile vahetatakse (tehakse tehing), suurendab see efektiivsust.
korraldatud Tootmisvõimaluste kõver ja Pareto efektiivsus Tootmisvõimaluste kõver on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on majanduses võimalik antud ressurssidega toota Pareto-efektiivne ressursside jaotus – Sellist ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata, nimetatakse Pareto efektiivseks ressursside jaotuseks – Konkurentsiturgudel tekib teatud tingimustel ressursside jaotus, mis vastab niisugusele olukorrale – Turud võimaldavad algset ressursside paigutust parandada ning suurendavad sellega majanduse efektiivsust ning ühiskonna heaolu Heaoluökonoomika põhiteoreem - Kui tootjad ja tarbijad käituvad nagu tõelised konkurendid, st ostjad püüavad osta võimalikult odavalt ja müüjad müüa võimalikult kallilt, kui on olemas turud ning
Kui turg tagab kõikide kaupade ja teenuste soovitava pakkumise ühiskonna seisukohalt, ei ole valitsusepoolne sekkumine vajalik. Kui turg ei jõua ühiskonna silmis soovitud tulemusteni, peab valitsus sekkuma ja juhtima turu toimimist soovitud suunas. Turustruktuure uurides (vt 8. peatükk) jõudsime järelduseni, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Vastamata jäi aga küsimus, et kuidas konkurentsiturud majandusliku efektiivsuse tekitavad. Konkurentsiturgudel jõutakse sellise ressursside jaotuseni, kus ressursside edasise ümberjaotamisega ei ole võimalik parandada kellegi olukorda ilma, et kellegi teise olukord halveneks. Sellist ressursside jaotust mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata nimetatakse Pareto-efektiivseks jaotuseks. Oletame, et korteriturul on just nii palju kortereid kui perekondasid, kes nendes korterites elada sooviksid. Lihtsuse mõttes võime ka eeldada, et igale
vajalik sissetulek, mis ei sõltuks nende varade turuväärtusest; Min sots ebakindlust, nt laialdaste sots garantiide süsteemi kaudu; Kindlustada parimad võimalikud av teenuste standardid kõigile kodanikele, hoolimata nende staatusest või klassikuuluvusest. Maailma maj arengut võib kirjeldada kui sotsialismi langust ja heaoluriikide teket. 10.Riigi sekkumise vajadus turumajanduses Heaoluökonomeetria esimese põhiteoreemi kohaselt tekib konkurentsiturgudel teatud tingimustel ressursside jaotus, mille omaduseks on, et ressursse pole võimalik kuidagi ümber jaotada ega tootmist või tarbimist muuta ilma, et kellegi olukord paraneks ilma kellegi teise olukorda samaaegselt halvendamata. Sellist jaotust, mille korral kellegi olukorda ei saa parandada ilma teise olukorda halvendamata nim Pareto-optimaalseks jaotuseks. Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne
Teine hääletus: kas A või C? Võidab C (2:1). Toimub ka kolmas hääletus: kas B või C? Võidaks B (2: 1). Lõpptulemus sõltub siin sellest, millises järjekorras pannakse omavahelised eelistused hääletusele. Reegel: kui kõik eelistuste read on ühe tipuga, siis ei teki hääletamise paradoksi. 2.6. Heaoluökonoomika 2.6.1. Heaoluökonoomika teoreemid Miks peetakse vajalikuks valitsuse sekkumist konkurentsiturgude toimimisse? Heaoluökonoomika esimese teoreemi kohaselt tekib konkurentsiturgudel teatud tingimustel ressursside jaotus, mille kohaselt ei ole võimalik ressursse teisiti ümber jaotada ilma et kellegi olukord paraneks ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Isegi pareto-efektiivse jaotuse korral peab valitsus sekkuma majandusse, sest ka väga efektiivne jaotus ei pruugi ühiskonnale meeldida. Heaoluökonoomika teine teoreem väidab, et kui konkurentsituru loodud ressursside (tulude) jaotus ei rahulda ühiskonda, pole see veel põhjus turumehhanismist loobuda (joonis 2
Firma poolt toodetud hüvistel puuduvad asendushüvised (mitteelastne) Erakordne tehnoloogia või tootmisetingimuste valdamine (vääriskivide kaevandamine) Monopoli puhul piirtulu MR (langus suurem) ja piirkulu D ei lange kokku. Kasum on arutatav (K-B)*W ehk (P-ATC)*Q ? Kulud ja hind ei lange kokku- majanduslik kasum (kasum ühelt ühikult * kogus). Ei tooda minimaalsete kuludega Monopoolne hind on kõrgem kui konkurentsihind Monopoolne kogus on väiksem kui konkurentsiturgudel Heaolu kadu! Tarbija on sunnitud tarbima just selle tootja kaupa. Saab turule tuua just sellise koguse (või määrata hinna), mis maksimeeriks kasumi. Kasumin max MR=MC. MC ei võrdu p. Hind pole ettevõtte jaoks fikseeritud. Piirtulu sõltub nüüd toodetavast ja müüdavast kogusest. Kasumit maksimeerib optimaalne toodangumaht q (tasakaalukogus), mille korral piirtulu=piirkulu.
monopolid, info asümmeetria või avalikud hüvised. Täiusliku konkurentsi eeldus ei ole kunagi täidetud. 4. Selgitage I heaoluteoreemi sisu? I heaoluteoreem defineerib Pareto-efektiivse jaotuse olemust. Ressursid on Pareto- efektiivselt jaotatud vaid siis kui enam ei ole võimalik kellegi olukorda parandada, ilma, et kellegi teise olukord sellest halveneks. (Rudolf: teoreem on tulemus, see siin on ühe mõiste definitsioon) I heaoluteoreem: konkurentsiturgudel tekib täiusliku konkurentsi tingimustes Pareto- efektiivne ressursside jaotus. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? 1 II heaoluteoreem selgitab Pareto-efektiivse jaotuse tekkimist. Teoreem väidab, et Pareto- efektiivne jaotus saadakse mittetsentraalses turumehhanismis ehk üksikute indiviidide omavahelistes ressursside jaotamise toimingutes. II heaoluuteoreem: igat kasulikkusekõvera punkti (sh iga punkt on Pareto-efektiivne)
majandustegevust ja antakse soovitusi, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud Tootmisvõimaluste kõver on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on majanduses võimalik antud ressurssidega toota. Pareto-efektiivne ressursside jaotus Sellist ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata, nimetatakse Pareto efektiivseks ressursside jaotuseks Konkurentsiturgudel tekib teatud tingimustel ressursside jaotus, mis vastab niisugusele olukorrale Turud võimaldavad algset ressursside paigutust parandada ning suurendavad sellega majanduse efektiivsust ning ühiskonna heaolu Heaoluökonoomika põhiteoreem Kui tootjad ja tarbijad käituvad nagu tõelised konkurendid, st ostjad püüavad osta võimalikult odavalt ja müüjad müüa võimalikult kallilt,
mudelitega. Heaoluökonoomika Heaoluökonoomika (ingl. welfare economics) on küllaltki range, täpsusele püüdleva iseloomuga majandusteaduse suund. Otsitakse normatiivset raamistikku, mille põhjal saab öelda, et üks või teine tootmise kombinatsioon on parim (või parem kui teine). Heaoluökonoomikas uuritakse seda, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud, et saavutada suurimat hüve hulka ning sotsiaalset õiglust. Konkurentsiturgudel tekib hinnamehhanismi toimel selline ressursside jaotus, mille korral ei ole võimalik ressursse niiviisi ümber jagada (tootmist või tarbimist muuta), et kellegi olukord paraneks ilma, et kellegi teise olukord samal ajal halveneks. Me võime saavutada mis tahes soovitud Pareto-efektiivse jaotuse, kui me jagame rikkuse inimeste vahel teatud viisil ümber ning laseme seejärel hinnamehhanismil toimida. Hakati analüüsima turugude vigu, s.t olukordi, kus turg teatud põhjustel ei reguleeri
annaabi.ee 
