juhtudel. Esiteks, kui müüdavate või teenuste kogust kas piiratakse või nende müük pannakse sõltuvusse mingist tingimusest. Kõlvatu konkurentsiga ei ole tegemist, kui sellised piirangud või tingimused tulenevad sedusandliku või täidesaatva riigivõimuasutuse või kohaliku omavalitsuse otsusest (Konkurentsiseadus §13, lõige 1, p. 1). Seejuures on aga sama seaduse §4 lõige 2 kohaselt neil keelatud selliste piirangute kehtestamine, mis on vastuolus konkurentsiseadusega ega ole lubatud teiste seadustega. See tähendab, et riigi- ja kohalik võim oma asutuste, organite ja ametiisikute kaudu ei võin ahistada konkurentsivabadust. Teiseks, seadusandja loeb kõlvatuks konkurentsiks kaupade või teenuste müügi takistamist või nende kõrvaldamist müügilt, kui see toimub enne hinnatõusu (Konkurentsiseaduse §13, lõige 1, p.2). Kolmandaks on kõlvatuks konkurentsiks kuulutatud kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik
edukalt hakkama ei saaks, või mis ei oleks talle kasulik. Üheks tähtsaimaks riigi funktsiooniks majanduses on kahtlemate turuhäirete takistamine ning kõrvaldamine. Turuhäired tekivad siis, kui eksisteerivad täiesti reguleerimata turud ja sellest annavad märku hinnad, kulud ja kasum. Turuhäireks on näiteks täieliku konkurentsi puudumine. Riigi ülesanne on tagada nii tarbekaupade kui ka tootmisvahendite külladane tootmine. Selle reguleerimiseks kasutab riik konkurentsipoliitikat. Konkurentsiseadusega paneb riik paika, millist äritegevust soodustatakse ja millist mitte. Konkurentsi ohustavad ka monopolid. Monopolide mõjuvõimu vältimiseks kehtestab riik monopolivastaseid seadusi. Näiteks kontrollib valitsus selliseid ettevõtteid, millel on üle 50% turust. Järelvalve monopolide üle on väga oluline, sest kui neil on suur võim turu üle, puudub neil ka surve toota võimalikult madalate kuludega, mis aga pole kasulik tarbijale. Turuhäirete puhul on oluline ressursside ümberjaotamine
Kaubanduseturunduse iseärasusteks on veel ka: · Intiimne turutunnetus, mis tuleneb lähedusest oma turule · Otsekontaktide olemasolust oma tarbijatega · Ainult kaubanduses on võimalik ettevõttesisene turu-uuring · Kaubanduses on rohkem taktikalise turunduse võimalusi (hinnaalandused) ning reklaam · Kauba reklaami saab teha nii vaateaknal kui müügisaalis. · Kaubandus saab reklaamida toote müügihinda lõpptarbijale. Tootjale on see konkurentsiseadusega keelatud. · Piiratuma turu tõttu on reklaam kaubanduses sihipärasem. · Kaubanduses toimub turunduse ühistegevuses. · Kõrvuti asuvad kauplused võivad olla konkurendid, kuid saavad sageli naabri turundusest kasu. · See avab tee ühisteks müügi- ja müügitoetusüritusteks (eriti shop-in-the-shop tüüpi kaubanduskeskustes). · Ühistegevuses toimib süngeria efekt. Kaubandusturunduse funktsioonid
kommertstoodete ja -teenuste kohta aitavad isikul teha lugematul arvul tema elu puudutavaid otsuseid. Sellest tulenevalt ta leiab, et kaubandusliku reklaami avaldamine peaks olema täielikult põhiseadusliku kaitse all. Samas toob ta välja kaks erandit, mille puhul oleks vabaduse piiramine lubatud: eksitav ja pettev reklaam.7 Ärilist sõnavabadust piirab näiteks teatud toodete reklaamikeeld või reklaami piiramine, samuti konkurentsiseadusega keelatud või kõlvatu konkurents, näiteks halvustava info levitamine konkurentide kohta. 8 Vastavalt põhiseaduse § 12 lg 2 on keelatud rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine. Millal on tegemist sõnavabaduse poolt kaitstud sõnavõttudega ning millal on tegu § 12 lg 2 taunitud arvamuste levitamisega, sõltub igast konkreetsest üksikjuhtumist. Põhimõtteliselt on kaitstud kõik arvamused ja informatsioon,
Ettevõte, mis tegutseb sellises reguleeritud harus peab küsima luba kui soovib muuta hinda või vähendada toote kvaliteeti. Sellises tööstusharus ei saa uued pakkujad turule tulla. Tihti ei saa ka olemasolevad ettevõtted tootmist lõpetada ilma spetsiaalse loata. Tänaseks on Eesti konkurentsiseadust, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet. Konkurentsiameti ülesandeks on seega igasuguse konkurentsi kahjustava tegevuse uurimine. Konkurentsiseadusega reguleeritakse ka turguvalitsevate ettevõtjate tegevust. Turguvalitsevaks loetakse ettevõtjat siis kui temale kuulub selline osa turust (Eestis on selleks 40% turukäibest), mis võimaldab tal tegutseda konkurentidest sõltumatult. amuti on keelatud ebaaus äritegevus ehk kõlvatu konkurents. Kõlvatuks konkurentsiks on igasuguse eksitava teabe edastamine ja konkurendi või tema kauba halvustamine. Samuti konfidentsiaalse info kasutamine.
majandusharude vahel hinnasüsteemi vahendusel. Ettevõte toodab võimalikult madalate kuludega ja efektiivselt. Konkurentide puudumise korral saab ettevõte küsida oma toote eest kõrgemat hinda ning piirata kaupade pakkumist. Mida suurem on konkurentide arv turul, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Monopol tegutseb turul üksi, määrates hinna jm tingimused. Seega ei kasutata ressursse piisavalt, hinnad tõusevad ja tarbimine väheneb. Konkurentsiseadusega püüab valitsus reguleerida monopolide tegevust ja vaba konkurentsi turul. 15 2.Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud. Me kõik oleme kokku puutunud olukordadega, kus kellegi tegevus ka meile mõju avaldab. Mõju meie tegevusele võib olla nii positiivne kui negatiivne. Mis võiks mõjutada kalamehe kalasaaki? Jõgede kalarohkus on seotud vee puhtusega- tööstuse reovesi. Või püüdjate
• mastaabiefekt Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese • sisenemisbarjäärid Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent Kartell • Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) • Kartellikokkulepped kui konkurentsi kahjustavad kokkulepped on konkurentsiseadusega keelatud nii Eestis kui ka EL tervikuna Kartell 2009. aastal jõudis kohtusse viis kartellikokkulepet (KarS § 400) käsitlevat kriminaalasja • konsultatsioonifirmade kokkulepe maakonna arengukava koostamise riigihankel (0,6 mln krooni) • teede-ehitusettevõtete kokkulepe teedeehituse riigihankel (108 mln krooni) • tänavapuhastusettevõtete kokkulepe teedehoolduse riigihankel (50 mln krooni) • rehvide taaskasutusega seotud, kolmandaid turuosalisi kahjustavad kokkulepped (kokku 55
ettevõtjate ühenduste konkurentsi kahjustavad otsused. Selliseks tegevuseks on näiteks kolmandate isikute suhtes hinna- või kauplemistingimuste kindlaks määramine. Samuti igasugune turule ligipääsu piiramine ja konkurentsi kahjustava teabe jagamine. Teatud tingimustel on ettevõtjatel õigus nõuda nende suhtes erandtingimuste kehtestamist. Sellisel juhul vaadatakse iga konkreetne juhtum Konkurentsiametis läbi ja langetatakse otsus erandi tegemise osas. Konkurentsiseadusega reguleeritakse ka turguvalitsevate ettevõtjate tegevust. Turguvalitsevaks loetakse ettevõtjat siis kui temale kuulub selline osa turust (Eestis on selleks 40% turukäibest), mis võimaldab tal tegutseda konkurentidest sõltumatult. Tihti on turguvalitsevaks ettevõtjaks loomulik monopol. Turguvalitsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimiseks kasutatakse näiteks piirhindade kehtestamist. Hindade
Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate soojusega varustamiseks kaugküttesüsteemi kaudu. Eestis kujuneb kaugküttesoojuse hind üldjuhul kütuste, tegevuskulude ning riigimaksude koosmõjul.103 Eestis on kaugkütte toimine reguleeritud:104 Kaugkütteseadusega, mille eesmärgiks on tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus; Konkurentsiseadusega, sest kaugkütte puhul on enamasti tegemist loomuliku monopoliga; Hädaolukorra seadusega. Kaugküttesoojuse müügihind kujuneb muutuv- ja püsikulude ning põhjendatud tulunormi koosmõjul.105 Muutuvkulu sõltub otseselt soojuse tarbimismahtudest ning koosneb:106 1) kasutatavate kütuste (Tamsalus katlamajas: põlevkiviõli, põhk ja hakkepuit); 2) elektri; 3) kemikaalide; 4) toorvee maksumusest. 103 Energiatalgud. (2013)
kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt Sisenemisbarjäärid-Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud paten KARTELL Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) ·Kartellikokkulepped kui konkurentsi kahjustavad kokkulepped on konkurentsiseadusega keelatud nii Eestis kui ka EL tervikuna. Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad. Monopol võib olla efektiivne kui eksisteerib loomulik monopol. Loomulik monopol suudab toota kogu majandusharusvajaliku toodangu madalamate kuludega, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat
hinnadiferents – analoogtoodete pakkumine eri ostjatele erineva hinnaga (ehkki müügikulud on samad) ilma objektiivse põhjuseta; hinnaregulatsiooni eiramine – riigi poolt kehtestatud hindade ignoreerimine; tarbijaid eksitav hinnainfo ja reklaam. Hinnakujundamise mõjutamisel on valitsusel kaks olulist ülesannet: kaitsta tarbijate huve; tagada ettevõtete aus konkurents. Neid ülesandeid täidetakse põhiliselt tarbijakaitse- ja konkurentsiseadusega. Hind on turundusmeetmestiku üks koostisosi, kuid ainuke osa, millel on otsene mõju firma kasumile. Muud klassikalised osad – toode, turustus ja toetus – eeldavad kõigepealt kulusid, mis mõnevõrra hiljem võivad realiseeruda tuludena, aga vaid juhul, kui kulud ennast õigustavad. Lisaks on hinnapoliitikal kaks olulist eelist teiste komponentide ees: hinda saab muuta kiiremini ja kergemini kui toodet, turustuskanalit või näiteks reklaamibrošüüre; hinna-alased
kahjustavad otsused. Selliseks tegevuseks on näiteks kolmandate isikute suhtes hinna- või kauplemistingimuste kindlaks määramine. Samuti igasugune turule ligipääsu piiramine ja konkurentsi kahjustava teabe jagamine. Teatud tingimustel on ettevõtjatel õigus nõuda nende suhtes erandtingimuste kehtestamist. Sellisel juhul vaadatakse iga konkreetne juhtum Konkurentsiametis läbi ja langetatakse otsus erandi tegemise osas. Konkurentsiseadusega reguleeritakse ka turguvalitsevate ettevõtjate tegevust. Turguvalitsevaks loetakse ettevõtjat siis kui temale kuulub selline osa turust (Eestis on selleks 40% turukäibest), mis võimaldab tal tegutseda konkurentidest sõltumatult. Tihti on turguvalitsevaks ettevõtjaks loomulik monopol. Turguvalitsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimiseks kasutatakse näiteks piirhindade kehtestamist. Hindade reguleerimisel peetakse silmas, et kehtestatud hinnad oleksid vastavuses
annaabi.ee 
