- eneseusalduse puudumine - indiviidi õigused ja vastutus Baasärevus (basic anxiety): "..terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world" Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevusbaashoiak Baashoiak (basic attitude) - reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile III. Neurootilised kalduvused. (Neurotic trends) Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse. ·alateadvuses ·kompulsiivsed ·takistused viivad tõsistele ärevushäiretele ·muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses Kolm rühma neurootilisi kalduvusi (suhetes) 1. liikumine millegi suunas (teiste armastus, kuuluvus kuhugi jne.) - moving toward · tüüp: järelandlik n. isiksus (compliant type) sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud. · neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution) olla armastatud vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri
- eneseusalduse puudumine - indiviidi õigused ja vastutus Baasärevus (basic anxiety): "..terrible feeling of being isolated and helpless in a potentionally hostile world" Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevusbaashoiak Baashoiak (basic attitude) - reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile III. Neurootilised kalduvused. (Neurotic trends) Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse. ·alateadvuses ·kompulsiivsed ·takistused viivad tõsistele ärevushäiretele ·muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses Kolm rühma neurootilisi kalduvusi (suhetes) 1. liikumine millegi suunas (teiste armastus, kuuluvus kuhugi jne.) - moving toward · tüüp: järelandlik n. isiksus (compliant type) sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud. · neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution) olla armastatud vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri
rahul vaid 31% tüdrukutest. Ja kaalust soovib alla võtta 35% alakaalulistest ning 82% normaalkaalulistest tüdrukutest! Eestiski pöördub üha enam toitumishälvete all kannatavaid noori eriti tüdrukuid spetsialistide poole, et probleemile lahendust leida. (1. Anorektik oma silmade läbi enda arust tüse, tegelikult mitte.) (2. Anoreksia võib tabada nii noori kui vanu.) Buliimia Bulimia nervosa ehk buliimia on söömishäire, mida iseloomustavad kompulsiivsed söömissööstud, millele järgneb oksendamine, lahtistite kasutamine või muude meetodite kasutamine, mille eesmärgiks on kaalu tõusu vältimine. Levinud meetoditeks on range dieet, nälgimine või ülemäärane füüsiline koormus. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimia algab tavaliselt hilises teimeliseeas või kahekümnendate aastate alguses ja esinemissagedus on kõrgem teisest levinud söömishäirest anoreksiast. Buliimiat põevad nii
Kõrvaltoimete viimine miinimumini aitab vähendada deliiriumi, mäluprobleeme, kõhukinnisust ja uriini retensiooni. Ravimi annust saab enamasti vähendada ohutult, kui haige on vanem, siiski on ägenemise risk suhteliselt suur ja seetõttu on soovitav aeglane annuse langetamine. Vähenenud lihasmassi tõttu on depooravi sageli problemaatiline. Aktiivset tähelepanu ja sekkumist nõuavad kaasuvad ilmingud nagu suitsiidtendentsid, depressiivsed sümptomid, ärevuse sümptomid, obsessiiv-kompulsiivsed sümptomid, agiteeritus või vägivaldsus, alkoholi või psühhoaktiivsete ainete kasutamine/kuritarvitamine ja kehalised haigused. Skisofreenia puhul on enesetapud ja enesetapukatsed murettekitavalt sagedased. Suitsiidi riski skisofreeniahaigetel suurendavad esmase haigestumise järgsed 6 aastat, noorem iga, kõrge IQ, haigusele eelnenud kõrged saavutused ja pürgimused, enda funktsioneerimise halvenemise mõistmine
20eluaastat) Tegu on stereotüüpne, korduvad inimeste teadvuses Mõte (hirm), et tegu ei suudeta ohjeldada Mõte, et tegu ei valmista rahulolutunnet Sümptomid tekitavad sisemist pinget, sageli kaasneb depressioon Rituaalide täitmine nõuab palju aega, mõjutab oluliselt elukvaliteeti Patsiendid peavad neid enda mõteteks kuigi need tekivad vastu tahtmist Obsessiiv-kompulsiivsed häired Naistel rohkem perioodiliselt esinevat häiret, mis algab hilisemas eas Meeste puhul sageli täheldatakse pikaajalist häiret, mis algab varem, sümptomiks eelkõige sundteod Raskematel juhtudel sarnane psühhootilistele häiretele Skemaatilised käitumismudelid, mida inimene uuesti kordab ja need ei ole meeldivad ega otstarbekad – eesmärgiks ära hoida mingit sündmust, mida inimene kardab, kuna peab seda endale ohtlikuks
pidevalt inimese teadvusesse, põhjustades olulist ärevust või kannatust - Mõtted, impulsid või kujutlused ei ole lihtsalt mure igapäevaelu asjade pärasr (,,ma tapan oma lapse ära" - Need häirivda inimest alati ning isik püüab neid mõtteid tõrjuda või maha suruda või asendada neid muude mõtete või tegevusega - Inimene kogeb neid kui oma mõtteid ,,kuidas ma saan selliseid mõtteid mõelda" Kompulsiivsed teod ehk sundteod - Korduvkäitumine või vaimsed toimingud mida inimene tunneb end olevat sunnitud tegma sundmõtete või reeglite järgimise tõttu - Eesmärgiks on ärevuse vähendamine või mingi negatiivse sündmuse või situatsiooni vältimine, milleks pole objektiivset põhjust Diagnostilised kriteeriumid - Inimene peab sundnähte kogema kui oma mõtteid või impulsse
aga võimukultuur ja eelistatakse saavutuskultuuri. Neurootilised vormid Dramaatilised organisatsioonid – valitseb ületsentraliseeritus, ülespuhutus Kahtlustavad organisatsioonid – valitseb liigne infotöötlus ja umbusk Eraklikud organisatsioonid - Depresiivsed organisatsioonid –valitseb rituaalsus, bürokraatia, vilets infovahetus, vastupanu muudatustele Kompulsiivsed organisatsioonid – jäigad, paindumatud reeglid, liigne põhjalikkus ja täpsus Dialoog ja polüfoonia Organisatsiooniteoreetikud kasutavad M. Bahtini teooriat dialoogilise organisatsiooni kohta Polüfoonia leiab aset organisatsioonide ja nende üksuste vahel Muutmine Organisatsioonikultuuri muutmiseks on see kõigepealt vajalik teadvustada ning seejärel reaalsest olukorrast lähtudes võtta tarvitusele kaalutletus sammud
Neid võib püüda eemale lükata või vältida, kuid sageli võib see olukorda halvendada. Sundmõtete sisuks on tihti asjad, mis inimesi hirmutavad või mida tajutakse ebameeldivana nagu näiteks vägivald enda või teiste suhtes, hirm, et triikraud jäi välja lülitamata või uks või aken on lahti. Sundmõtete käes kannatav inimene saab enamasti aru, et need mõtted on mõttetud, kuid ei suuda nende mõtlemist lõpetada. Kompulsiivsed teod ehk sundteod on tegevused või rituaalid, mida inimene justkui peab tegema, et oma mõteteist tulenevat ärevust maandada. Näiteks võib tunduda vajalik sage käte pesemine, et leevendada mõnda haigusesse nakatumise hirmu või võidakse kasvõi mitukümmend korda kontrollida, kas uks sai ikka lukku, et leevendada hirmu varaste eest. Sundteod tunduvad küll ebamõistlikud, kuid nende tegemata jätmine paistab ärevust 9
Kuidas organismid alluvad korduvatele mehaanilistele protsessidele. 02.12.10 Inimene abitu aparatuur keskkonnajõudude saadusena. Zola darwinistlike ideede jätkajana kirjanduses. Naturalism. Zola kirjeldas kuidas inimesed käituvad teatud olukordades mehanistidena, kuidas alluvad väliste jõudude survele, kired mehaanilist päritolu. Zola romaanides on palju kehaga seotud tseene, kuidas keha allub väliste asjaolude survele, kompulsiivsed, sunnitud inimesed, toimuvad reflekside kaudu. Käsitles ühiskonna põhjakihti nii, uuris kuidas prostituudid, kurjategijad (oma olude ohvrid) jms käituvad. Sotsiaalsed tegurid, millega tegeles marksism. Antiseksuaalsus. Mitsurin. Seksuaalrevolutsiooni idee, et meie loomulikud impulsid vabastatakse. Punkrocki loogika on, et meie keha on sisuliselt masin, mis allub välistele mõjutustele, on nõrk ja abitu järelikult igasugused püüdlused kõrgemale ei toimi. Descartes
Krooniline haigus. Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Esinevad ärevuse- ja depressiooni sümptomid määral, mis ei võimalda diagnoosida depressiooni (F32) ega muud ärevushäiret (generaliseerunud ärevushäire); Erinevalt kohanemishäiretest sümptomite teke ei ole seotud stressiga. Obligatoorseteks on ärevuse vegetatiivsete sümptomite esinemine. Obsessiiv-kompulsiivne häire Oluliseks iseärasuseks on korduvad obsessiivsed e. sundmõtted või kompulsiivsed e. sundteod. Kulg: häire algab tavaliselt noorukieas või varases täiskasvanueas. Kulg on varieeruv ja depressioonisümptomite puudumise korral enamasti krooniline. Obsessiivsed e. sundnähud on ideed, kujutlused või impulsid, mis stereotüüpsel ja tegevust häirival viisil tungivad pidevalt subjekti teadvusse; Kompulsiivne tegu või rituaal on pidevalt korduv stereotüüpne käitumine; Sagedasemad sundteod on: puhastamisrituaalid , kontrollirituaalid , loendamine , korralikkusega seotud
in a potentionally hostile world. Kohutav tunne olla isoleeritud ja abitu potentsiaalselt vaenulikus maailmas. Baasärevuse sotsiaalne päritolu. Baasärevus – baashoiak. Baashoiak – reaktsioon ärevust tekitavale situatsioonile. III NEUROOTILISED KALDUVUSED (NEUROTIC TRENDS): Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse. - Alateadvuses. - Kompulsiivsed. - Takistused viivad tõsistele ärevushäiretele. Nt ei saa lennukisse minna, kuna kujutatakse ette, et kukutakse alla. Kui ma kellelegi ei meeldi, olen ma inetu. - Muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses. 3 rühma neutoorilisi kalduvusi (suhetes): 1. Liikumine millegi suunas (teise armastus, kuuluvus kuhugi jne) – moving torward. -tüüp: järeleandlik n. Isiksus (compilant type) – sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud.
Psühhofarmakoloogilise mõju all sooritatud kuriteod Psühhofarmakoloogilise mõju mudeli järgi võib psühhoaktiivsete ainete akuutne või krooniline tarbimine põhjustada agressiivset või vägivaldset käitumist. Uimastite mõjudeks on erutus, ärritus, hirm/paranoia, enda üle kontrolli kaotamine, järsud meeleolumuutused, psüühikahäired, otsustusvõime halvenemine, mis kõik võivad viia kuritegudeni. Majanduslik-kompulsiivsed kuriteod Sõltuvus kallist uimastist võib uimastitarbija kriminaalsele teele suunata, sest tal on vaja raha, et rahuldada oma uimastivajadust. See võib viia nn ohvrita kuritegudeni, nagu uimastite müük või prostitutsioon (kui see on ebaseaduslik), või varavastaste kuritegudeni (nt poevargus, rööv, murdvargus). Sellised kurjategijad saavad vahel tasuks raha asemel uimasteid. Süsteemi mõjutusel sooritatud kuriteod
peale kõige muu vee piisavalt jultunud, tundmaks end parematena neist, kes ei lasku oma ihade enesepetliku väljendamiseni! Sellised inimesed oleksid esimesed, kes mõistaksid hukka isiku, kes leiab sellele tundele, mis eneses hoituna muudaks nad samasugusteks kannatavateks usufanaatikuteks, igapäevase rahulduse läbi selle, kui neid korralikult piitsutatakse. Leidnud sobiva väljundi oma ihale, pole tal enam vajadust ennast eitada ega alandada, nagu seda teevad kompulsiivsed masohhistid. Sataniste on julgustatud järele andma kõigile seitsmele surmapatule, kuna need ei tee kellelegi halba. Kristlik kirik mõtles need välja vaid selleks, et oma liikmetesse süütunnet sisendada. Kristlik kirik mõtles need välja vaid selleks, et oma liikmetesse süütunnet sisendada. Kristlik kirik teab ka ise väga hästi, et neist pattudest hoidumine on võimatu kuna niinimetatud patud on tegelikult toimingud ja tunded, mis meile inimliku loomuse tõttu on väga tavapärased.
• TS detailne inf liigub amygdalasse, siis sealt liigub info FS + DL (lühimälu) + OF. – apaatia, ükskõiksus, Sealt edasi Kontekstile vastav käitumine. Impulsiivne asotsiaalne keskkond. – alanenud sex huvi, – obsessiiv-kompulsiivsed hood, FS kahjustus 1. – akineetiline mutism • Käitumisprobleemid- häiritud nii sotsiaalne kui sex käitumine vasak-poolne kahjustus> • Orbitofrontaalne sdr.=pseudopsühhopaatiline isiksus: FS kahjustus
annaabi.ee 
