Demokraatia 19201930. aastatel Demokraatlik riigikord suurenes pärast I maailmasõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur. Demokraatliku elustiili peamised tunnusjooned olid: 1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus, 2)seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu, 3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine, 4) ühe partei või ideoloogia domineerimise võimaluse puudumine, 5) peamiste inimõiguste tunnustamine, 6) vabadus avaldada oma arvamust.Kahjuks tabas demokraatiat peagi kõikjal kriis.1920.aastate algul vaevas Saksamaad majanduskriis ja sellega seostuv inflatsioon. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju
tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Pluralism arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: · Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid · üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik · kodanikuühiskonna kujunemine · avatud ühiskond · sallivus ja koostöö · kompromissivalmidus · Demokraatia toimib, kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi. · Nüüdisdemokraatiat nimetame polüarhiaks (paljude võim). Võim jagatud mitmete gruppide vahel, kes otsivad liitlasi ja kompromisse. · Tunnused: alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Iseseisev töö: · Õ lk 17-22 · Vastake vihikusse küsimustele 2 ja 3 (lk 22)
Juhtimine oskus mõista ja mõjutada teisi Juhtimisstiilid - autoritaarne (diktaatorlik) - demokraatlik - minnalaskev Juhi käitumise kaks suunda 1. ülesandele ja tulemustele pühendumine (management) - probleemide tõstatamine - ülesannete andmine ja võtmine - uute lahenduste pakkumine - info otsimine - kriitilisus 2. inimestele ja suhetele pühendumine (leadership) - osavõtlikkus - julgustamine - tulemustele kannustamine - kompromissivalmidus Tõhusa juhtimise 4 alustala: - lootus (juhid peavad äratama lootuse) - inimlikkus (juhid ei tohi kunagi unustada, et nad on inimesed) - tagasihoidlikkus (head juhid mõistavad, et võit ei ole ainult nende teene) - huumor (head juhid on valmis oma nõrkade külgede üle naerma) Hea juhi omadused: Me hindame ennast selle järgi, milleks me suutelised oleme. Teised hindavad meid selle järgi, mida me teinud oleme. - selge visioon tulevikust. Oskus see meeskonna liikmetele selgeks teha
reeturite perekonnaliikmetele ning kestsid sõja lõpupäevadeni. Kokkuvõtteks võib öelda, et 1943.-1944.a vandenõulased ei olnud siiski veendunud reziimivastased, vaid nähes selle paratamatut kokkuvarisemist, püüdsid hävingule leida alternatiivi, mis oleks vastaspoolele vastuvõetav. Nad mõistsid, et Hitler kui kogu süsteemi sümbol tuleb hävitada. Paraku ei arvestanud nad seda, et lääneliitlastel puudus sõja lõpuaastatel kompromissivalmidus. Viimased keeldusid pidamast antihitleriku blokiga läbirääkimisi. Saksamaa täielik kapitulatsioon oli sõja ainuke võimalik lõpplahendus. Selliste jäikade seisukohtadega võtsid lääneliitlased vandenõulastelt trumbid ning andsid need Hitlerile võitluse pidamiseks viimase veretilgani. Sõja ajal oli Hitleri töökoormus väga suur, mis tingis ka tervise halvenemise. Pärast Stalingradi lahingut hakkas ta vasak käsi tõmblema, vaevasid unetus, valud maos ning peavalu
Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on iseloomulik võimude lahususe (seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on
· ülesannete andmine ja võtmine · uute lahenduste pakkumine · info otsimine · kriitilisus B) Inimestele ja suhetele orienteeritud käitumine (leadership): · osavõtlikkus · julgustamine · vastuolude silumine · tulemustele kannustamine · naljatamine · nõustamise demonstratsioon · kompromissivalmidus (Kidron, 2000, 7) Lühike soovitus juhtidele, kes soovivad tõsiseid konflikte ennetada ja konfliktide tekkimisest isegi kasu saada, on arendada enda liidrivõimeid. Järgnevalt mõned olulisemad kompetentsid, mida on vaja teadlikult arendada. Esiteks peab igal liidril olema oma juhtimisfilosoofia. See on kogumik tõekspidamisi, millest lähtuvalt selgitatakse enda ja hinnatakse teiste tegutsemist.
reeturite perekonnaliikmetele ning kestsid sõja lõpupäevadeni. Kokkuvõtteks võib öelda, et 1943.-1944.a vandenõulased ei olnud siiski veendunud reziimivastased, vaid nähes selle paratamatut kokkuvarisemist, püüdsid hävingule leida alternatiivi, mis oleks vastaspoolele vastuvõetav. Nad mõistsid, et Hitler kui kogu süsteemi sümbol tuleb hävitada. Paraku ei arvestanud nad seda, et lääneliitlastel puudus sõja lõpuaastatel kompromissivalmidus. Viimased keeldusid pidamast antihitleriku blokiga läbirääkimisi. Saksamaa täielik kapitulatsioon oli sõja ainuke võimalik lõpplahendus. Selliste jäikade seisukohtadega võtsid lääneliitlased vandenõulastelt trumbid ning andsid need Hitlerile võitluse pidamiseks viimase veretilgani. Sõja ajal oli Hitleri töökoormus väga suur, mis tingis ka tervise halvenemise. Pärast Stalingradi lahingut hakkas ta vasak käsi tõmblema, vaevasid unetus, valud maos ning peavalu
tollimaksud. See viis kriisi Euroopa ning seejärel ka ülejäänud maailma. Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed olid rasked. Enneolematult suur tööpuudus, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest, see omakorda põhjustas nälja ja rahulolematuse. Keskklass hakkas vaesuma. Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. 4. Demokraatlike riikide iseloomulikud jooned · Diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati
1. november kõigi pühakute päev 2. november hingedepäev 11. november veteranide päev 25. detsember jõulupüha 5 2. Kultuurihoiakud 2.1 Väärtushinnangud Belgia kultuuris on kolm peamist väärtussüsteemi: saksalik, prantsuslik ja hollandlik. Ühised väärtushinnangud on: * konservatiivsus * orienteeritus Euroopale * intellektuaalne tagasihoidlikkus * dogmatismi vältimine * kompromissivalmidus * rojalism * terve mõistus * paindlikkus * vastasseisu vältimine 2.2 Kuidas belglased korrastavad ja töötlevad informatsiooni Üldiselt on belglaste meel väljastpoolt tulevale infole valla ja nad võivad kellega tahes vaielda tõsiasjade, põhimõtete või teooriate üle. Informatsiooni töödeldakse kontseptuaalsest vaatenurgast lähtudes. Belglased on oma intellektuaalse pärandi üle uhked
mängija mingi mängu tulemuse korral võidab, moodustab teise mängija kaotuse. Erinevate strateegiate rakendamisel ei looda väärtusi juurde ega hävitata. Tulemus on alati null (üldisemalt: konstant). Näiteks: Olgu tegemist ettevõtte kasumi jaotamisega tööandjate (aktsionäride) ja töövõtjate vahel. Esimesed saavad oma osa kätte dividendidena, teised kõrgemate palkadena. Olgu mõlemal poolel kaks strateegiat jäik positsioon ja kompromissivalmidus. Kui mõlemad pooled on kompromissivalmid, jagavad nad läbirääkimiste objektiks oleva kasumi kenasti pooleks. Kui mõlemad pooled on jäigad, siis on tulemus sama, kuid vaid pikema viivitusega. Segamängud: vangidilemma, kooostöö Reetmine koostöö 3,3 1,4 Reetmine 4,1 2,2 Battle of sexes( paar tahab teha teiselehead),
Brittidel on kindlakskujunenud harjumused ja vaated. Lõunainglased on jõukamad ja klassiteadlikumad. Põhjainglased, waleslased, šotlased on praktilisemad ja maalähedased. Tõenäoliselt on edukas inglane õppinud Etonis, Oxfordis, Cambridge’is. Üldiselt ei meeldi inglastele kiirustamine. Nad on huvitatud pikaajalisest koostööst. Inglismaa tippjuhid püüavad partneritele näidata, et neid juhib arukus, terve mõistus ja kompromissivalmidus. Eelistatakse vaistu loogikale, kuid ei unustata olemast ettevaatlikud. Alati peab valmis olema varuvariant, mida varjatakse nii kaua kui võimalik. Abbott ja Pendlebury (1991, lk 107) selgitavad, et enamuse lepinguid Inglismaal võib teha suuliselt, aga mõnel suulisel lepingul peab juures olema kirjalik tõestus. Kurm, Jõul ja Fyfe (2005, lk 23) nendivad, et kohtumistele tuleks alati täpseks ajaks jõuda.
kultuuride esindajad). Kõrge kontekstuaalsusega kultuurid kasutavad rohkem mitteverbaalset kommunikatsiooni sõnumi edastamiseks, kui madala kontekstuaalsusega kultuurid. Nad eeldavad, et kõik saavad mitteverbaalsest kommunikatsioonist aru. Konfliktiallikas, möödarääkimine. Suhtlemisel ja teiste kultuuride mõistmisel on ääretult oluline meeles pidada: · Taktitunne, · Huumor, · Tundlikkus, · Paindlikkus, · Kompromissivalmidus, · Viisakus, · Aktsepteerige erinevust, ärge andke hinnanguid! 2.3 Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuuri võib käsitleda kui rahvuskultuuri sees olevat väiksemat kultuuriühikut. Organisatsioonikultuure on alati 1, ettevõttekultuure võib olla mitu tulenevalt sellest, et organisatsiooni allüksused tegutsevad erinevates rahvuskultuuri keskkondades. Ettevõtte asukohariigi inimesed toovad oma rahvuskultuuri 58
annaabi.ee 
