16. Tooge näiteid kuumustugevates polükristalsetest kiududest. kvartsklaasil, mis kujutab endast praktiliselt puhast SiO2. süsinikkiud 17. Mis vahe on nn. pigikiududel ja PAN kiududel? Pigikiude onvõimalik saada sulamist e. Märgmeetodil (suur tootlikkus), mida ei saa teha PAN - polüakrüülnitriil kiude kasutades. 18. Mida tähendab armatuuri kriitiline maht kiudkomposiitides? Vkr on selline maht, kus komposiitmaterjali tugevus võrdub armeerimata maatriksi tugevusega 19. Mida tähendab kiu kriitiline pikkus kiudkomposiidis? Armatuuri kriitiliseks pikkuseks lkr loetakse sellist pikkust, mille korral on kiud täielikult koormatud ja purunevad ning nendest sõltub komposiitmaterjali tugevus. 20. Millised on meetodid, mille abil püütakse tõsta komposiitmaterjali sitkust (vastupanu prao tekkele ja levikule) silmas pidades maatriksi ja armatuuri vaheliste üleminpindade mahtu ja omadusi?
KODUTÖÖ 2. KOMPOSIITMATERJALID VARIANT 10. Õppeaines: PULBERMETALLURGIA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Karl-Erik Seegel Tallinn Sisukord: Sisukord:...............................................................................................................................................2 Ülesanne 1. Komposiitmaterjali armatuuri mahu arvutus. ...................................................................3 Ülesanne 2. Komposiitmaterjali omaduste arvutamine........................................................................5 Ülesanne 3. Konstruktsiooni arvutus. ..................................................................................................6 2 Ülesanne 1. Komposiitmaterjali armatuuri mahu arvutus.
Tallinna tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Kodutöö aines Komposiitmaterjalid .................. ............ Tallinn 2008 Kodutöö 1 1.Arvutage maksimaalne võimalik teoreetiline maht Q. Ringi raadius- r Keskmise ristküliku serv- 2r Suure ristküliku serv- a Leiame suure ruudu pindala: a = 16r 2 S km = a 2 = ( 16r 2 ) 2 = 16r 2 Leiame armatuuri pindala: S ruut = 2r × 2r = 4r 2 S ring = 2 r 2 S A = 4r 2 + 2 r 2 S A 4r 2 + 2 r 2 Arvutame maksimaalse võimaliku teoreetilise mahu Q = = = 0,64 S km 16r 2 2. Arvutada suhe R/r, kui Q=0,5 (50%) Mahuga Q=0,64 on R/r= ~0 0,5 ...
Valige üks või mitu: a. jah, on ühikuta suurus b. ei, ühikuks on % c. ei, ühikuks on mm Küsimus 6 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on elastsusmooduli ühikuks? Valige üks või mitu: a. N/m2 b. % c. Elastsusmoodul on ühikuta suurus d. Pa Küsimus 7 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kas isotroopse komposiitmaterjali korral on elastusmoodulid E kõigis 3 suunas võrdsed? Valige üks või mitu: a. Jah on b. Ei ole Küsimus 8 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuidas tähistatakse laminaadi koodis erinevaid kihtide paksusi (t1 = 0,2mm; t2= 0,4mm; t3= 0,6mm)? Valige üks või mitu: a. [90@t1, 60@t2, 0@t3] b. [90t1, 60t2, 0t3] c. [90Mat1, 60Mat2, 0Mat3] Küsimus 9 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0
Küsimus 1 Mis on fibre? Vali üks või enam: a. vaik b. kiud c. komposiit Küsimus 2 Milline on TiC mahumurd komposiidis (60 massi% WC, tihedusega 15,77 g/cm3 + 40 massi% TiC, tihedusega 4,94 g/cm3): Vali üks või enam: a. 0,38 b. 0,32 c. 0,349 d. 0,68 Küsimus 3 Mitu korda klaas on elastsem kui nailon: Vali üks või enam: a. 26,25 b. 10,10 c. 7,65 d. 10,01 Küsimus 4 Milline on järgmise komposiitmaterjali tihedus (80 mahu% Al, tihedusega 2,7 g/cm3 + 20 mahu% Boorkiudu, tihedusega 2,36 g/cm3): Vali üks või enam: a. 2,632 b. 2,560 c. 2,651 d. 2,683 Küsimus 5 1000 N/m2 = ... psi? Vali üks või enam: a. 1 b. 144,9 c. 0,1449 d. 6,9 Küsimus 6 Kas keemilise sideme saavutamine apreteerimisel klaaskiu ja epoksüvaigu vahel on kohustuslik? Vali üks või enam: a. jah b. ei c. sõltub klaaskiu tüübist d. sõltub epoksüvaigu tüübist Küsimus 7
S355 V - 198 +20 Tuhm ja kiuline S355 V - 140 -50 Tuhm ja kiuline Tulemuste analüüs ja järeldused Materjalide tugevusnäitajate määramine tõmbele Üldjuhul oli kõigi materjalide mõõtmed samas kandis, v.a. teras, mille pikkused olid oluliselt suuremad võrreldes teiste materjalidega. Kõige suuremat jõudu rakendati komposiitmaterjali (pikikiudu) tõmbele, milleks oli 12,247 kN. Kõige vähem tuli rakendada komposiitmaterjali (ristikiudu) tõmbele, vaid 1,469 kN. Tabelist saab lugeda, et kõige suurem tugevuspiir oli komposiidil (pikikiudu) 25,25 N/mm2 ja kõige suuremat voolavuspiirile vastavat jõudu rakendati terasele - 16,016 kN. Tinglik voolavuspiir on kõige suurem komposiidil (pikikiudu) 24,11 N/mm2, kõige väiksem aga plastil 4,3 N/mm2. Pärast tõmbamist pikenes kõige enam teras- 21,3 mm
polümeer c. mineraalid d. metall Küsimus 9 Millises valdkonnas komposiitide osakaal on suurim? a. transport b. merendus c. elektroonika d. lennundus Küsimus 10 Komposiitmaterjalide põhikomponendid on: a. maatriks b. aprett c. värvaine d. sarrus Küsimus 11 Komposiitmaterjalide püüdakse kasutata lennunduses: a. titaan sulamite asemel b. alumiinium sulamite asemel c. kroom sulamite asemel d. tina sulamite asemel Küsimus 12 Komposiitmaterjali pidevaks faasiks on: a. maatriks b. sarrus c. maatriksi ja sarruse segu Küsimus 13 Komposiitmaterjal on: a. heterogeenne mitmefaasiline segu b. homogeenne ühefaasiline segu c. maatriksi ja sarruse segu d. heterogeenne ühefaasiline segu Küsimus 14 Maailmas eksisteerib puhtalt komposiitmaterjalidest valmistaud: a. lennuk b. helikopter Küsimus 15 Mis on prepreg? a. maatriks b. sarrus c. komposiitmaterjali pooltoode Küsimus 16
c. erinevate veekogude vee keemiline koostis on erinev d. katsed ei ole aeganõudvad Tagasiside Õiged vastused on järgmised: vees esinevat dünaamilist koormust on raske imiteerida, erinevate veekogude vee keemiline koostis on erinev Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on vee imendumisega seotud põhilised probleemid komposiitmaterjalide puhul? Valige üks või mitu: a. komposiitmaterjali korrosioon b. tugevusomaduste nõrgenemine c. materjali värvimuutus d. konstruktsiooni kaalu suurenemine Tagasiside Õiged vastused on järgmised: tugevusomaduste nõrgenemine, konstruktsiooni kaalu suurenemine Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis kaitseb klaaskiude kahjustuste eest? Valige üks või mitu: a. maatriks b. maatriksi ja kiu vaheline side c. vesi d.
1.Komposiit materjalid on kahest või enamast osast(faasist) koosnevad materjalid.Faaside omadused ja orientatsioon järsult erinev ja kontrollitav.Komposiitmaterjali omadused on ette antud. 2.Üks faasidest kõva ja tugev teine plastne ja elastne. Kõva faasi nim. armatuuriks ja plastset maatriksiks.Omadused ette antud. Armatuur annab tugevuse ja jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks annab materjalile vormi,monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 3.KM Kasutusvaldkonna järgi: üldkonstruktiivsed, kuumuskindlad, kuumuspüsivad,
ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf Materjalid: Biokomposiidist interjöör Tselluloos Käitub armatuurina ehk http://www.naturalfibersforautomotive.com/ Valmistamine tsüklid: suurendab komposiitmaterjali tuge- Autotootjad on hakkanud vust ja kõvadust 1. Vormitav materjal aseta- sisemiste kerepaneelide valmis- Polüpropeen (PP) On komposiidis takse avatud vormi. tamisel liikuma plastides maatriksiks
Sisukord Maatriks 2 Komposiitmaterjali maatriks 2 Plastmaatriks 2 Termoreaktiivsete maatriksvaikude üldiseloomustus 3 Epoksüvaigud 3 Epoksüplastid 6 Multifünktsionaalsed epoksüüdid 7 Epoksüvaigu kõvendid 8 Reagendid 8 Katalüsaatorid 8
osakearmeeritud b. metallilised c. kihilised d. kiudarmeeritud Küsimus 3 Milliseid tooteid kõige enam valmistatakse kerimisel? Vali üks või enam: a. ruudulisi b. õõnsaid c. lamedaid Küsimus 4 Milline pealispind on mehaaniliselt vastupidavaim: Vali üks või enam: a. puidu spoon b. laminaat c. vaik d. paber Küsimus 5 Millise faasi osakaal on üldjuhul komposiitmaterjalis suurem? Vali üks või enam: a. maatriks b. sarrus Küsimus 6 Komposiitmaterjali omadused sõltuvad: Vali üks või enam: a. pideva faasi keemilisest koostisest b. sarruse osakeste kujust c. maatriksi hulgast d. dispergeeritud faasi suurusest Küsimus 7 Kiud-armeeritud komposiitmaterjalide omadused sõltuvad dispergeeritud faasi Vali üks või enam: a. orientatsioonist b. mõõtmetest c. tüübist d. värvusest Küsimus 8 Komposiitmaterjalide valmistamise viisid on: Vali üks või enam: a. pultrusioon b. prepregi tootmine c
kõva d. ülikõva Küsimus 10 Millises materjalis koosneb lisaks puidule ka plastist? Vali üks või enam: a. mendeboard b. heartwood c. wersalit d. composite plywood Küsimus 11 Vineeri valmistamisel kasutatavad vaigud on Vali üks või enam: a. külmkõvenevad b. kuumkõvenevad Küsimus 12 Miks üldjuhul ei kasutata tisleriplaate välisruumides? Vali üks või enam: a. nõrga pinna tõttu b. madala veekindluse tõttu c. kõrge hinna tõttu Küsimus 13 Millised väided on õige puidu kui komposiitmaterjali puhul: Vali üks või enam: a. sarrus tselluloos, maatriks ligniin b. sarrus hemitselluloos, maatriks ligniin c. sarrus tselluloos, maatriks hemitselluloos d. sarrus ligniin, maatriks tselluloos Küsimus 14 Milliste plaatide rühma kuulub OSB-plaat? Vali üks või enam: a. vineer b. puitlaastplaat c. puitkiudplaat d. tisleriplaat Küsimus 15 Millised faktorid mõjutavad PLPde omadusi? Vali üks või enam: a. laastu suurus b. laastuvaiba niiskussisaldus c
Eelpool nimetatud toiminguid ja probleeme on võimalik vältida asendades tavaarmeeritud betooni kiudbetooniga. Üheks mittevähetähtsaks teguriks on ehitamise lihtsus ja mugavus. Inimene on oma olemuselt mugav ja kasutab tavaliselt lihtsamat teed oma eesmärgi saavutamiseks. Lisaks põrandabetoonidele pakuvad Rudus Eesti AS , Betotrade OÜ ehitajatele innovatiivseid ARMIXTM ,TAB-WallTM ja TAB-SlabTM betoone. Nende eribetoonide loomisel lähtuti kiudbetooni kui komposiitmaterjali iseloomustavatest omadustest nagu armeeringu e.kiu ühtlane paiknemine kogu ristlõikes ja betooni suurendatud paindetõmbetugevus. ARMIXTM betoon on spetsiaalne kiudbetoon lint- ja plaatvundamentide, seinte jm. konstruktsioonide valamiseks. Sõltuvalt konstruktsioonile mõjuvatest koormustest ,konstruktsiooni mõõtmetest ning pinnase kandevõimest on projekteeritud eriklassid ARMIXTM 1,2,3,4,5 ning ARMIXTM extra. Viimane võimaldab valada ka mitmekorruseliste (näit
See võimaldab disaineril saada vajalik jäikuseaste. Detaili valmides, tuleb pinda töödelda väga täpselt, et mitte selle struktuuri lõhkuda. Komposiitmaterjalide suurimateks miinusteks on see, et vajalik on vorm. Väga ranged kvaliteedikontrollid teostatakse, et detail ei oleks liiga kõva või liiga vedela struktuuriga. Tootmisel on ka temperatuurid väga olulise määraga, et kui hästi detail ära kuivab. Lõpuks koosnevad komposiitmaterjali tootmises osalevad ained aktiivsetest kemikaalidest, mis tekitavad allergiaid ja ründavad organismi (enamus diagnoosid ilmnevad aastate pärast). Veel üks miinus on vaigu säilivusaeg. Ehk kui vaiku pole kindla aja jooksul ära kasutatud, võib ta rikneda, mis omakorda tähendab praak detaile, ning võivad tekkida keemilised ühendid mis on elusorganismidele eriti ohtlikud. Foto 4 Komposiitmaterjalist lennukikere
Faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused (korrosiooni- ja kuumusekindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jne) on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset - maatriksiks. Joonis 7. Komposiitmaterjali kihid Komposiitmaterjalide kasutusala lennukitööstuses on väga ulatuslik. Neid kasutatakse raskete lennukite osade ja mootorite tootmiseks (kompressorid). Varem mudelid A310(Airbus) ja B767(Boeing) sisaldasid ainult 5-6% klaaskiust. Aga aastal 1986, uuendati A310-200 konstruktsiooni, mis aitas parandada kütusekulu efektiivsust. 9 Joonis 8
survetugevus. Vähem oluline pole tehnokeraamika korral selle kõvadus (see on piires 1200-3000 HV). Kõvadusega on otseselt seotud kulumiskindlus. 24 23. Komposiitmaterjal Komposiitmaterjalideks (KM) nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Joonis 22. Komposiitmaterjali struktuur Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks. Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäi- kuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Joonis 23. Komposiitmaterjalide liigitus armatuuri järgi Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse
kiududele. 33. Miks peab kiudarmeeritud materjalis side kiu ja maatriksi vahel olema tugev? et maatriks kannaks koormuse üle kiududele. kui materjal on koormuse all, siis kiudude lõpus kannab maatriks kiule vähem koormust üle kui materjali keskel ja sellest tulenevalt on kiududel teatud kriitiline pikkus. komposiidi tugevus sõltub tugevalt sellest, kui tugev on side kiu ja maatriksi vahel. lisaks peab side olema tugev, et vähendada kiu väljatõmbamist. 34. Kuidas on kiudarmeeritud komposiitmaterjali elastsusmoodul seotud komponentide elastsusmoodulitega? pikisuunas, V on ruumifraktsioon. komposiitmaterjali elastsusmoodul on selle komponentide elastsusmoodulite summa, arvestades nende ruumilist osakaalu. ristisuunas on 1/E = Vm/Em + Vf/Ef. 35. Kirjeldage lühidalt laminaatkomposiite. Milline on peamine põhjus nende materjalide valmistamiseks? Tooge näiteid konkreetsete materjalide kohta.
Kuna hambapinnas asuvad praod ei tekita vaevusi ning pole hambale üldjuhul ohtlikud, siis pole neid vajalik ka ravida. Ravimise vajalikkus sõltub eelkõige sellest, kus praod ja täkked asuvad - kui hambaarst märkab, et hammaste kokku panemisel satub eriti suur rõhk vaid paarile hambale, on need hambad suuremas killustumise ohus ning hambaarst püüab teie hambumust korrigeerida, et seda rõhku vähendada. Hammastest väljalöödud täkked on võimalik täita komposiitmaterjali või klaasionomeertsemendiga , mis sarnaneb hambaaugu ravimisele. Enamasti on see isegi lihtsam, kuna puurimist pole vaja. Kui märkate oma hammastel väikseid mõrasid, võiksite neile arsti tähelepanu juhtida järgmise regulaarse visiidi ajal. Kui aga mõradega hambad on muutunud tundlikuks, võiks nende üle vaatamiseks ja vajalikuks raviks hambaarsti juurde siiski minna. Kui hambasse on aga tekkinud
Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale.Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks 12. KM põhilised armeerivad kiud, nende põhiomadused. Komposiitmaterjali armatuur (läbimõõt 3-200 m, tavaliselt u 10 m): Klaaskiud Süsinikkiud Orgaanilised kiud Metallkiud Keraamilised kiu Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdne toote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist 13. Tehnokeraamika. Tehnokeraamika liigitus koostise, kasutusvaldkonna järgi.
rühmadega suudab reageerida maatriksvaiguga(nt stüreen, polüamiid) Variant 2: Elektropolümerisatsioon ehk C-kiud on üheks elektroodiks monomeeride happelises lahuses. Variant 3: Kombineeritud meetod oksüdatsioon + polümeeriga katmine. 17. Kevlarkiu apreteerimine Kevlarkiu pind on inertne enamike maatriksvaikude suhtes. Probleemi lahendamiseks on osutunud efektiivseks kaks tehnoloogiat: · Plasmatöötlus, mis vähendab küll tõmbetugevust, kuid parandab komposiitmaterjali näitajaid tervikuna. [plasma on positiivsetest ja negatiivsetest laengukandjatest ning aatomitest koosnev keskkond, milles erinimeliste laengukandjate tihedus on võrdne. Plasma tekitatakse elektrikaare või kõrgsagedusliku elektrivälja abil. Plasmatöötluse protsessid kulgevad väga kiiresti : (10-2 ...10-5 s; T<105 K)]. · Reaksioonivõimeliste NH2 rühmade tekitamine kiu pinnal eriti epoksüvaigust maatriksi puhul. 18. Molekulaarkomposiidid
külmakindel. Autotehnikas valmistatakse PVCst happeaku anumaid ja separaatoreid ja tente veokitele-haagistele. Vanaaegsetel autodel olid PVC-st katuse- ja küljepolstrid jms.. PVC torusid ühendatakse lahustuva liimiga, keermete või äärikutega. Töötemperatuur on kuni +60oC. · · · Epoksüplast (EP) on kahekomponentne plast. Kõvendi abil saadakse heade omadustega liim. EP koos klaaskiuga moodustab tuntud komposiitmaterjali klaasplasti. Klaasplastil on pikikiudu väga hea tõmbetugevus (Rm=800 MPa). Epoksüplastile võidakse segada juurde metallipulbrit. · · Fenoplastid (PF) koosnevad täiteainest ja sideainest, milleks on fenoolformaldehüüdvaigud. Täiteainena kasutatakse pulbrit või kiudmaterjali. Osa vaikaineid kõvenevad kõvendi toimel ja osa õhu käes seistes. Varem toodeti suure hõõrdeteguriga plaste asbesti ja vaigu segudest.Tänapäeval on asbesti kasutamine
Armatuuri paigaldamisega kaasneb aga palju aeganõudvaid ja kulukaid ettevõtmisi: armatuuri projekteerimine, ostmine, transport, ladustamine, ettevalmistus ja paigaldus. Talvel tuleb armatuuri veel lisaks kaitsta lume ja jäätumise eest ning enne valu soojendada. Need toimingud kõik kokku pidurdavad ning pikendavad oluliselt ehitusprotsessi. Üheks lahenduseks siinkohal ongi segada betoonitehastes väikesed kiud betooni sisse juba selle valmistamise ajal. Sedasi saadud komposiitmaterjali nimetatakse kiudbetooniks. Kiudude lisamisega suurendatakse betooni paindetõmbetugevust ja löögikindlust ning pääsetakse vajadusest kasutada tavaarmatuuri. Väheneb ka pragude tekke võimalus, mis on tingitud betooni kivistumisel toimuvast mahukahanemisest. Kiudude kasutamine betoonis ei võimalda küll pragude teket ära hoida, kuid suur eelis on seegi, et silmaga nähtava makroprao asemel tekib mitu mikropragu, mis ei avalda mõju põranda kasutusomadustele. Võrreldes klassikalise
Kiudarmatuurina kasutatakse a) niitkristalle e. fibrille, mida iseloomustab hea tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt.); b) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, Mo, teras); c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus, kuid mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. Maatriks Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Kui kiud purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Siit järeldub, et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude deformeeritavus. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid (alumiiniumi, magneesiumi, niklit, titaani jt
Need on temperatuurikindlad, püsivad hästi agressiivsetes keskkondades, madal elektri- ja soojusjuhtivus, tavaliselt ka haprad. 65. Komposiit materjalid- need on kahest või enamast osast faasist materjalid, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Armatuur Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. 66. Mis on termomõju tsoon keevitamisel? Põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. 67. Mis on kopeer-, mis rullimismeetod hammasrataste puhul? Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad lõigatakse ühe hambavahe kaupa
Kasutatakse silikaatliiva, malmkuule jms. d) Hüdroabrasiivtöötlus. Vesisuspensioon kvartsliivaga, abrasiivsed terad vms. e) Termotöötlus. Gaasileekpuhastus rooste kõrvaldamiseks, kuumutamisel tekkinud oksiidikihi eemaldamine, vana värvi eemaldamine. f) Keemiline puhastus. Pinna töötlus söövitavate happeliste ainetega. g) Fosforiseerimine. Fosforsoolade lahust kasutatakse süsinikteraste pindade töötlemisel. 4. Komposiitmaterjali jäikus ja millest see oleneb. Komposiitmaterjalide jäikus oleneb koormuse suunast. Nad on anisotroopsed. Pikki kiudu on suur jäikus. Ristikiudu, või armeerimisel disperssete osakestega, sõltub jäikus maatriksist ja on madal. 5. Kummist detailide valmistamise tehnoloogilised võtted. a) Kalandreerimine. Saadud toore kummi segu lehed suunatakse kuumutatud kalandri masinas rullidele ja seal ta muutub kummiks, mis keritakse puidust rullidele.
a) kasutades armatuuriks materjali, millel on suurem elastsusmoodul kui maatriksil, b) kasutades armatuuriks materjali, millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumistegur. Esimesel juhul annab elastsem maatriks deformeerimisel suurema osa pingetest üle jäigale arma- tuurile, teisel juhul tekivad survepinged keraamilises maatriksis jahtumise käigus armatuuri suurema kaha- nemise tõttu. Keraamilise komposiitmaterjali näitena võib tuua volframtraadiga armeeritud fajansskeraamika (50% kaoliini, 30% ränioksiidi, 20% päevakivi), mida kasutatakse elektriisolaatorite valmistamiseks. 41) Süsinikkomposiitmaterjalid ja nende omadused. Süsinikkomposiitmaterjalide (SKM) kasutuselevõtu on tinginud eelkõige kõrgetemperatuurse tehnika areng: on vaja konstruktsioonmaterjale, mille talituslikud omadused säiluvad kõrgel temperatuuril (üle 1000 °C)
Seepärast kasutatakse tehnokeraamikas vähem normaalrõhul e. rõhuta paagutust, mis metallipulbrist toodete puhul on tava- line. Ta sobib vähemvastutusrikaste detailide valmistamiseks, eelkõige protsessi odavuse tõttu. Tehnokeraamika valmistamisel on paagutusviisi- dest enamkasutatavad aktiveeritud paagutamine, survepaagutamine, kuumpressimine jt. Maatriks Armatuur Täiendav töötlemine Sele 1.48. Komposiitmaterjali struktuur Sageli pole vormimise ja sellele järgneva paagu- tamise teel võimalik saada vajaliku kuju ja täpsuse ning siledusega tooteid. Seepärast tuleb tehno- keraamikat mõnikord täiendavalt töödelda. Suure kõvaduse ja hapruse tõttu on seda raske teha ja seetõttu töömahukas ja kallis. Käesoleval ajal kasutatakse tehnokeraamika töötlemiseks mitmeid meetodeid, milleks on: - mehaanilised (abrasiiv- ja vee-abrasiivjoaga töötlemine), - keemilised (söövitamine),
Fibrille, mida iseloomustab maksimaalne tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt) 2) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, Mo, teras) 3) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus ning mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. b)Komposiitmaterjalide liigitus maatriksi järgi Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududega) võtab vastu koormuse. Kui kuid purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Seega maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude deformeeritavus (MA) (M maatriksi deformeeritavus; A armatuuri deformeeritavus). Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid (alumiiniumi, magneesiumi,
eest ning kõiki, kes andsid nõu töö valmimisel ja leidsid aega kasutatud rehvide taaskasutamise teemal läbi viidud küsitlusele vastata. 6 2. Rehvidest üldiselt 2.1 Rehvi ehitus ja koostis Rehvi põhiosa põimiku ehk karkassi ülesandeks on võtta vastu rehvile mõjuvad koormused. Rehvi põimik koosneb vähemalt kahest koordi (nöörriide) kihist ning koordi komposiitmaterjali moodustavad nailonist, raionist (kunstsiidist) või polüestrist koordiniidid. Neid seob omavahel kummisegu. Rehvi protektori (mustri) ülesanne on tagada hea haardumine teekattega, kaitsta rehvi põhimikku kulumise eest ja tee ebatasasustest põhjustatud vigastuste eest. Protektori kummisegu on väga olulise tähtsusega- ta määrab ära selle kulumiskindluse ning kõvaduse. Toorkummi (vulkaniseerimata kummisegu) põhilise osa moodustab sünteetiline kautsuk.
annaabi.ee 
