turge; 4) kindlat määratud omadusi; 5) kaudselt määratud omadusi; 6) norme, seadusi, garantiisid. 7. Tehniliste süsteemide tunnused Seisunditunnused on sellised, milliseid saab vahetult tootest määrata. Funktsioonitunnused iseloomustavad toote vajalikku otstarvet. Seosetunnused on tähtsad seoste puhul teiste süsteemidega (või inimestega). 8. Kuidas liigitatakse tehnilisi süsteeme? Mida tähendab liigitus peamuundamisliigi järgi? Tuua näide Peamuundamisliigi, kompleksuse, voolustruktuuri ja ülesehitusstruktuuri (funktsioonistruktuuri ja kujundusstruktuuri), mudelimõistete, muude tunnuste järgi. Peamuundamisliik muudab muundamisobjektil mingit osa. Näiteks: Treipingil on peamuundamisliigiks materjal, mis tähendab, et treipink eemaldab muundamisobjektil ehk toorik võllil materjali, et saada eriskujuline võll. 9. Liigitus peamuundamisliigi järgi Eristatakse järgmisi muundamisliike: · · Materjal (mateeria) · · Energia
kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud. 3. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute
kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud. 3. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute
väliskeskkonnaga, muutus org'i keskkonnas kutsub esile muutuse org'is ja selle juhtimises, org kui tervik peab vastama keskkonnale või muutuma koos sellega. Lawrence&Lorsch- org saab edukalt oma keskkonnas fukntsioneerida olles kas samal või kõrgemal kompleksuse tasemel. Org'id peavad väliskeskkonna keerukuse järgi kohandama org'i siseseid üksuseid ja süsteeme. Isomorfism- isos- ühesugune, morphe- vorm. Eristamine ja integreerimine. Põhimõtted: oluline leida tasakaal eristamise (paindlikkus) ja integreerimise (koostöö) vahel. Kõige edukamad ettevõtted olid kõrge skooriga mõlema väärtuse puhul Mida suurem on org.sisene mitmekesisus, seda suurem on org'i võimekus vähendada ümbritseva keskkonna mitmekesisust läbi regulatsiooni.
Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevakuooli sisu vahetada, ehk tekkis meioos. Tekitati mitoos vakuoolis sees. Hiljem kolisid peremehe kromosoomid samuti vakuooli. (see kõik on tõestamata). Sümbiogeneesist lähtudes saab maailma veel üht pidi klassifitseerida kompleksuse põhine. Esimise (0) taseme, ehk eelelulise tasemena võib välja tuua kromosoomse taseme, kus on koos teatav hulk omavahel kooskõlas kromosoome, mis ei taga tervikorganismi tööd, aga võimaldavad soodsas keskkonnas eluavaldustena ilmneda. Siia alla võiks liigitada primaarsed viirused, plasmiidid ja vb ka päristuumsete kromosoomid. Vajab kindlasti teise elusorganismi olemasolu.
organism, 2. kitsalt vastandub tsivilisatsioonile. ,,üheaegsed" kultuurinähtused platon, aristoteles = hegel, kant jne Teilhard de Chardin paleontoloog, filosoof, teoloog. Sinantropuse avastaja. 120 teaduslikku tööd. Tal keelati kirjutada teoloogiast, aga 1 teos ilmub siiski ,,Inimese fenomen". Tema filosoofia avaldub kirjades. Alfast (evolutsiooni lähtepunkt) viib telg omegasse (Jumal). See telg on inimene, teele jääb kosmogenees, biogenees ja noogenees. Tunnus: mateeria kasvava kompleksuse seadus. Toimib ilma jumaliku loomisaktita. A. Toynbee briti ajaloofiloseoof. Uurib inimkonna kultuuri ajalugu. Teosed ,,History of the World", ,,War and civilization". Lokaalsete tsivilisatsioonide tsüklilise arengu pooldaja. Kokku 21 kõrgkultuuri, mõjutavad teineteist. Alles on 5. tähtsaim mõju lääne kristlikul kultuuril. Kultuuri tõusu eeldus on loominguline jõud. Ta on kriitiline tehnika arengu suhtes, inimene käib alla. Kultuuri alus on jumalik plaan
Laialdast uuringut tehakse hetkel selles suunas, et luua biomeditsiililisi proteese erinevatele ajuosadele mis on lakanud töötamast peatraumade tagajärjel. Selle alla lähevad näiteks meeli asendavad seadmed (nägemine). Ajuimplantaadid stimuleerivad osa ajust elektriimpulssidega või salvestada tulemusi, ning võivad teha mõlemat. Seda on hetkel turvaliselt võimalik teha ainult alades ajust, kus selle funktsioonid on teada. Aju kompleksuse ja vastava arvutusjõudluse puudumise tõttu ollakse alles nüüd tõsisemate võimaluste lävel. Tulemusi on saavutatud nägemise ja kuulmise asendamisel. Läbimurrete alla võib lugeda veel mehhaaniliste seadmete kaugjuhtimist esmalt ahvide ja tänapäeval ka inimeste poolt. Hetkel tegelevad erinevad teadlastegrupid robotiseeritud proteeside välja töötamisega. Need uuringud on hetkel suuresti piiratud implantaatide lühikese eluajaga kehas.
Kuid Popperi järgi ei ole see nii. Suurim panus, mida teooria saab teadusliku teadmise kasvu anda, on uued probleemid, mida ta püstitab. Teadus algabki probleemi püstitamisega. Selle lahendamiseks luuakse luuakse teooriad, mille kummutamine loob uusi probleeme jne. Skemaatiliselt näeb see välja nii: Teooria 1 Probleem 1 Teooria 2 Kummutus Probleem 2 Teooria n Teaduse progress seisneb probleemide sügavuse ja kompleksuse kasvamises. “Iga probleemi lahendus tekitab uusi lahendamata probleeme; seda enam, mida sügavam on esialgne probleem ja mida julgem on lahendus. Mida rohkem ja sügavamaid teadmisi me maailmast saame, seda teadvustatumad, spetsiifilisemad ja selgepiirilisemad on meie teadmised sellest, mida me ei tea, s.o. teadmine oma teadmatusest” [seals., lk. 1850-1851]. Teadmise allika probleem. Eelpool kirjeldatud teadusfilosoofilistest seisukohtadest lähtudes
huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinimumis olev taimekasvutegur. Toitainete tagastamise seadus- väetistega peab sama palju juurde andma toiteeelemente, kui me saagiga eemaldame
aastat. Chardini õpetuse keskmeks on inimese ja ühiskonna areng. Ta visandab maailma evolutsioonilise tervikpildi. Evolutsiooni kulgemine lähtub kosmose sügavusest alfa, liikudes pidevalt edasi ja ülespoole. Toimub pidev areng. Staadiumid: kosmogenees e universumi teke, biogenees e elu teke, noogenees e inimese teke ja omega e müstiline punkt, kuhu areng jõuab (Jumal). Evolutsioon lõppeb kristogeneesis e Kristuse tekkega. Ta leiab, et arengu peamiseks tunnuseks on mateeria kasvava kompleksuse seadus. Pidevalt toimuvad hüppelised uute omaduste tekked. Sellised arengud on kantud sisemisest vaimsest energiast. Ta usub, et inimene on hea, ühiskond areneb madalamast kõrgemale. Tema hinnangul jõuame lõpuks totaalse globaliseerunud maailmani. Vaatamata oma ajastu pessimismile, on Chardin väga positiivse meelestatusega. Ta on elu jaataja. Usub ka seda, et tehnoloogia tulemusena sünnib terve rida uusi organisme e neovitaale.
ülespoole (kosmogenees), üle loomuliku elu tekke ja arengu (biogenees), üle inimese tekke ja inimteadvuse arengu (noogenees) kuni see areng jõuab lõpuks müstilise punktini Omega (Jumalani). *) Siin voolasid kõik arengud ühte punkti kokku, evolutsioon lõppes kristogeneesis. -) Sellise arengu põhiliseks tunnuseks oli "mateeria kasvava komplekssuse seadus". See seadus toimib ilma jumaliku loomisaktita: teatud kompleksuse ja organisatsiooni taseme juures toimuvad lihtsalt hüppelised uute omaduste tekked. *) Ta omistas neile arengutele sisemise vaimse energia. Selles osas oli ta tugevalt mõjutatud Bergsonist. -) Mateeria ja vaim moodustavad evolutsiooni protsessis terviku, need on sama kosmilise aine kaks erinevat aspekti. *) See areng lõppeb Teilhard'i jaoks kõigi rahvaste ja rahvuste kokkusulamises. Teadvusel on eelkõige kollektiviseeriv ja sotsialiseeriv jõud.
mehhanismid ja käitumisstrateegiad • ÜHEPOOLNE KAHJUSTUS vr. difuusne: degeneratiivseid protsesse vähem + 1 intaktne HF Ajufunktsioonide paranemise võimalikud mehhanismid • Regeneratsioon- kahjustatud neuronite/aksonite taastumine nii perifeerses kui Keskkonna kompleksuse uuringud kesknärvisüsteeemis (hipokampuses uute neuronite teke täiskasvanutel) • Loomkatsetes “rikas” keskkond: • Sprouting (e.võrsumine) -reinnervatsiooni teke allesjäänud närvikiudude hargnemise – efekt nii ajukoorele, neuronitele, gliiale ↑tulemusena – kuklasagaras 10-20% suurenes dentriitide arv neuroni kohta
- liiliatel ja salamandritel on DNA-d ühe raku kohta kõige rohkem. (≈ 100x rohkem kui inimesel). - äädikakärbes väga kompleksne organism, geenide arv ja liigi diferentseerumise aste pole kooskõlas. - mudel-liigid – morfolooline-arenguline evolutsiooni puu. - looduslik valik valib geenikomplektide alusel, millised geenid lähevad ja millised geenid jäävad. Genoomide alusel on võimalik uurida geneetilist sugulust. Kuigi organismid võivad olla võrdlemisi erinevad oma kompleksuse astmel, on neil enam- vähem sama arv geene. Välimuse erinevus saavutatakse kuidagi teistmoodi erinevalt. Arusaam evolutsioonis: geenides tekivad juhuslikud mutatsioonid, loodusliku valiku käigus genotüüpide alusel organismid paljunevad valikuliselt. Looduslik valik geenikomplektide alusel, millised geenid lähevad edasi ja millised jäävad. 94 Genoomide suurus - kõige väiksemad genoomid on endosümbiontsetel bakteritel. Carsonella rudii 160 kb
annaabi.ee 
