Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Mähised on tehtud peenest vasktraadist ja mähis ise asetseb kahe omavahel vastamisi oleva püsimagneti vahel. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Selleks on kommutaator mis paikneb masina võllil ja pöörleb koos ankrumähisega muutes voolu suunda. Kommutaatoril on lestad ja nad on üksteisest isoleeritud. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjade abil, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on kas söest, grafiidist või vasest. Harju surutakse vedrude abil vastu kommutaatorilesti. Poolis muudetakse voolu suunda neutraaljoonel. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ja mida rohkem on masinas pooli, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Kasutatud kirjandus: · http://www.ene.ttu
isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline) - Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid
järelikult seda suurem on füüsikalise neutraalpinna nihkumine. Moonutus osutab ebasoodsat mõju masina tööle ja võib olla sädelemise põhjuseks kommutaatoril. Vootiheduse suurenemine pooluste servades pöör-lemise suunas. Tagajärjeks on, et ankru-mähise seksioonide EMJ hetkväärtused suurenevad, kui seksioonide aktiivsed küljed satuvad vootiheduse maksi-maalväärtuse piirkonda. See põhjustab kommutaatori naaberlestade vahelise pinge suurenemise. Suurel koormusel võib pinge ületada lubatud
miinusjuhtme vahetamisega) pöörlemissuunda muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja väikese mootori korral, mille ankrumähise takistus on suur. Pöörlemiskiirus pöörlemissagedus radiaani sekundis (rad/s) Ua ankrupinge voltides (V) Ia ankruvool amprites (A) Ra ankrumähise takistus oomides () R ankrumähisega jadamisi ühendatud takistus oomides ()
Lisaks sellele kasutatakse kas püsimagnetergutust, mille puhul staatoril paiknevate püsimagnetitega tekitatakse ajas muutumatu magnetvälilalisvoolu mootor. 2)Harjadega, harjadeta. Harjadega alalisvoolumootorid töötavad alalispingel ning põhimõtteliselt ei vaja eraldi juhtelektroonikat, kuna kogu vajalik kommutatsioon toimub mootori sees. Mootori töötamise ajal libisevad kaks staatilist harja rootori pöörleval kommutaatoril ning hoiavad mähiseid pinge all. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi.Ehituselt on vahelduvvoolu servomootor sarnane sünkroonmasinaga. Erinevuseks on see, et servomootor sisaldab ka rootori asendi andurit. Staatorimähis on kolmefaasiline nagu tavalisel sünkroonmasinal, kuid seda toidetakse
(joonis 3.6a) Mida rohkem on masin koormatud seda suurem on resulteeriva välja moonutus ja järelikult seda suurem on füüsikalise neutraalpinna nihkumine. Moonutus osutab ebasoodsat mõju masina tööle ja võib olla sädelemise põhjuseks kommutaatoril. Vootiheduse suurenemine pooluste servades pöör-lemise suunas. Tagajärjeks on, et ankru-mähise seksioonide EMJ hetkväärtused suurenevad, kui seksioonide aktiivsed küljed satuvad vootiheduse maksi-maalväärtuse piirkonda. See põhjustab kommutaatori naaberlestade vahelise pinge suurenemise. Suurel
Üksik eraldi mähis kompensatsioonimähis Kolm eraldi mähist Jadamähis 3 Kolmefaasiline mähis Rööpmähis Kahefaasiline nelja- juhtmeline mähis Sõltumatu mähis Kahefaasiline kokku- Hari kontaktrõngal või ühendatud mähis kommutaatoril Kolmefaasiline mähis, V- Kolmefaasiline mähis, T- lülitus lülitus Esimene kuju Teine kuju Nimetus Trafo või elektrimasina mähise üldtingmärk Kahemähiseline trafo Kolmemähiseline trafo Autotrafo
muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja väikese mootori korral, mille ankrumähise takistus on suur. Pöörlemiskiirus U a I a ( Ra + R) = k pöörlemissagedus radiaani sekundis (rad/s) Ua ankrupinge voltides (V) Ia ankruvool amprites (A)
muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja väikese mootori korral, mille ankrumähise takistus on suur. Pöörlemiskiirus U a I a ( Ra + R) = k pöörlemissagedus radiaani sekundis (rad/s) Ua ankrupinge voltides (V) Ia ankruvool amprites (A)
soovitav puhastada ja määrida liikuvaid sõlmi. 2. Elektrikatkestused. Toitejuhtme sisemised vigastused. Rike asub tavaliselt pistiku korpuse läheduses. Vajadusel tule vahetada toitejuhe uue vastu. Lüliti rikke puhul asenda see uuega. Elektrikatkestusi põhjustab ka harjade kulumisest või kinnikiilumisest tingitud nõrk kontakt. Uute grafiitharjade paigaldamine on võimalik harjahoidjaid katvate korkide eemaldamisel või masina korpuse avamisel. 3.Tugev sädelemine kommutaatoril Kommutaatori kulumise, määrdumise, harjade ebaõige asendi esimene tunnus. Kommutaatorit on võimalik puhastada bensiinis niisutatud lapiga või peeneteralise lihvpaberiga. Peeneteralise lihvpaberiga kergelt lihvides saab puhastada ka harju. Sädelemist võib põhjustada ka kondensaatori rike. 4.Tööriista ülekuumenemine. Põhjustatud tavaliselt nüridest lõikeriistadest või ülekoormusest. 5. Mootor töötab. Kuid spindel seisab. Reduktori hammasrattad on kulunud või purunenud
Untagged - kaader saadetakse ilma tag-ta Tagged - kaader saadetakse VLAN tag-ga Spanning Tree Protocol (STP) IEEE 802,1D, toesepuu STP teeb tsüklilisest graafist puu - osad servad, mis tekitasid tsükli jäetakse kasutusest välja, varuks. graafi tippudeks on võrguseadmed puu sõlmedeks on kommutaatorid puu lehtedeks on STP protokoll mittekasutavad (lõpp)seadmed Igal STP kommutaatoril on 8-baidine BID (bridge identificator) o 2 baiti - prioriteet o 6 baiti - kommutaatori MAC aadress Kommutaator saadab iga 2 s tagant välja BPDU-kaadreid (bridge protocol data unit) o juurkommutaatori BID o juurkommutaatori kaugus o saatja kommutaatori enda BID o port, mille kaudu BPDU saadeti Iga kommutaator, mis saadab BPDU-sid, paneb juurkommutaatori väärtuseks väikseima BID-i mida ta teab
On universaale e. ümberpööratav see tähendab, kui panna pöörlema rootor töötab ta generaatorina ja vastupidi, kui juhtida tema ankrumähistessealalisvool, hakkab ta tööle kui mootor. Alalisvoolu elektrimasina paigalseisvat osa nimetatakse staatoriks milles asuvad nn ergutusmähised, kus tekitataksepiisav, kuid reguleeritava võimsusega magnetväli. Staatori tsentris pöörleb rootor, millele on paigaldatud nn ankrumähised, mille algused ja lõpud onühendatud kommutaatoril asuvate lamellide külge. Kommutaator pöörleb harjade vahel, mille kaudu juhitakse alalisvool ankrumähistesse või juhitakserootorimähistes tekitatud alalisvool tarbijaile(alalisvoolu generaator).Ergutusviisi järgi eristatakse alalisvoolu elektrimasinaid: 1.Sõltumatu ergutusega-ergutusmähistesse juhitakse alalisvool kõrvaliselt alalisvoolu allikalt. 2.Omaergutus, mida omakorda liigitatakse: A)jadamisi ühendatud ergutusmähised B)rööpergutus C)segaergutus 48.Vahelduvvoolu el
arv. Jaoturid (Hub) on füüsilise kihi seadmed, mis ühendavad erinevad kaabliotsad (nagu pikendusjuhe). Ta saadab kogu informatsiooni laiali kõigile antud hubi küljes olevatele klientidele ning kes tunneb talle määratud paketi ära, võtab ka selle vastu. Jaoturi kaudu ei ole võimalik kokku ühendada eri tüüpi võrke. Jaoturi kasutamine on ebaturvaline - segmendi piires on võimalik kõikidel kõiki pakette lugeda omades vastavat tarkvara. Kommutaatoril (Switch) on oluliselt rohkem väljundeid kui sildadel kuid muus mõttes on ta sarnane sillale. Switch on võimeline mitut ühendust korraga, mis suurendab läbilaskevõimet. Switch suurendab ka läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda tervet kaadrit vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe sinna infot edastama. Repeater on lihtsalt signaali võimendi, kusjuures ta põhjustab 1 bitist hilistumist.
Jaoturid (Hub) on füüsilise kihi seadmed, mis ühendavad erinevad kaabliotsad (nagu pikendusjuhe). Ta saadab kogu informatsiooni laiali kõigile antud hubi küljes olevatele klientidele ning kes tunneb talle määratud paketi ära, võtab ka selle vastu. Jaoturi kaudu ei ole võimalik kokku ühendada eri tüüpi võrke. Jaoturi kasutamine on ebaturvaline - segmendi piires on võimalik kõikidel kõiki pakette lugeda omades vastavat tarkvara. Kommutaatoril (Switch) on oluliselt rohkem väljundeid kui sildadel kuid muus mõttes on ta sarnane sillale. Switch on võimeline mitut ühendust korraga, mis suurendab läbilaskevõimet. Switch suurendab ka läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda tervet kaadrit vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe sinna infot edastama. Repeater on lihtsalt signaali võimendi, kusjuures ta põhjustab 1 bitist hilistumist.
muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja väikese mootori korral, mille ankrumähise takistus on suur. Pöörlemiskiirus U a I a ( Ra + R) = k pöörlemissagedus radiaani sekundis (rad/s) Ua ankrupinge voltides (V) Ia ankruvool amprites (A)
annaabi.ee 
