Algloomad on kohastunud väga erinevate elutingimustega, enamasti elavad temperatuuril 4-30, kui on leitud ka kuumaveeallikatest ning jäisest mereveest. Vastupidavad hapnikupuudusele, kõrgele süsihappegaasi sisaldusele ning teistele äärmuslikele mõjutustele. Algloomade hulka kuulub ka inimesele ohtlike parasiite, kahjustavad kudesid ja elundeid, põhjustavad tõsiseid haigusi. Enamik vabalt elavaid algloomi on kas kiskjaliste eluviisidega või kommensaalid. Kiskjalised toituvad bakteritest, vetikatest, mikroseentest jne, kommensaalid toituvad teiste poolt loodud orgaanilisest ainest. Algloomade ehitus ja elutegevus Keha üherakuline ning suurus 1-300 mikromeetrit (0,3mm). Alglooma rakumembraan on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte pelliikuliga. Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid
8.töö näiteid erinevatest organismidevahelistest suhetest-Paeluss on parasiit inimese suhtes, sest ta sööb osa inimese seeditud toidust, mistõttu saab inimene vähem toitaineid; seen on sümbioosis puuga, sest seen annab puule aineid, mida puu ise ei suuda hankida ja vastutasuks annab puu seenele osa oma toitaineid; üks kala on konkurent teise kala suhtes, kes mõlemad võitlevad sama toidu eest; inimese soolestikus elavad bakterid, kes on kommensaalid inimese suhtes, sest nad saavad inimeselt toitaineid aga ei anna vastu midagi ega kahjusta inimest; lehm on herbivoor rohu suhtes, sest lehm sööb rohtu. True story. 9.kes on tippkiskja- Organism, kel puudub looduslik vaenlane. Tippkiskjaid on arvuliselt vähe, sest muidu ei suudaks nad kõik toitu hankida. 10.kuidas arvutatakse populatsioonitihedust-Jagades populatsiooni arvu nende levialaga saadakse populatsiooni isendite tihedus maaü hiku kohta. 11
kooseluvorm - liigisisene nt rebasekutsikad ühes pesakonnas- toidu pärast või männid ühes metsas- kasvukoha, valguse, vee ja mineraalide pärast - liikidevaheline- eri liikidest pärit nt Euroopa naarits ja Ameerika naarits- toidu ja elupaiga pärast uba ja umbrohi- elukoht, vesi, mineraalid 6. KOMMENSALISM- kahe organismi vaheline suhe, mis on kasulik ühele osalisele ja teisele kasutu, osapooled on kommensaalid Nt puu ja samblik- elupaik või inimene ja bakterid ÖKOSÜSTEEMI OSA Populatsioon- ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Nt ahvenad ühes riigis, rebased ühes metsad Populatsiooni iseloomustavad näitajad: 1) populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv 2) populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta 3) populatsioonisisene konkurents, mis näitab, kui heas olukorras on
sõnnikus (sõnnikuhallik "tulistab" poolemillimeetrise läbimõõduga eoslaid kuni meetri-kahe kõrgusele). Putukhallikulaadsed (putukate parasiidid kärbsehallik: "väga rahumeelne kärbes" aknal, ümbritsetud õrnade valgete karvade ja valkja tolmulaiguga klaasil; neil areneb sageli sekundaarne eos). Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 2. Kl. juusseened: putukate pärasoole kommensaalid. Hk. Glomeromycota Maailmas 160 liiki. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~2300 liiki (sh. teisseened).
läbimõõduga eoslaid kuni meetri-kahe kõrgusele). 2. Entomophthoromycotina Putukhallikulaadsed (putukate parasiidid kärbsehallik: "väga rahumeelne kärbes" aknal, ümbritsetud õrnade valgete karvade ja valkja tolmulaiguga klaasil; neil areneb sageli sekundaarne eos). 3. Zoopagomycotina Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 4. Kickxellomycotina (Osa endisi Kl. Juusseened): putukate pärasoole kommensaalid. Uuemate geeniuuringute põhjal on Ikkesseened ja Viburseened (koos) parafüleetilised (polüfüleetilised) rühmad. Hk. Krohmseened Glomeromycota Maailmas 170 liiki, Eestis teada 70. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti
Sarnast mürgitamist kasutavad ka mõned taimed, tuntud on selle poolest laugud (Allium sp.), nende hulgas ka küüslauk. Need taimed eritavad mulda erilisi aineid, mis pärsivad konkurentide kasvu. 63. Kommensalism- on liikidevaheline suhe, kus üks pool saab selget kasu, teise elukäiku see aga märkimisvaarselt ei mõjuta. Sarnaselt parasiitidele on ka kommensaale kõigil liikidel ja enamasti palju. Nii mõnelgi juhul võivad kommensaalid muutuda peremehele ka tüliks, vahest võib neist ka pisut kasu olla. Paljud kommensaalid kasutavad oma peremeest soodsa elukeskkonnana või lihtsalt kinnitumise substraadina. üheks heaks näiteks on puudel elavad samblad ja samblikud, kes teatavasti ei oma juuri ning seega puult midagi ära ei võta. Samblad ja samblikud (troopikas ka paljud kõrgemad taimed, nn. epifüüdid) kasutavad puutüve ja oksi kasvukeskkonnana kuna need on maapinnast kõrgemal, seega on seal valgust
Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik Protokooperatsioon Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik · Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Näieks: mistahes samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele neutraalne. Kommensaalid on koid linnupesades ja putukad sipelgapesades. · Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koerasoolestikus. · Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ja saaklooma arvukused sõltuvad üksteisest. · Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratudkeskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms) pärast.
Diploidne on ainult puhkeos. Kuigi seeneniit on rakkudeks jagunemata, esineb rakuvaheseini kahel juhul: sporangiumi kandja on seinaga eraldatud ja sugurakk on seinaga. Kaks klassi: Klass Ikkesseened (nutthallikulaadsed, putukhallikulaadsed (eos, mis langedes mitte putukale ajab välja väkese eoskandja, kus on sekundaarne eos ja nii kuni vajadusel 3 korda), loomhallikud, sõnnikuhallik jm) ja klass Juusseened (putukate pärasoole kommensaalid(?)) Hmk. Glomeromycota. Maailmas u 160 liiki. Pole sugulist paljunemist, sarnanevad ikkesseentega. Paljunemine klamüdospooridega eosed seeneniidi keskele. Nad on obligatoorsed mükoriisa moodustajad elavad ainult koos taimedega, arbuskulaarne (taimeraku sisse tekib tihe seeneniidistik, mis meenutab puuvõra) mükoriisa, enamusel rohttaimedel ja mitmetel puudel. Hmk Kottseened. 32000-50000 liiki maailmas. Annavad enamuse seente liigilisest mitmekesisuse. Seeneniidid on
Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik Protokooperatsioon Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik · Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Näieks: mistahes samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele neutraalne. Kommensaalid on koid linnupesades ja putukad sipelgapesades. · Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koerasoolestikus. · Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ja saaklooma arvukused sõltuvad üksteisest. · Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus
ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). PROTOKOOPERATSIOON- MUTUALISM- 50. Konsortsium 51. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri, Aljohini ja Walteri reeglid) 52. KASVUKOHT- ÖKOLOOGILINE NISS- MUUTLIKKUS POPULATSIOONIDES- MUTUATSIOONID- VABA RISTUMINE- MUTUATSIOONID- KUNSTLIK VALIK- LOODUSLIK VALIK- ADAPTATSIOON- KOHANEMINE-
Organismidevahelised suhted ( biootilised tegurid) Sümbioos: Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid). Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid. (nt ka Seen saab taimelt orgaanilisi aineid, seen varustab taime vee ja mineraalsooladega) Kommensalism: Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid). Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad Parasitism: Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit). Nt Sääsed, kirbud, täid; Organismisisesed: maksalutikad, paeluss. Kisklus: Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe (kiskja). Kits gepard. Herbivooria: Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (herbivoor). Bambus hiidpanda
sissehingates (süljepiisad) või vere kaudu lümfisõlmedest. Haiguse lõppfaasis köhitakse verist röga. Kui ei ravita, siis 2 päevaga saabub surm. Üldiselt on kopsukatk nii kiire kuluga, et AB ravi ei jõuta teha. ABdest sobivad kloroamfenikool ja tetratsükliin. Order (Selts) Pasteurellales *Pasteurella perekond loodi 1887. a. ja nimetati Pasteuri auks. Perekonna tüüpliik on Pasteurella multocida. Perekonna Pasteurella liikmed on imetajate ja lindude limaskestade kommensaalid ja parasiidid. Nad on väikesed graamnegatiivsed kokid või väikesed pulgad, liikumatud, fakultatiivsed anaeroobid, katalaaspositiivsed ja oksüdaaspositiivsed. Suhkrute kääritamisel gaasi ei tooda. P. multocida põhjustab kodulindudel koolerat (kanakoolera). Pasteur tegi katseid selle haigusetekitajaga ja avastas vaktsineerimise. *Haemophilus - perekond kirjeldati juba 1892. a. Isoleeriti gripihaige rögast. Siia kuuluvad liikumatud Gram negatiivsed oksüdaaspositiivsed kokobatsillid.
Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). · Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). · Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest
Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid – orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid
muidu ei saakski viljuda. 62. Pesaparasitismi näiteid putukail, lindudel jt. Linnud, kes munevad teiste, enamasti väiksemate lindude pesadesse, kes siis võõrad pojad välja hauvad ja üles kasvatavad näiteks kägu ja lehmalinnud. Parasiitne õistaimkäopäkk nugib maa all lepa ja sarapuu juurtel, ei fotosünteesi üldse. Sipelgate ja termiitide pesad on elupaik kümnetele muudele putukatele (mürmokofiididele, termitofiididele), mõned on neist märkamatud kommensaalid, mõned vaenlased, keda tõrjutakse. Kirbud on nii üht kui teist; valmik imeb verd, vastne elab pesaprahis ja sööb detriiti. 63. Parasitism ja mutualism kui evolutsioonitegur. Parasiidi ja peremehe vahel toimub “relvastumise võidujooks”: peremees püüab tulnukat igati tõrjuda, parasiit seda vastupanu murda või vältida. Iga pisemgi muutus ühe või teise kasuks annab kohe eelise looduslikus valikus, ja võimeldub. 64. Parasiitide sekundaarne lihtsustumine (taandareng); selle
produtseerib ligi 3/4 atmosfääris sisalduvast hapnikust. Elutsüklile on iseloomulik arengustaadiumide vaheldumine. Algstaadiumiks on sügoot, mille mittesugulisel jagunemisel tekivad vegetatiivsed vormid. Järgneb suguliste (haploidsete) vormide (isasja emasgameetide) teke ja uue sügoodi moodustumine. Tsüstide moodustamine on protistidele iseloomulik viis ellujäämiseks ebasoodsates tingimustes. Enamik vabaltelavaid protiste on kas kiskjalise eluviisiga või kommensaalid (neutraalsed kaaslejad). Kiskjalise eluviisiga protistid toituvad bakteritest, sinivetikatest, ainuraksetest vetikatest, mikroseentest, teistest algloomadest ja isegi väikestest hulkraksetest organismidest. Kuigi protistide biomass koosluses on väike, on nad tänu kiirele ainevahetusele tähtsad aineringe mõjutajad, suutes lagundada olulise osa orgaanilisest ainest. Protistid on head veekogude seisundi indikaatorid. Puhtas ja hapnikurikkas vees elavad ühed liigid, suurema
Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism. Endla Reintam, 2008/2009 40 Näit. seen Penicillum bakteritega
annaabi.ee 
