Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. 3 -Keskkonnakomisjon Keskkonnakomisjon on Riigikogu üks alatistest komisjonidest. Komisjon moodustati 1992. aastal. Keskkonnakomisjon menetleb juhtivkomisjonina riigi keskkonnapoliitikat, keskkonnakaitset, loodusressursside kasutamise reguleerimist ja loodusobjektide kaitset käsitlevaid eelnõusid, kaasa arvatud vastavasisulised rahvusvahelised lepingud. Keskkonnakomisjon kohtub regulaarselt keskkonnaministeeriumi ja keskkonnakaitsega tegelevate teiste riigiasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, algatab
Eestis ei ole riigikogu seotud mandaaariga s.t. riigikogu ei pea valijate ees vastust andma. Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi peamine funktsioon on algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Ühekojalised: Skandinaavia (v.a. Norra) ja Balti maad; kahekojalised : Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa, Usa. Loe õpikust lk 106-107 Riigikogu struktuur Riigikogu koosneb esimehest, kahest aseesimehest, komisjonidest ja fraktsioonidest. Komisjone on 10: keskkonna, kultuuri, maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis ja õigus komisjon. Fraktsioone on 6: reformierakond, IRL, sotsiaaldemokraadid, keskerakond, rahvaliit, rohelised. Töö põhimõtted Riigikogus: Aeg- riigikogu töötab 2 istungjärguna (hooajana) 1. istungjärk jaanuar-juuni ja 2. istungjärk august-detsember. Riigikogu tööülesnaded:
toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli aastatel 1917–1918 Konstantin Päts. Maanõukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus, mis koosnes komisjonidest. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt
RT 1921, 23, 11. 4. aprillil 1921 · Seadus Eesti Panga põhikirja muutmise kohta. RT 1921, 25, 12. · Otsus Eesti Panga põhikapitaali suurendamise kohta riigikassa summadest. RT 1921, 25, 13. · Määrus siseministeeriumile 203.180 marga 4 p. suuruse krediidi avamise kohta raudtee-valitsuse arvete õiendamiseks vagunite tarvitamise eest optantide jaoks. RT 1921, 25, 14. · Täiendav määrus rekvireerimise ja kahjude hindamise komisjonidest ja peakommisjonist rekvireerimise ja kahjude hindamise asjus. RT 1921, 25, 15. · Määrus riigiteenijatele korterite muretsemise määruse muutmise kohta. RT 1921, 25, 16. · Määrus riigi raudtee teenijate palkade kohta. RT 1921, 25, 17. · Seadus vallanõukogude valimise kohta. RT 1921, 26, 18. · Seadus politseiametnikkude nimetuste muutmise kohta. RT 1921, 26, 19. · Seadus vabariigi kaitsepolitsei ametnikkude vormiriiete kohta. RT 1921, 26, 20.
pooled maameeste hulgast 3 aastaks. Vallavolikogu pädevuses oli talupidamist ja kogukonna maid puudutavate küsimuste otsustamine vallas, vallakassa ja muu vara ning kogukonna asutustega seotud küsimuste lahendamine, maksude jaotamine ja kogumine, vallaametnike palkade määramine jm. 6. Linnavolikogu ja valitsus 1870. Venemaa linnaseadus 1892. linnaseadus Linnavalitsus koosnes linnapeast ja mitmesugustest komisjonidest. Linna ettevõtted (tapamaja, elektrijaam gaasivabrik). Järelevalvet teostas kuberner. Linnavolikogu koosnes linnavalitsusest ja linnapeast. Neid valisid kõik kinnisvaraomanikud. 7. Väeteenistuskomisjon. (1874-1918) 1874 - mindi üle nekrutisüsteemilt üldisele sõjaväekohustusele, moodustati väeteenistuskomisjonid ja sõjaväehobuste jaoskonnad. Väeteenistuskomisjoni ülesanded olid: üldine järelvalve ja kontroll noorsüdurite võtmise
nt. riigi viljareservi kadumise uurimine PROBLEEMKOMISJONID poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 11. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus-, ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. 12. Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? 13. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega.
Probleemikomisjonid: poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 9. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine).
käesoleva akti määrustest. Esindatuse komisjonid 6.Esindatuse komisjonid. – 1)Selleks, et kindlustada Esindajatekojas Uus- meremaa elanike esinduse normide perioodiline läbivaatamine, asutatakse kaks alalist komisjoni: üks Põhjasaarele, mida nimetatakse “Põhjasaare esindatuse Komisjoniks”, ja teine Lõunasaarele, mida nimetatakse “Lõunasaare esindatuse Komisoniks”. 2)Kumbki mainitud komisjonidest koosneb viiest liikmest, ja nimelt: peainspektor ja krooni maade territoriaalsete ringkondade Taranaki ja Ouklandi komisarid on vastavalt, kolme ametliku liikmena Põhjasaare Komisjonis; Krooni Westlandi, Kenterberi ja Otago maade territoriaalsete ringkondade komisarid on vastavalt kolmeks Lõunasaare Komisjoni liikmeks. Ülejäänud kaks kummagi komisjoni liiget peavad olema sellised isikud, kes ei ole riigiteenistuses ja ei ole Peaassamblee liikmeks, keda hakkab
moodustati ja tegutses probleemkomisjon HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevusega seonduvate küsimuste käsitlemiseks). 49. Mida kujutab endast fraktsioon? 15 Fraktsioon on ühe erakonna kandidaatide nimekirjast Riigikogusse valitute ühendus. Riigikogu fraktsioon nagu ka komisjon on kollektiivse parlamentaarse otsustamise vorm. Erinevalt nn valdkonnapõhistest komisjonidest, mis on ette nähtud parlamenditöö efektiivsuse tagamiseks tööjaotuse ja spetsialiseerituse kaudu, on fraktsioonid Riigikogu liikmete poliitilised ühendused, mis ei formeeru kitsa ainevaldkonna, vaid mingist maailmavaatest kantud programmi ümber. Harilikult on fraktsioon samasse erakonda kuuluvate parlamendiliikmete ühendus, kus vahetatakse arvamusi ja kujundatakse poliitilise jõu seisukoht seaduseelnõu või riikliku tähtsusega küsimuse, isiku valimise või nimetamise või muu
otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige e esimene mittevalituks osutunud kandidaat samast valimisnimekirjast, kel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. RK liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. RK koosneb komisjonidest (valdkondade järgi, alalised komisjonid on maaelu-, riigikaitse-, kultuuri-, Euroopa asjade, välis-, põhiseadus-, rahandus-, keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja õiguskomisjon) ja fraktsioonidest (RK liikme poliitilise kuuluvuse järgi, moodustamiseks peab olema vähemalt 6 liiget). Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Riigikogu: · võtab vastu seadusi ja otsuseid; · otsustab rahvahääletuse korraldamise; · valib vabariigi presidendi;
on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige e esimene mittevalituks osutunud kandidaat samast valimisnimekirjast, kel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. RK liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. RK koosneb komisjonidest (valdkondade järgi, alalised komisjonid on maaelu-, riigikaitse-, kultuuri-, Euroopa asjade, välis-, põhiseadus-, rahandus-, keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja õiguskomisjon) ja fraktsioonidest (RK liikme poliitilise kuuluvuse järgi, moodustamiseks peab olema vähemalt 6 liiget). Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Riigikogu: 7
Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli aastatel 19171918 Konstantin Päts. Maanõukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus, mis koosnes komisjonidest. Poliitiliste pingete ajutine leevendumine: Rahvakongress, Rahvuskongress, enamluse taandumine, Eestimaa nõukogude täitevkomitee, munitsipaalvalimised: Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). Eestimaa nõukogude täitevkomitee- 1917. aastal Eestimaal moodustatud tööliste,
Justinianus loob õhtumaise valitseja ideaalkuju: edukas väejuht, seaduseandja ja linna rajaja. CIC loomine: 528-534- loomist juhtis Tribonianus, kes oli keisri kõrgeim ametnik. Lisaks oli 4 õigusteaduse professorit (Beiruti & Konstantinoopoli õiguskoolid. Beiruti oli ehtsa Rooma vaimu kandja; Konstantinoopol oli avatud hellenismile ja kristluse mõjule) ning 11 advokaati. Komisjoni kooseis loomise käigus vaheldus, räägitakse ka erinevatest komisjonidest. Varem arvati, et Tribonianus rikkus selle ehtsa Rooma õiguse ära. Kuid nüüd on need vaated muutunud leebemaks: teda väärtustatakse, peetakse heaks ja targaks seaduseandjaks. CIC koosneb: (Justinianuse arvates 3 osast): 1.Institutiones: põhiallikaks on Gaiuse ,,Institutiones" (Gaiuse ,,Institutiones" on terviktekstidena säilinud, leiti 1816). See on õpik, mis on tõstetud seaduseks. 2.Digesta: väljavõtted vanadest headest klassikalistest juristide töödest
annaabi.ee 
