Nimeta kolm viisi, kuidas inimene võib saada C. Jejuni nakkuse! 1. Korralikult läbiküpsetamata linnuliha 2. puhastamata vesi 3. pastöriseerimata piim 4. punane liha 5. koduloomad, -linnud 31. Kas C. Jenuni põhjustatud gastroenteriit on levinum kui näiteks Salmonella ja Shigella tüvede poolt põhjustatu? Jah 32. Miks patuliini saab kasutada õunamahla kvaliteedi näitajana? Sest see on väga stabiilne aine, mis ei lagune tootmise protsessi jooksul 33. Mida enamasti koloniseerib P. Citreonigrum ja millist toksiini toodab? Koloniseerib koristatud riisi ja toodab citreovidini. 34. Gueuze on Lambic õlle tüüp, milles on liidetud 1 aasta vanune, 2 aasta vanune ja 3 aasta vanune õlu. Kas sellise õlle alkoholisisaldus on kõrgem, madalam või sama, mis harilikul Lambicul ja miks? Kõrgem, kuna toimub sekundaarne käärimine. Vanemast õllest pärit pärmid kasutavad nooremast õllest pärit suhkruid. 35. Nimeta 2 pärmi, mis annavad Lambic õllele spetsiifilise maitse
Mükoriisa Mükoriisa (kr. mykós - seen; kr. riza - juur) ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. Mutualislik suhe eristabki mükoriisat teistest taime juurte ja seente vahelistest vastastikmõjudest ehk interaktsioonidest nagu parasitism, saprotroofsus ja kommensalism. Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et
toimuma. Elavik ja süsteem eksisteerivad kahes jaotuses nii avalikus elus kui ka eraelus. Avalik elu Eraelu Süsteem Poliitika Majandus Elavik Avalikkus Intiimsfäär (perekond) Teeb sarnast tööd Foucault'ga (uuris võimu). Avalikkus tekkis, kui oli huvi kokku saada ja millegi üle arutleda, kodaniku mõiste teke. Räägib, et süsteem tungib elavikku koloniseerib. Avalik arvamus vs mitteavalik arvamus avalik avalikkus: arutleme, kas suudame ratsionaalselt arvamusi esitleda (arutlev demokraatia); mitteavalik avalikkus: PR, manipuleerimine, eesmärgi nimel sõnumi moonutamiseks, ratsionaalsust ei ole (institutsioonid teostavad oma süsteemseid eesmärke). Sotsiaalne kapital Robert Putnam populariseeris selle termini (Bill Clintoni abiga). Seda mõistet kasutas ka urbanist Jacobs (Youtube) mis hoiab linna meeldiva kohana? Ka Bourdieu puudutas
P. aeruginosa on tüüpiline mullamikroob, denitrifitseerib ja osaleb N-ringes. Monotrihh, toodab proteaase ja elastaasi, fluorestseeruvat pigmenti ja sinakat pigmenti püotsüaniini. Kolooniad sageli limased tänu kapslile (alginaat). Kapsel on ka üks olulisim virulentsusfaktor, mis aitab tal koloniseerida igasugu pindasid. On tinglik patogeen. Põhjustab haava-, uro-, kõrva-, silma- hingamisteede- jt. infektsioone. Kuna ei ole invasiivne, vajab sissetungimiseks koevigastust. Koloniseerib edukalt põletushaavu (haava pind kattub sinirohelise mädaga) ja teisi suuri haavasid. Ta on tüüpiline haiglainfektsioonide põhjustaja. Haigestuvad kehva immuunsüsteemiga patsiendid: verehaiguste põdejad, vähihaiged. Levib ka kateetritega, intubatsioonitorudega, mida ta koloniseerib jne. Ujujatel võib põhjustad kõrvapõletikke ja ta koloniseerib ka kontaktläätsi. Paljud isolaadid toodavad eksotoksiin A-d, mis toimib valgusünteesi elongatsioonifaktorile, nagu difteeriatoksiingi
haiguse kulg ning nad surid kiiremini. Nendel jänestel, kes ei saanud antikoagulante, muutus haigus subakuutseks, krooniliseks infektsiooniks ning olid allumatud antibiootikumi ravile. Võrreldi erinevaid streptokoki liike oma kinnitumise poolest südameklappidele. Leiti, et need tüved, mis toodavad glükaane ja dekstraane sisaldavat EPS'i, suudavad paremini kahjustatud südameklappidele kinnituda. Streptococcus parasanguis'elt, kes normaalselt koloniseerib inimese hambaid, kuid võib põhjustada ka endokardiiti, leiti geen (fap1), mis soodustab biofilmi moodustumist plastikule. Selle geeni mutant ei suutnud nii hästi seonduda, kuid ta ei suutnud ka agregaate ja mikrokolooniaid moodustada. Tsüstilise fibroosi põhjustatud kopsupõletik Tsüstiline fibroos on autosomaalne retsessiivne haigus, mis põhjustab elektrolüütide sekretsiooni ja absorbtsiooni väärtalitlusi. Selle haiguse puhul esineb organismis
fusidiin. § Oluline on MRSA (metitsilliin-resistentse S. aureus´e määramine ei saa ravida mitte ühegi -laktaamiga, ka paljud teised AB ei toimi resistentsus! Staphylococcus epidermidis ja S. saprophyticus § S. epidermidis - inimese naha normaalne mikrofloora § S. epidermidis põhjustab haiglasiseseid nakkusi, oluliseim on infektsioon, mis kaasneb organismi viidud võõrkehadega (kanüülid, proteesid). § S. saprophyticus koloniseerib noorte naiste lahkliha piirkonda § Põhjustab nii ülemiste kui alumiste kuseteede põletikke. Streptokokid Jagunevad rakuseinas olevate valguliste seroloogiliste markerite (Lancefieldi meetodi) alusel 18 gruppi. Tähtsamad neist on A, B, C, D, F, G grupid. Streptococcus pyogenes (A grupi streptokokid) Kerajas või ovoidne Gram+ mikroob, diameeter vähem 1,2µm, pooldumise järgselt asetuvad ahelatena (6-12 rakku) . Streptokokkide rakuseina ehitus Rakuseina põhistruktuurid on
- kiiresti antitoksiini ja alles seejärel antibiootikume 21.Bordetella morfoloogiat. · Aeroobsed, Gram-negatiivsed kokobatsillid. · Väga väikesed, pikkus 0,2-0,5×1 m. · Värvuvad tihti bipolaarselt, liikumatud. · Kasvab amino-happeid, verd, aktiivsütt sisaldavatel valiksöötmetel. Pesad iseloomulikud - siledad, läikivad · Alcaligenaceae perekond · Haigusetekitaja reservuaar on vaid inimene · Koloniseerib hingamisteede epiteeli, põhjustab läkaköha. 22.Bordetella pertusssise olulisemad reservuaarid Reservuaariks ainult inimene. Ülekanne piisknakkusena või harvem ka värskelt kontamineeritud esemetega. Kontagioossus 30-90 %. 23.Läkaköha epidemioloogia. · Inimene on nakkusohtlik 1-1,5 nädalat enne ja 3 nädalat pärast kliiniliste nähtude algust. · Enamasti haigestuvad lapsed < 5 a · Olmenakkus peamine allikas asümptomaatilised kandjad. 24
baktereemia, mis dissemineerub ajukelmetesse, teistesse distaalsetesse kolletesse. Tüüp b virulentsusfaktorid: (a) antifagotsütaarne polüsahhariidkapsel (polüribitoolfosfaat: koosneb riboosist, ribitoolist, fosfaadist), (b) IgA1 proteaasid, (c) adherents, pilid (see eelmise lõigu jutt). Antikehad stimuleerivad tugevalt fagotsütoosi. Probleemid ilma PRP-antikehadeta, komplemendihäiretega, splenektoomiaga patsientidel. Epidemioloogia. Sagedasim koloniseerija on kapslita tüvi. Tüüp B koloniseerib harva. H. durcreyi põhjustab sugulisel teel levivat lääneriikides harva haigust – šankroidi. Vaktsineerimise tõttu infektsioonid nüüd peamiselt mitteimmuniseeritud lastel, eakatel. On tõusnud kapslita ja teiste serotüüpide osatähtsused. Levik inimeselt inimesele. Haigused. Meningiit. Mitteimmuunsetel patsientidel tuleneb baktereerimilisest levikust ninaneelust. Kliiniliselt pildilt teistest meningiitidest eristada ei saa (külviga aga saab)
• Pseudomonas spp. - kuulub aeroobsete mittefermenteerivate bakterite hulka. Tegemist on nosokomiaalse ja/või oportunistliku patogeeniga (leidub sooles). Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne
seda enamus taimedest. Salapärane abiline kuulub seente hulka. Sügisel valmib imepeente seemnetega sentimeetri pikkune kupar. Küsi teistegi kaaslaste käest, kas neil on mahti olnud märgata imelist taime, kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa – on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. See on muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa
MERERETKED,MIS MUUTSID MAAILMA -Püha Brendani imepärane reis Iiri munk ületab väikese nahklootsikus Atlandi ookeani umbes 530 pK -Islandi saagad Eerik Punasest ja Leif Eriksonist Norrakad randuvad Ameerika mandril sadu aastaid enne Kolumbust 982-1000 pKr -Madoc ab Owen Gwyneddi reis üle Atlandi Walesi vürst kuulutab Ameerika enda omaks umbes 1170 -Epohhi loovad reisid Mingi dünastia ajal Neli suurt Hiina armaadat seilavad maailma ookeanidel 1415-1421 -Henrique Meresõitja koloniseerib saari Atlandil Potugali kaptenid ületavad ekvaatori ja kaardistavad Aafrika rannikut 1394-1460 -Bartolemeo Diasi ja Vasco da Gama reisid Suured Portugali meresõitjad reisivad itta ja avastavad hädavajaliku meretee Indiasse 1487-1497 -Cristoph Kolumbus avastab Ameerika Otsides mereteed Indiasse , jõudis kuuulus maadeuurija Uude Maailma 1492 -Giovanni Gaboto Loodeväila otsingud Veneetslane seilab laeva Matthew pardal Bristolist Newfoundlandi 1496-1499
enamus taimedest. Salapärane abiline kuulub seente hulka. Sügisel valmib imepeente seemnetega sentimeetri pikkune kupar. Küsi teistegi kaaslaste käest, kas neil on mahti olnud märgata imelist taime, kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. See on muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa
- inimeses ≈ 300 lambda perekonda V geeni ja ˃ 6 J-C geeni - ≈ 300 lambda perekonda V segmenti 1-5 J segment ja 1C segment (erinevad kombinatsioonid) - boosting – immuunvastuse tugevnemine (mutatsioonide sündmus) T-DNA eriline somaatiline rekombinatsioon, taime ja temaga koos oleva mikroobi vahel. Taim kasvab seal, kus ei peaks (nt pole substraati); mükoriisa puhul seened aitavad (taim seenelt vett ja mineraalaineid, seen taimelt orgaanilisi aineid). Nt Agrobacterium – koloniseerib taime juuri. Saadab oma DNA taimerakku, kus DNA hakkab taime instrueerima uute ühendite sünteesiks, mida tavaliselt taim ei tee. Bakteri annab osa plasmiidist, mis läheb peremeesraku tuuma, siseneb tema kromosoom ja hakkab seal paljunema. Vasakpoole järjestus jääb bakteri plasmiidi, parempoolne kordusjärjestus läheb taimeraku tuuma. Taim hakkab tootma nopaliin ja oktapiin (ained, mis on bakterile söögiks). Ti-plasmiid sisaldab teisigi geene: osa DNA ülekandeks, osa juurdekasvu, osa
annaabi.ee 
