kolloidlahusega. • Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus. Näiteks autotulede kiired udusajus, valguskiirte tee pimedas kinosaalis, udus või tolmuses õhus. Leidumine ja kasutamine • Kolloidid on eluslooduses väga levinud. Kolloidlahused on näiteks paljud elusorganismide koostisesse kuuluvad vedelikud. Näiteks taimemahlad, veri, lümf või koemahlad. • Kolloidosakesi esineb ka jõe-, mere- või järvevee koostises. • Kolloidlahuseid kasutatakse igapäevaelus mitmesuguste liimide, värvide ja ravimitena (kollargool – hõbeda kolloidlahus, mida kasutatakse antiseptikumina). Tänan kuulamast!
kolloidlahusega. • Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus. Näiteks autotulede kiired udusajus, valguskiirte tee pimedas kinosaalis, udus või tolmuses õhus. Leidumine ja kasutamine • Kolloidid on eluslooduses väga levinud. Kolloidlahused on näiteks paljud elusorganismide koostisesse kuuluvad vedelikud. Näiteks taimemahlad, veri, lümf või koemahlad. • Kolloidosakesi esineb ka jõe-, mere- või järvevee koostises. • Kolloidlahuseid kasutatakse igapäevaelus mitmesuguste liimide, värvide ja ravimitena (kollargool – hõbeda kolloidlahus, mida kasutatakse antiseptikumina). Tänan kuulamast!
kolloidlahusega. · Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus. Näiteks autotulede kiired udusajus, valguskiirte tee pimedas kinosaalis, udus või tolmuses õhus. Leidumine ja kasutamine · Kolloidid on eluslooduses väga levinud. Kolloidlahused on näiteks paljud elusorganismide koostisesse kuuluvad vedelikud. Näiteks taimemahlad, veri, lümf või koemahlad. · Kolloidosakesi esineb ka jõe-, mere- või järvevee koostises. · Kolloidlahuseid kasutatakse igapäevaelus mitmesuguste liimide, värvide ja ravimitena (kollargool hõbeda kolloidlahus, mida kasutatakse antiseptikumina). Tänan kuulamast!
Valgud ehk proteiinid Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Molaarmass asetseb piirides 10 astmes 4 6 korda 10 astmes 7. Valgud erinevad üksteisest ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Ruumiline struktuur on ebapüsiv. Temp. tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse. Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Valgud hüdrolüüsuvad hapete, leeliste, eriliste ensüümide ja proteaaside toimel, saaduseks on aminohapped. Valkude ruumiline ehitus: - fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja enamasti kiulised. NT: kollageenid (sidekoe, kõhrede, luude ja naha struktuurivalgud), keratiinid (vill, karvad, küünised), müosiinid (lihasvalgud) - globulaarvalgud korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad NT: ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tule...
Valke nimetatakse ka proteiiniks ja nad koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidiahelast. Valgumolekulid võivad isegi koosneda sadadest kuni tuhandetest aminohappejääkidest. Need valgud, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest on lihtvalgud. Liitvalgud koosnevad lisaks aminohappejääkidele ka sahhariidist, rasvast või muu aine molekulist. Valgud lagunevad temperatuuri tõstmisel ehk sidemed katkevad ning moodustavad vees lahutudes kolloidlahuseid. Nad omavad mitmeid funktsioone organismis ja on osa bioloogiast. Valgud on organismi peamiseks ehitusmaterjaliks, reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, transpordivad hapniku kopsudest kõikidesse kudedesse ja on tähtsad hormoonid. (Ibid.: 101-102) 9 3.3. Metioniin Metioniin kuulub asendamatute aminohapete hulka. Loomarakud ei suuda neid sünteesida, mistõttu peavad organimid omandama neid läbi toidu
· Vedelikukadude kompenseerimine - 0,9% naatriumklooridi lahus, isotooniline - 5% glükoosilahus, isotooniline - Elektrolüütide lahused, vajalikud tugeva dehüdratatsiooni, oksendamise ja kõhulahtisuse, korral elektrolüütide asendamiseks (Ringeri lahused) - Tugeva ja pikaajalise dehüdratatsiooni korral on vaja manustada K, mis on vajalik südame ja skelitilihaste talitluseks - Verejooksu korral manustada kolloidlahuseid, plasmaasendajaid (dekstraanid). Need on suure molekulaarmassiga osised, imenduvad soonkonnast aeglaselt, taastavad kiiresti vere voluumeni. Iga gramm manustatud dekstraani on võimeline seondada kuni 18ml vett. - Kriitilise dehüdratatsiooniga patsient: kriitiline dehüdratatsioon 10-12%. Sellisel patsiendil tuleb vedeliku manustada esmalt veeni. Subkutaanselt, intraperitoniaalselt ja
Välja arvatud väga tugevad kovalentsed disulfiidsillad tsüsteiini jääkide vahel, fikseerivad valgu struktuuri suhteliselt nõrgad jõud: vesiniksidemed, ioonilised sidemed ja hüdrofoobne vastastikmõju. Hüdrofoobset vastastikmõju põhjustab süsivesinikahelate nõrk omavaheline tõmbumine. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võima katalüüsida keemilisi reaktsioone. Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel sadestuvad valgud lahusest. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub. Seda nimetatakse valgu denatureerumiseks. Kui denatureerumise käigu ei rikutud valgu primaarset struktuuri, st peptiidahelat annast ega ka asendusrühmi aminohappejääkides, võib valk temale omastes
dipoolsed molekulid seejuures Na+ ioone negatiivselt, Cl- osakesi aga positiivselt laetud poolusega. V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 5 H+ −− - + O Joonis 1.1. Vee molekul. H+ Inimorganismis moodustab vesi nn tõelisi lahuseid, aga ka suspensioone ja kolloidlahuseid. Näiteks higi kujutab endast NaCl ja muude ühendite vesilahust. Analoogiliselt on vaadeldav ka vereplasma, mis koosneb ca 92% ulatuses veest, kus lisaks naatriumkloriidile ja muudele sooladele on tähelepanuväärsemad lahustunud ained glükoos ja plasmavalgud. Suspensioonid on vedelikud, mis sisaldavad neis hajusalt jaotunud aineosakesi, mis neist seismisel välja sadenevad. Kuigi erütrotsüüte (punaseid vererakke) ei saa käsitleda lihtsalt aine-
Seda põhjustab kiire sadestamisprotsess. 76. Sadestamine homogeensetest lahustest (tekkiva reaktiivi meetod). Sel juhul tekkib sadestusreaktiiv uuritavas lahuses kulgeva aeglase reaktsiooni käigus. Näiteks kasutatakse katioonide analüüsil mürgise ja ebameeldiva lõhnaga divesiniksulfiidi H2S asemel tioatseetamiidi CH3CSNH2 , mis soojendamisel hüdrolüüsub aeglaselt, moodustades H2S CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S Mõned ained võivad moodustada väikestest osakestest koosnevaid kolloidlahuseid, mis sadenevad väga aeglaselt. Sel juhul lisatakse sadestusreaktiivi kontsentreeritud lahust kiirelt, kuumutatakse ja segatakse, et saavutada kolloidi koaguleerumist (kolloidosaksete suurenemist) vahel lisatakse ka elektrolüüte (näiteks NH4Cl lahust). Kaasasadenemise ja adsorptsiooni tõttu on selline sade saastunud teiste lahuses olevate ioonidega ja seepärast on sadet vaja alati pesta destilleeritud veega või kergesti lagunevat elektrolüüti sisaldava lahusega 77. Sademete pesemine.
Need on enamasti looduslikud või polüsahhariidid (kummiaraabikumid, pektiinained, agar, tärklis), polüsahhariide (näiteks tselluloosi) estrid, aga ka valgud (zelatiin, soja- ja maisivalgud, albumiin, kaseiin jt). Kõik nad sisaldavad palju funktsionaalseid rühmi (hüdroksüülrühmad, esterrühmad, peptiidsidemed). Seetõttu on nad hüdrofiilsed, kuid ei saa vees päriselt lahustuda molekuli suuruse tõttu ja moodustavad kergesti sültjaid (zeleetaolisi) kolloidlahuseid. Nad on väga tähtsad vees lahustuvate (rasvavabade) kreemide ja võiete valmistamisel. 4.3. Niisutavad (niiskust säilitavad) ained Need on peamiselt polüoolid ehk paljude hüdroksüülrühmadega alkoholid, aga ka mõned suhkrud. Nad lahustuvad hästi vees, vesi aga aurub sellisest lahusest ära väga raskelt. Tuntuim nendest on glütserool, mida saadakse nii looduslike rasvade hüdrolüüsil kui ka sünteetiliselt. Glütserool on organismile täiesti ohutu. 1,2-dioole (näiteks 1,2-
Valgumolekulid koosnevad sadadest kuni isegi tuhandetest aminohappe jääkidest. · Valgud jagunevad: 1) lihtvalgud (ehitatud ainult aminohapetest lähtudes), 2) liitvalgud (lisaks lihtvalgulisele osale esineb veel täiendav rühm). 38 · Keemilised omadused: valgud lagunevad temperatuuri tõstmisel (sidemed katkevad), hüdrolüüsuvad hapete ja leeliste toimel, moodustavad vees lahustudes kolloidlahuseid. · Valkude funktsioonid organismis: 1) ehituslik funktsioon. Valgud on organismis peamiseks ehitusmaterjaliks, 2) ensümaatiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, 3) transpordi funktsioon. Transportvalgud transpordivad hapniku kopsudest kõikidesse kudedesse, 4) signaalfunktsioon. Valgulised hormoonid nt. insuliin (reguleerib vere suhkrusisaldust). 39
Valgumolekulid koosnevad sadadest kuni isegi tuhandetest aminohappe jääkidest. · Valgud jagunevad: 1) lihtvalgud (ehitatud ainult aminohapetest lähtudes), 2) liitvalgud (lisaks lihtvalgulisele osale esineb veel täiendav rühm). 38 · Keemilised omadused: valgud lagunevad temperatuuri tõstmisel (sidemed katkevad), hüdrolüüsuvad hapete ja leeliste toimel, moodustavad vees lahustudes kolloidlahuseid. · Valkude funktsioonid organismis: 1) ehituslik funktsioon. Valgud on organismis peamiseks ehitusmaterjaliks, 2) ensümaatiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, 3) transpordi funktsioon. Transportvalgud transpordivad hapniku kopsudest kõikidesse kudedesse, 4) signaalfunktsioon. Valgulised hormoonid nt. insuliin (reguleerib vere suhkrusisaldust). 39
Valgumolekulid koosnevad sadadest kuni isegi tuhandetest aminohappe jääkidest. · Valgud jagunevad: 1) lihtvalgud (ehitatud ainult aminohapetest lähtudes), 2) liitvalgud (lisaks lihtvalgulisele osale esineb veel täiendav rühm). 38 · Keemilised omadused: valgud lagunevad temperatuuri tõstmisel (sidemed katkevad), hüdrolüüsuvad hapete ja leeliste toimel, moodustavad vees lahustudes kolloidlahuseid. · Valkude funktsioonid organismis: 1) ehituslik funktsioon. Valgud on organismis peamiseks ehitusmaterjaliks, 2) ensümaatiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, 3) transpordi funktsioon. Transportvalgud transpordivad hapniku kopsudest kõikidesse kudedesse, 4) signaalfunktsioon. Valgulised hormoonid nt. insuliin (reguleerib vere suhkrusisaldust). 39
AgCl + 2NH3·H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Ainete eraldamine segudest ja lahustest. 1. Tähtsaim keemiline eraldamismeetod on sadestamine.Et vältida lahuse üleküllastumisest tingitud kiiret sademe teket ja lisandite kaasasadenemist, lisatakse uuritavale lahusele tilkhaaval sadestusreaktiivi lahjat lahust,soojendatakse ning segatakse.Mõnedel ainetel on kalduvus moodustada väga väikestest osakestest koosnevaid kolloidlahuseid,mis settivad väga aeglaselt.Sel juhul on vaja sadestusreaktiivi kontsentreeritud lahust lisada kiirelt,kuumutada ja segada,vahel lisatakse ka elektrolüüte (näiteks NH4Cl lahust).Adsorptsiooni tõttu on sade saastunud teiste lahuses olevate ioonidega ja seepärast on sadet vaja alati pesta destilleeritud veega (kolloidlahuse tekkimise võimaluse korral NH4Cl lahusega).Mõnikord kasutatakse sadestamist tekkiva reaktiivi meetodil.Sel juhul valmistatakse
Inimese organism omastab mugulais sisalduvaist toitainetest 80 97%. 29. Kartul kui tärklise tooraine. Tärklis paikneb mugulates teradena (mikroskoobis hästi nähtavad). Terade mikrostruktuur oleneb kartulisordist. Kartuli tärklis on lisaks kõrgele energiasisaldusele väga hügroskoopne. Kartulitärklist kasutatakse laialdaselt: - toiduaine-, - keemia-, - tekstiili-, - puidutööstuses. Kuumas vees moodustab tärklis kolloidlahuseid. Jahtumisel muutuvad geelideks. See võimaldab tärklist kasutada paksendina (tagab kreemidele, jogurtitele, jne püsiva struktuuri). Tärklise lahustuvust saab suurendada molekulmassi vähendamisega (hüdrolüüsil). Saadust nimetatakse modifitseeritud tärkliseks. Seda kasutatakse paljude lihatoodete (viinerite, keeduvorstide, sardellide) vajaliku lõigatavuse ja tugevdamise saavutamiseks. 30. Millest sõltub tärklisesisaldus kartulimugulates? Kartuli tärklisesisaldus oleneb:
entalpia muutus miinus temperatuur korda entalpia. süsteem, kus kolloidosakesed ja keskkond on eraldatud Süsteemis energia muutus muutub tempetaruuri, rõhu või koostise Lahuse elektroneutraalsuse säilitamiseks liiguvad faasidevahelise pinnaga. Kolloidlahuseid valmistatakse: 1) SO42 ioonid Cu-elektrobdilt Zn elektroocli muutumisel. Kui Gibbsi energia on minimaalne, on tasakaalu olek. dispersiooni meetodil - dispergeerides suuremaid osakesi Iseeneslikud protsessid viivad suletud süsteemi alati tasakaalu poole : (-) Zn |ZnS O4| |CuSO4| Cu (+)
Nende tõenäosuse kaudu. S=R/Na*InW. Entroopia iseloomustab gruppide suurus võib olla väga erinev. Kolloidlahus on heterog süst, süsteemi korrapäratust ja entroopia on suurem kõrgematel kus kolloidosakesed ja keskkond on eral.tud faasidevahelise pinnaga. 0,00 teperatuuridel. Gaasides, kus moolide paigutus ja liikumine on Kolloidlahuseid valm.kse: 1) dispersiooni meetodil - dispergeerides K Ba Ca Na Al Zn Cr Fe Cd Co Ni Sn Pb H 2 ,(Pt) Cu entroopia kõrgem. Entropiia kasvab aine molaarmassi kasvuga ja suuremaid osakesi kolloiddispersiooni astmeni ja lisad-s stabilis-rit. 0,80 1,50 koosneb kuuluvate aatomite arvu suurenemisega. gaasid omavad 2) Kondentsatsiooni meetodil - luues ting-sed ioonide või moolide ühin-ks Hg Ag Au
mahuosas lahuses. Kasut. Vedelike puhul NT: S2H4:H2=-> 1:2 c) molaarsus: aine moolide arv 1 liitris lahuses (1000 grammis lahuses) d) normaalsus: lahustunud aine ekvivalentide arv 1 liitris lahuses. e) moolimurd: lahustunud aine moolide arvu suhe üldmoolide arvusse. Moolimurd korda 100% on moolimurdprotsent. 6.3 Kolloidlahused. Adsorptsioon kolloidlahus on heterogeenne süsteem, kus kolloidosakesed ja keskkond on eraldatud faaside vahelise pinnaga. Kolloidlahuseid valmistatakse: a) dispersiooni meetodil- peenestamine- dispergeerides suuremaid osakesi kolloiddispersiooni astmeni ja lisatakse stabilisaator. B) kondensatsioonimeetod luues tingimused iooide või molekulide ühinemiseks agregaatideks. Kasut. Ultraheli, elektrikaani ja kolloidveskeid. Kolloidsüsteeme jaotatakse: a) aerosoolideks-gaasilise keskkonnaga. NT: tahke aine gaasi s= suits, tolm. Vedelik gaasis = udu b) soolid-vedela keskkonna puhul. NT. H2O c) vahud- gaas vedelikus. NT
Kitiin - lülijalgsete hõimkonna esindajatel, seentes. Koosneb fruktoosijääkidest. Inuliin - Leidub vaid teatud taimedes N : korvõielistel. (maapirn) Süsivesikute füüsikalis-keemilised omadused : SUHKRUD(mono ja disahhariidid) - magusad(fruktoos) - lahustuvus (lahustuvad vees) - Karamellistumine (karamellistuvad hõlpsalt) - Mass (väike) - Kristalliseeruvus (hea) - Reaktsioonivõime(hea) - lagunemine (vaid disahhariidid) POLÜOOSID - mittemagusad - ei lahustu, või annavad kolloidlahuseid. - Karamellistumine (karamellistuvad aeglaselt) - Mass (suur) - Kristalliseeruvus (halb) - Reaktsioonivõime(väike) - lagunemine (kõik polüoosid lagunevad) Süsivesikute biofunktsioonid : 1) energeetiline : 1g süsivesikuid annab 4 kcal energiat. Inimese ööpäevasest vajadusest peavad süsivesikud moodustama 55%. MITOKONDER - lõhustab kõik energiat andvad ühendid. 2) struktuurne : a) kitiinkest
annaabi.ee 
