loeng Tugikoed II Luukude Luukude · Luukudet iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb rakkudevahelisest substantsist (kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest · Mineraliseerunud intertsellulaarne substants sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca10(PO4)6(OH)2) · Rigiidsus => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), teatud elastsus => orgaanilistest kollageensetest kiududest Luurakud · Luurakkudeks on osteoblastid-osteotsüüdid ja osteoklastid · Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud. Osteoblastid => osteotsüüdid · Osteotsüüdid on põhilised luurakud, mis paiknevad luulakuunides. Väikesed tubulaarsed kanalid - luukanalikesed - seostavad naaberlakuune omavahel ja sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid · Osteoklastid on mitmetuumalised makrofaagid, mis on võimelised resorbeerima luud
· Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga (endomüüsiumiga). Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud · Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nim kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasotsa sabaks. I. Käävjas lihas II. Kakspealihas (kahe peaga lihas) III. Kolmpealihas (kolme peaga lihas) IV. Kakskõhtlihas (lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks) V
närve ja veresooni sisaldava sidekoega. Lihas algab ja lõpped tavaliselt kõõlusega. Kuju järgi jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad peamiselt jäsemetel. Lühikesed lihased paiksevad peamiselt selgroolülide ja roiete vahel. Laiad lihased on plaatjad ja kinnituvad laiadele luudele. 10. Lihaste abiseadeldised Kõõlused on tihedast sidekoest väätjad moodustised, mis koosnevad peamiselt kollageensetest kiududest. Sidekirme e fastsia on tihedakiuline sidekoeline kest üksikute lihaste ja lihasgruppide vahel. Kõõluste sünoviaaltuped sisaldavad sünooviat ning esinevad jäsemete distaalsetes otstes, ümbritsedes lihaste kõõluseid. Nende ülensandeks on vähendada hõõrdumist. Sünoviaalpaunad esinevad sagedamini lihaste kinnituskohtade lähedal kõõluse ja naha all
Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega perimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest epimüüsium. Liites lihaskiudude kimbud kokku, annab epimüüsium lihasele kuju. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega (tendo). Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nimetatakse lihasekõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasosa sabaks. Mõnedel lihastel on kaks pead (kakspealihas), mõnedel kolm pead (kolmpealihas). Lihaseid, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks, nimetatakse kakskõhtlihasteks. Mõnedel lihastel on
ristivöödilisuse. Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. 58. Lihase ehitus. Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abilI. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega (tendo). Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 59. Nimeta lihaste erinevad kujud Kujult jagunevadlihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 60. Nimeta lihaste abiseadeldised. Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist.
Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind Düspnoe- hingeldus Apnoe- hingamisseiskus Hüperventilatsioon- suurem hingamissagedus ja maht Hüpoksia- hapnikuvaegus 2. Katteelund- nahk Naha pindmine kiht- epidermis ehk marrasnahk, selle all dermis, ehk pärisnahk. Nahahalune kiht koosneb kollageensetest kiudude kimpudest mille vahel palju rasvakoerakke Ülessanne on varuaineid talletada ja külma eest kaitsta.Annab kehale iseloomuliku ilu. Inimese nahk uueneb umbes 28-35 päevaga. Naha Funktsioonid: 1.Katte ja kaitsefunktsioon- kaitseb tema all olevaid kudeisd ja organeid mehhanilise vigastustuste eest. Kaitseb ka mikroobide eest. Rasunäärmed kaitsevad naha kuivamise eest. 2.Hingamisfunktsioon-nahk hingab lapseeas rohkem kui täiskasvanu 3
- Osseoalbumiin - Osseomukoid - Kondroitiinsulfaat - Ca-soolad 3. Kiud: -Kollageensed (kollageen-I) -(Elastsed, retikulaarsed, väga vähe) Luud ümbritseb väljast periost e. luuümbris ja luuüdi õõne poolt endost. Periostil on kaks kihti sisemine kambiaalne e. osteogeenne välimine fibroosne kiht Kambiaalse kihi osteogeensete elementide abil toimub luukoe regeneratsioon. Fibroosne kiht koosneb pikisuunalistest kollageensetest kiududest, sellest kulgevad ristisuunalised perforeerivad e. Sharpey kiud luuainesse. Osteon e. Haversi süsteem lamellaarse luukoe morfofunktsionnalne ühik. Moodustavad osteoni e. Haversi kanal, mida ümbritsevad luulamellid. Osteotsüüdid paiknevad lamellidevahelistes luulakuunides, mis on omavahel ühenduses luukanalikestega, milles paiknevad osteotsüütide jätked. Osteonid on väljastpoolt kittjoonega piiratud, luukanalid ei lähe ühest osteonist teise
LIIKUMIST RUUMIS, MOODUSTADES nn AKTIIVSE LIIKUMIS-APARAADI. SKELETILIHASED KONTRAHEERUVAD NÄRVIIMPULSSIDE MÕJUL TAHTLIKULT, TEADVUSE KONTROLLI ALL (TAHTELE ALLUVAD LIIGUTUSED) AINULT KINDLA SUURUSEGA ÄRRITUSE KORRAL. 3. Selgitage mõisted lühidalt Kõõlus- (lad.k. TENDO). IGA LIHAS ALGAB JA LÕPEB KÕÕLUSEGA. TEMA VARAL LIHAS KINNITUB LUUDELE, KÕHREDELE, LIIGESKIHNUDELE jne. KÕÕLUS KOOSNEB KOLLAGEENSETEST SIDEKOE KIUDUDEST,ON VENIMATU JA TÕMBEKINDEL Aponeuroos- (lad.k. APONEUROSIS) LAI LINDIKUJULINE KILEKÕÕLUS Innerveerima- s.o. NÄRVIDEGA VARUSTAMA. INNERVATSIOON PÄRINEB NII SOMAATILISEST (TEADLIKUST: VALU- JA ASENDITUNDLIKKUS) KUI VEGETATIIVSEST NS- st (REGULEERIB AINEVAHETUST JA VERERINGET) 4. Mis on ja kus asub diafragma? Selle funktsioon ON: (lad.k. DIAPHRAGMA). ON LAI KUPLIKUJULINE LIHAS, MIS ERALDAB KÕHUÕÕNT RINNAÕÕNEST. ASUB: KOPSUDEST ALLPOOL
Regulaarne tihe sidekudede Kollageensed kiud astuvad korrapäraselt. Esineb fastsiates e. Sidekirmetes,ligamentides e.sidemetes, aponeuroosides e.kilekõõlustes, skleeras e.kõvakestas silmas, korneas e.sarvkestas silmas. Spetsiifilised e. Eriomadustega sidekoed – rasvkude,veri,kõhrkude, luukude, hematopoeetiline kude,lümf. Rasvkude -Esineb organismis suuremate või väiksemate kobaratena, mis on üksteisest eraldatud kollageensetest kiududest koosnevate vaheseintega. Rikkalikult veresooni. -Rasvrakkude vahel peaaegu kõik sidekoes leiduvad rakutüübid: Fibroblastid, histiotsüüdid,nuumrakud jne. -Erineb kohevast sidekoest rasvarakkude rohkuse ja kiulise põhiaine vähemuse poolest. Nende kudede vahel toimuvad ka üleminekud. Säilib seal, kus on megaanilised ülesanded kulmud, orbitaalid jne. Veri ja lümf -Sidekoe vedelad alaliigid,koosneb rakkudest ja vereplasmast.
2) rakkude teke tüvirakkudest (satelliitrakkudest; algrakud, millest moodustuvad uued spetsialiseerunud rakud) Algpõhjuseks on valgusüntees – lihase hüpertroofia, mille mõjutamine toimub anaboolsete meessuguhormoonidega (testosteroon) 7. Lihase ehitus. Lihase algosa, kinnitusosa, lihaskõht. Lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. Lihase algusosa (pea/origo) püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga vähese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse kinnituskohaks (saba/insertio). Algus- ja kinnituskoht võivad vastavalt funktsioonile vahetuda. Lihaste keskmine, paksenenud osa on lihaskõht. Võib olla kahesulgjas, ühesulgjas, käävjas, kõõlusviirgudega. - Selgitage mõisted: endomüüseum, perimüüseum, epimüüseum: Sarkolemmi (lihaskiu rakumembraan) ümber asub endomüüseum
koondunud kimpudesse. Lihaste süsteemis käsitletakse skeletilihaseid ja nahalihaseid. Nahalihaste funktsioon seisneb peapiirkonna avauste kuju ja asendi reguleerimine Skeletilihaste funktsioon seisneb skeleti osade liigutamises Skeletilihaste põhiomadused: 1) Sirutus 2) Painutus Või 1) Kokkutõmbumine 2) lõtvumine Mõisted: 1) Kõõlus (TENDO) - lihase sidekoeline kinnitusosa; venimatu ja tõmbekindel; koosneb paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest 2) Aponeuroos (APRONEUROSIS) - lai lindikujuline kilekõõlus / lai õhuke kõõlus 3) Innerveerima - närvidega või närvierutustega varustama 4) Fastsia (FASCIA) - sidekirme 5) Kõhupressilihased - kõhulihased, mis muudavad kõhuõõne mahtu ja rõhku 6) Hingamislihased - funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid 7) Parees - lihasnõrkus 8) Paralüüs - lihashalvatus 9) Atroofia - lihaskõhetus
on palju väiksem. Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen. Kiud moodustavad kimpe. Peenemad mood. organite mikrostrooma, jämedamad organite kapsli, septid ja trabeekulid. Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood. paljudes organites mikrostrooma. Mononukleaarse fagotsütaarse süsteemi mood. vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid), vereloomeorganite makrofaagid, Kupfferi rakud, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud, osteoklastid; närvikoe mikrogliiarakud. 18. Eriomadustega sidekoed (sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude)
Dentiin moodustab hambast kõige suurema osa ja ümbritseb hambaõõnt ja juurekanalit Rakuvaba ja avaskulaarne kude, koosneb põhiainest, mida läbivad dentiinikanalikesed Dentiini katab väljastpoolt email, juureosas tsement Predentiiniks nimetatakse lubjastumata dentiini, mis paikneb dentiini ja odontoblastide vahel, moodustub kollageensetest kiududest ja amorfsest põhiainest Reaktsioonina hamba kahjustusele moodustub sekundaarne dentiin Tsement katab hambajuurt ja -kaela, jaguneb primaarseks e rakuvabaks (dentiini peal kogu hambajuure ulatuses) ja sekundaarseks e rakuliseks (hambajuure tipu piirkonnas) Madalakroonilistel hammastel katab tsement hambajuurt ja hambakaela ning tsemendikihi paksus suureneb
annaabi.ee 
