2. MIS AJAL ON TEKKINUD VÕI KADUNUD TURISMI-, TOOTMIS- JA TEENINDUSOBJEKTID? NIMETAGE. Kalatööstusega tegelev Kirovi kolhoos loodi 1950. aastal ning on eelkõige seostatav Tallinna külje all asuva Haabneeme alevikuga, kuhu rajati aastakümnete vältel omaette väikelinnana toimiv kolhoosi kesk asula. 1960 alustati Kirovi-nimelise kolhoosi kesk asula väljaehitamist. 1990. aasta algul alustatud Kirovi kolhoosi reorganiseerimisprotseduuri käigus moodustati kolhoosist OÜ Esmar ning kõik erastati. Kirovi kolhoos oli nö. Riik Riigis kus töötajad olid uhked, et nad seal töötasid kuna Kirovi kolhoos motiveeris oma töötajaid, andes neile suvilamaad, autoostulube, kortereid ning doteeris laste kooliskäimist. Kirovi kolhoosi alla kuulusid lasteaiad (Piilupesa), vanadekodud, pioneeri- ja laste-laagrid (Lohusalu), koolid. Kirovi kolhoos omas ühte vähestest Nõukogude Eestis olevatest talveaedadest. Kirovi kolhoos tootis
piirkondadest). Osa jäi siia alaliselt elama, teised lahkusid. Eestis ja Lätis oli olemas juba see taristu. Tähtis oli suurendada toodangut, mitte kvaliteeti (ekstensiivne). Turuks oli ülejäänud NL turg. Need kes tulid siia, said eelisjärjekorras korteri. Kohalikud elasid rohkem keldrikorteris, ühiskorterites jne. Enamikesse suurematesse linnadesse ehitati oma mäed (Mai rajoon). Kollektiviseerimine tõi kaasa selle, et inimesed üritasid minna linnadesse (pääseda kolhoosist). St kolhooside moodustamise üheks tagajärjeks oli linnastumine, 60, 70- ndatel hakati propageerima keskustes elamis (ka maal) ja sinna hakati ehitama ka samasuguseid ,,mägesid". Eestis küll otseselt ei olnud sund ümberasustamist, aga maaparanduse käigus 60- ndatel hävitati talumajad (müüsid ise maha talunikud).
Inimene, kes muutis maailma ,, Meie isa, kes sa oled Moskvas. Neetud olgu Sinu nimi. Sinu riik kadugu. Ärgu sündigu Sinu tahtmine, mis saadab meid orjusesse ja vabaduse kaotamisse. Ära röövi meilt meie igapäevast riigi ja loomade huvides. Ja andesta meile meie valed ja vargused, mida Sa meile oled õpetanud, et meie andestaksime oma seltsimeestele. Ära saada meid Siberisse, vaid päästa meid riigilaenudest ja kolhoosist, mis teevad meid kerjusteks ja toovad meile näljasurma. Sest sinu päralt on riik, vägi ja au veel vaid lühikest aega. Aamen." Sellise sissekande on teinud eesti kirjandusloolane Jaan Roos oma päevikusse 1952. aastal. Säärane moodne Meie Isa palve peegeldab staliniaegset NSVL- i. Kirjutatu peegeldab ,,mõtleva" inimese vimma tolleaegsete elutingimuste vastu. Tekib küsimus, kuidas sai tekkida nii inimvastane riik ja mida tõi kaasa võim, mis inimese mutta trampis? Kas 25
Martini ja Aliide käsi on mängus, et Ingel lapsega küüditatakse ja ei lasta hiljemgi Eestisse tagasi tulla. Samal ajal on Aliidel plaan kunagi Hansuga ise koos elu alustada ning selleks muretseb ta mehele passi (kino põlengust varastas töölise taskust, hoolikalt valitud). Et aga Hansu meelt lohutada seoses küüditatud naise ja lapsega, kirjutab Aliide talle Ingli nimega kirju, kus räägib, et kõik on korras. Kui Aliidel tuleb plaan kolhoosist lahkuda, uinutab ta oma abikaasa Martini ja kui pärast seda Hans üritab põgeneda metsa, laseb Aliide talle kuuli õlga. Leides kambrist Hansu päeviku taipab Aliide, et mees polnudki kunagi tahtnud temaga koos uut elu alustada, seob ta Hansu kinni ning viskab kambrisse ja sulgeb kõik õhuavad. Sinna Hans ka sureb. Kõik see aeg on Ingel oma psüühiliselt rusutud tütre Lindaga nüüdseks uue elu peal Venemaamal, kus Ingel muutub endassetõmbunuks
Vallandati väga harva. Oskustöölise palk oli suhteliselt hea, selle pagaga elas hästi ära, sest kommunaalkulud olid väga väikesed ja transport ei maksnud samutu palju. Küsitletu 3: Töö leidmine oli väga lihtne ning töökohal püsimine samuti. Palk oli hea, (umbes 500 kr) ning selle palgaga elas väga hästi ära. Küsitletu 4: Tööd polnud vaja isegi otsida. Kolhoosis oli alati töökoht olemas ning töötuid polnud. Koolivaheajal said ka õpilased kolhoosist tööd. Töökohalt kedagi ei vallandatud. Palka sai piisavalt, aga selle eest osta ikka midagi polnud, sest poed olid tühjad. 3) Varustatus kaupadega Küsitletu 1: Poest päris kõike saada ei olnud, (apelsine ja viinereid ei olnud peaaegu üldse), ainult tähtsatel päevadel, (näiteks valimispäeval), oli poest saada viinereid. Oli asju mida sai koguaeg, oli ka asju mida ei saanud kunagi ning mõndasid asju sai ainult tutvustega
1930-ndatel oli saarel kõige suurem elanikkond ulatudes enam kui 1200 inimeseni. Esimeses maailmasõjas enamik kihnlaste laevu hävitati. Foto 2: Kivilaev 1937. aastal valmis Kihnul kivimuul. Pärast II maailmasõda elas saarel 600 inimest, 378 saare elanikku oli Läände põgenenud. Loodi kalurikolhoos "Nõukogude Partisan". 70ndatel moodustati kalurikolhoos "Pärnu Kalur". 1973. aastal ühendati "Nõukogude Partisan" "Pärnu Kaluriga" ja kihnlaste oma kolhoosist sai "Pärnu Kaluri" Kihnu osakond. 1991. aastal lõpetas kolhoos tegevuse, 21. mail 1992.a. sai Kihnu omavalitsuse staatuse. Kihnu elanikkond kujunes Saare- ja Läänemaalt ning Muhust tulnud eestlastest. Saarel on elanud ka liivlasi ja rootslasi. Varasem ajalugu Inimasustuse vanimaks jäljeks on juhuleid - silmaga kivikirves, mis kuulub nooremasse kiviaega ning viitab sellele, et Kihnut kasutati juba sel ajal arvatavasti tolleaegsete kalurite (meresõitjate) peatuspaigana.
Enamasti olid riided vanadest varudest kokku sobitatud ja ise õmmeldud. Moes oli lihtne range siluett, kitsad puusad ja laiad õlad. Kanti patsokkidega mantleid ja kostüüme, naised ka sitskleite. Meeste püksid olid algul laiad ja mansettidega, kuid 1950. aastail juba tunduvalt lühemad ja kitsad. Maal muutus naiste ja meeste rõivastus väga sarnaseks. Töörõivana kanti ühesuguseid dresse, vatkuubi, töökitleid ja kombinesioone. Kolhoosist antud töörõivas ei teinud sugudel vahet. 1950. aastate moes hakkasid nurgelised õlad taanduma. Kleite ja kostüüme kaunistasid rahvuslikud mustrid ja sõled. Palju kanti kudumeid, moodi tulid heledad tolmumantlid. Jalanõudest kanti sõja alal puutallaga kingi, pärast sõda väga palju säärikuid. Naistel olid moes valged tennised, mida värskeendati kriidi ja hambapulbriga. 1950. aastail muutusid populaarseks paksutallalised nn batad
Kolhoosnikele maksti töötasu normipäevade eest. Algaastatel nad sagedasti mingit tasu ei saanudki või said tasu omatoodangus. Inimeste mälestuste järgi oli Venemaa kolhoosides päris algul isegi nii, et kuna kolhoos tervikuna oli kahjumis, siis kahjum jagati võrdeliselt normipäevadega ja kes rohkem normipäevi oli teeninud, see pidi rohkem juurde maksma. Elas kolhoosnik sellest mis ta tootis oma kodumajapidamises ja mida kolhoosist õnnestus virutada. 1950. aastate lõpus pärast Stalini surma vahetati välja ka enamus tõsiusklikke kommuniste aga majanduses saamatuid tegelasi juhtivate kohtade pealt. Asemele said inimesed kes majandust pisut rohkem jagasid. Kolhooside esimeesteks õnnestus eestis saada ka endistel taluperemeestel ja tulemusena paranes majandamine ning sai hakata paremates majandites vähesel määral maksma rahapalka ning sovhoosidest elatustasemelt ette minna
Ta äratas ta visates talle vett näkku. Aliide kaalus korraks tüdruku maha laskmist. Zara hakkas rääima kuidas ja miks ta siia sattus. Ta rääkis et ilmselt on tema videod saadetud koju ja Sasale(peigmees). Zara ütles et ta ei julge enam kellelegi otsa vaadata. 1951 Lääne-Eesti Hansu uus nimi on Ants Makarov, Andrese poeg. Aliide saatis Hansu teele Tallinna poole. Aliidel olid endal ka plaanid valmis: ta tahtis lahutada Martinist ja tulla ära kolhoosist, et minna õppima. Ta tahtis ka Tallinnasse minna et saaks koos Hansuga olla. Aliide pakkus Martinile viina mille sees oli unerohi. Martin läks magama. Välja ilmus Hans kes ei olnud läinud Tallinnasse vaid metsa. Metsas olebvat olnud haarang ja Hansu tulistati õlga. Hans minestas. Aliide tahtis tuua Kreeli Maria. Kõigepealt pidi ta lohistama Hansu konkusse kuid seda tehes leidis ta Hansu klade. 20 mai 1950 Hans luges Ingli kirju
See tähendas, et tuli kõige igapäevasemate tarbekaupade puudus. Plaanimajandust iseloomustab ka kollektiviseerimine. See puudutab vaid põllumajandust. Talude asemele rajati ühismajapidamised ehk kolhoosid. Üks kolhooside rajamise põhjus on kontroll inimeste üle. Kõige tähtsam põhjus oli tegelikult see, et oli vaja raha, kuna vaja oli industraliseerida, näiteks osta tööpinke. Raha saamiseks hakati müüma teravilja, sest vilja oli kergem saada kolhoosist kui talupoegadelt. Inimestele oma majapidamiste kaotus ei meeldinud, nii üritati vältida kolhoosi minekut. Keeldujatele pandi kõrgemad maksud, jõukamatele pandi nimeks kulakud ning nad küüditati. Küüditamine oli üks abinõu talupoegade vastupanu murdmiseks. Tegelikult ei olnud kolhooside tootlikus kõrgem, vaid oli madalam. Siiski võeti sealt ära rohkem vilja kui enne taludest. Alguses oli kolhoosiliikmete töötasu väga madal, kui üldse oli tasu
Selleks tehti ka metoodika. Käidi kõikides valdades kohalikega rääkimas, mis nemad arvavad. Nt Valgamaal läks automaatselt sisse Karula rahvuspark. Sangaste ümbrus. Tehti veel ka hierarhja-riiklik ja maakondlik tähtsus. Piirid tehti üsna vabalt. Võeti 5 aspekti, millega hakati väärtuslikke maastikke määratlema. 1) kultuurilis-ajaloolised- a) ajaloo ,,konsentraat" -kohad, kus tihedalt üksteise kõrval leidub jälgi nii mõisaajast, iseseisvus ajast, kolhoosist ja varasematestki aegadest aegadest. b) Ühe ajajärgu maakasutus, nt asuniktalude kompleks c) Üksikobjektide kogum-ühel alal on koos mitmed juba kaitse all olevad objektid d) Assotsiatiivsed-seotud mõne tuntud kultuuritegelase elukohaga või on vastavat maastikku kujutatud maalil või kirjanduses, seal on tegutsenud Kalevipoeg näiteks. 2) esteetilised- lihtsalt ilusad vaated. 3) looduslikud- säilinud on looduslik mitmekesisus, haruldased liigid ning kooslused
Sa seisad, ma lasen, ja siis aegluubis su peakene, mis on omast arust nii tark, liigub 15 cm ette, õlad tõusevad, keha lõdvestub, kukal lendab taha, kõht läheb punni nagu Gori piltidel, ja siis oled sa läinud, su keha põlved veel vajuvad, aga siis on see mingi muu olend, kes korisedes kokku vajub. Kahju ainult, et sa seda ise pealt ei näe. Ma väga tahaks, et sa tunneks seda ängi, mida minu isa tundis, kui sa mu õe maha lasid. SOLK Sinu õde, anna nüüd andeks, varastas kolhoosist liitri piima, ma ei saand midagi teha. HEESKA Et pidid tapma? SOLK Mina mitte. HEESKA Kes siis? SOLK Ma ei tea, ma armastasin su õde HEESKA Tean - mul ükskõik! Pillab revolvri maha. Teine haarab selle SOLK Ma vihkan sind! HEESKA Ma mõistan. SOLK Pole vaja su kuradi mõistmist, ma lasen kõigepealt läbi su jalad, siis puusadesse, siis õlgadesse ja siis - mina olen tulevik, aga sina oled minevik. Sind enam pole. Sa veel tead, et sa oled - aga tegelikult sul pole enam midagi
instruktor põllumajanduse alal; keskkooli laste võrkpalliõpetaja; Olemus: rahvamees; väga mitmekülgne; julges proovida mitmeid ameteid; Lugu: Ta jõudis proovida mitmeid ameteid, enne kui avaldas soovi tõsta põllumajandust. Ta soovitati "Harala Tähte" esimeheks ja selleks ta ka sai. Kui tal 26 hakkas maja rajoonilinnas valmima ja autojärjekordki polnud enam kaugel, tundis ta, et viimane aeg on kolhoosist lahkuda. Lahkumisavaldusse märkis ta enesekriitiliselt, et ta ei sobi nõnda vastutusrikkale kohale, sest ta ei oska rukist ja nisu eristada. Seda peeti heaks naljaks ja ta määrati parteikomitee instruktoriks põllumajanduse alal. Sealt kangutati ta lahti kahe kange kolhoosiesimehe poolt. Seejärel läks ta keskkooli lastele võrkpallimängu ja õpetajatele veinijoomist õpetama. Tulemused olid päris head, aga siis tuli vähk ja Harald suri. Surmapõhjus: vähk 4.72. August Uibopuu
126 Asir mõtleb, kas astuda kolhoosi? Hiljem veendub, et mullad ja kulakud peksavad nõukogude võimu peale lihtsalt keelt, neil pole õigus: nõukogude võim hoolitseb vaeste eest ja peab oma lubadusi. Lõpuks astubki Asir kolhoosi. 127 Karjane karjatab bai karja, pöördub tagasi kodukohta ja tunneb selle vaevaga ära. Torus voolava veega niisutatakse põldu. Räägib naabriga. Emin jutustab talle kolhoosist. Kõik on kui unes. Otsustab bai juurest lahkuda pärast käiku põllule, kus näeb traktorit. 128 Rahvavaenlased baid Razõ bai jt tahavad oma plaanide teostamiseks mitte ainult kolhoosi astuda, vaid ka seda juhtida. Nimetavad brigadirideks oma mehed, kes ei külva õigel ajal, viidates inimeste hõivatusele. Rajooni parteilased paljastavad kahjurid. 129 Mered sai bai maa. Ei allunud tolle ähvardustele. Päästab esimehe baide kättemahksust, tõtates tollele appi ja
hoobi. Samaaegselt põllumajandustoodangu langusega suurendas riik jätkuvalt toiduteravilja väljavedu. 1928 oli välja veetud 0,6 milj tonni, 1932 veeti välja 5,4 milj tonni. Terves NL-is tekkisid paratamatult probleemid toiduainetega. 1932 muutus olukord NL juhtkonna jaoks sedavõrd teravaks, et oldi sunnitud taas rakendama sunnitmeetmeid vajaliku teraviljakoguse kokku saamiseks. Kõikjal maal loodi erakorralisi komisjone, nende kätte anti relv salgad, kes käisid kolhoosist kolhoosi ja sunniviisiliselt konfiskeerisid kogu olemasoleva teravilja, kolhoosidele jäeti hädavajalik varu enam-vähem alles, ka seemnevilja, üksiktalunikelt võeti absoluutselt kõik ära. 1932-33 oli suur nälg NL-s, tuntud ka Golodomor nime all. Seekordne näljahäda oli veel hullem kui 1921-22 nälg, mis oli osaliselt põhjustatud ka sõjast, maj laosest ja ebasobivatest ilmastikutingimustest. 1932-33 nälg oli otseselt NL põllumaj poliitika teadlikult tekitatud. Nälg oli
annaabi.ee 
