tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema. Helle meri Jäär lendas kirdesse üle Egeuse mere. Kohal, kus Euroopat eraldab Aasiast kitsas väin, kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina hakkasid kreeklased kutsuma Hellespontoseks ehk Helle mereks. ( tänapäeva nimetus on Dardanellid) Kuldvillak Jäär lendas edasi piki Külalislahkusetu mere ( Musta mere) lõunarannikut, kuni jõudis Kolchisesse. Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tütre Chalkiope naiseks. Tänutäheks ohverdas Phrixos jäära Zeusile( on ka versiooon, et Poseidonile) ning jäära naha (ehk kuldvillaku) kinkis Aietesele. Hiljem jäärast sai tähtkuju. Aietes riputas selle Arese hiide (pühapaik), kus seda valvas lohe. Kasutatud allikad WIKIPEEDIA: http://en.wikipedia.org/wiki/Golden_Fleece (19.02.2014) http://et.wikipedia.org/wiki/Kuldvillak (19.02.2014)
saada. 3 ·Hermes andis Nephelele jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. ·Jäär päästis lapsed ohvrialtari juures ära. ·Jäär lendas Egeuse mere kohal ning pillas Helle vette. Helle uppus ära. Seda merd hakati nimetama Helle mereks. 4 ·Jäär maandus Kolchises. ·Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tüte Chalkiope naiseks. ·Phrixos overdas tänutäheks oma jäära Zeusile ning kinkis selle naha(kuldvillaku) Aietesele. ·Jäärast sai jäära tähtkuju 5 ·Lolkose kuningas Pelias käskis pärast seda oma vennapojal Iasonil kuldvillaku Kreekasse tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni. ·Iason võttis laeva ,,Argo" meeskonna kokku
ohvriks läks vaid ahtriornamendi tipp, mille tühise ohvriga olid nad hävingust pääsenud. Aga pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima ning nad pole enam kunagi meremehi kimbutanud. Oli lähedal ka sõjakate naiste- amatsoonide maa. Ema Harmonia ja isa Ares, järgiti isa eeskuju. Kangelased oleksid meeleldi peatuse teinud ja nendega lahingut pidanud, kuid see oleks ohvreid nõudnud, sest amatsoonid polnud kerged vaenlased. Ei tehtud peatust ja veel sama päeva päikseloojangul jõuti Kolchisesse, kuldvillaku maale. Öö pinev võõras kohas, loota vaid oma vaprusele. Jumalad pidasid aru nende saatuse üle. Hera, kes oli mures argonautide varitsevate ohtude pärast, läks Aphroditelt abi paluma. Üheskoos võeti nõus, et A poeg Eros pidi panema Kolchise kunni tütre Medeia armuma Iasonisse. See nõu I-le ülimalt soodne. Medeia tundis suurt võlujõudu ning võis kahtlemata päästa argonaudid, kasutades oma maagiakunsti nende kaitseks. Eros nõus, haaras oma vibu ja
jõge ületada, pärast Iasoni isetut abistamist, sattus ta jumalanna eriliseks soosikuks. Herat kandes kaotas Iason ühe sandaali - Peliasele aga oraakel ennustas, et tema kukutab ühe sandaaliga noormees. Pelias saatis Iasoni võimatule ülesandele ära tuua kuldvillak, kuid noormees planeeris reisi hästi ette. Iason kutsus kokku omaaja suurimad kangelased (muuseas Herkles ja Orpheus) ja lasi ehitada imelise laeva Argo (laevanina Dodona Zeusi hiie pühast tammest). Teel Kolchisesse sattusid nad Lemnose saarele, kus naised olid kõik mehed mõrvanud ja Arktoni poolsaarele, kus nad tapsid kuukäelised hiiglased. Järgmisel vahepeatusel kadus ära Heraklese sõber Hylas, keda jäi Herakles otsima ning siis sattusid nad Bebrüükide kuningas Amykosega kokku, kes sundis kõiki oma maad külastanud mehi rusikavõitlusse, kellest siiamaani oli ta kõik tapnud. Laeval oli sobilik kangelane Polydeukes, kes kiirelt kuningat võitis ja tappis. Enne Sümbelgaade kohtasid
inimesele, kes toob Kreekasse tagasi KULDVILLAKU. Kuldvillak oli kuldjäära nahk, mida hoidis enda valduses Kolchise kuningas AIETES. Kolchis (tänapäeva Kolhida) asus Musta mere idakaldal praeguses Gruusias. Kuldjäära algne omanik oli Teeba kuninganna Nephele. Temaga juhtus aga nii, et mees hülgas ta, ja et päästa oma kaht last Hellet ja Phrixost kurja võõrasema käest, palus ta abi Hermeselt, kes saatis talle kuldjäära. Naine pani lapsed jäära selga ja saatis nad maapakku Kolchisesse. Kui aga jäär Dardanellide väina ületas, kukkus Helle vette ja uppus. Siit ka väina kreekakeelne nimi Hellespontos (tõlkes ´Helle meri´). Phrixos jõudis õnnelikult Kolchisesse ja abiellus sealse kuninga tütrega. Jäära ohverdas noormees Zeusile ja riputas naha - kuldvillaku sealsesse pühasse hiide, mida valvas hirmus lohe. Kuldvillaku kättesaamist peeti Iasoni nooruspäevil teostamatuks ettevõtmiseks. Iason sai
Sophoklesel puuduvad ema pärast ema tapmist väga realistlikult. kättemaksuvaimud erinnüsed. Erinevalt Aischylosest ja Sophoklesest ei Tähtis on petmise ja kavaluse leia Euripides Orestese ja Elektra ematapule teema. mingit õigustust. "MEDEIA" ,,Medeiat" peetakse Euripidese parimaks teoseks. Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga Kreoni tütrega naituda. Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Lava tagant kostab needusi ja ähvardusi. Jäägitu armastus muutub vihkamiseks
tormas ohvrialtari juurde imeelukas - jäär, kelle villak oli puhtast kullast - ja kandis lapsed läbi õhu minema. Jumalad olid laste ema palveid kuulda võtnud. Kui jäär ületas väina, mis lahutab Euroopat Aasiast, libises tüdruk, kelle nimi oli Helle, vette ning uppus. Siit ka väina nimetus Hellespontos. Poiss jõudis õnnelikult (arvatavasti praeguse Musta mere kaldale) Kolchisesse, ohverdas teda päästnud jäära Zeusi auks (= rooma Jupiter) ja kinkis kuldvillaku Kolchise kuningale.) Iasoni argonautide seas olid muide ka Herakles ja Orpheus. Esimene peatus tehti Lemnose saarel, mida asustasid üksnes naised - nood metsikud olendid olid tapnud kõik saare mehed peale vana kuninga. Saart valitses tolle tütar Hypsipyle. Argonaudid võeti siiski ülisõbralikult vastu. Pärast pikki rännakuid jõudis Iason koos kaaslastega Kolchisesse.
Koori kasutab Euripides pigem traditsiooni kui vajaduse tõttu. Tema teoste tempo on varasemaist autoreist kiirem. Uuenduseks on proloogi kasutamine tänapäevases mõttes olukorra kokkuvõttena näidendi alguses. Euripidese tragöödiad on niivõrd realistlikud, et sarnanevad juba pigem tragikomöödia või isegi melodraama kui klassikalise tragöödiaga. ,,Medeia" tragöödiat peetakse Euripidese parimaks teoseks: Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga tütrega naituda. Tragöödia: Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Niiviisi on kohe alguses loodud traagilise lahenduse enne
Need kaljud ujusid meres teineteise lähedal ja läksid iga kord kokku, kui nende vahele ilmus miski asi. Argonaudid kasutasid kavalust: lähenenud kaljudele, lasksid nad lahti tuvi, kes ruttu lendas nende vahelt läbi. Kaljud lähenesid teineteisele, kuid said kinni ainult tuvi sabast. Niipea kui kaljud uuesti eemaldusid, sõitsid argonaudid kiiresti nende vahelt läbi. Kaljud jõudsid laeval ära murda ainult tüki ahtrit. Nõnda jõudsid argonaudid peale rohkearvulisi seiklusi lõpuks Kolchisesse. Kuldvillakut oli väga raske kätte saada. Ta asus hiies, kus rippus puu otsas. Seda puud valvas hirmus draakon. Kuid argonautide juht Jason sai abi Kolchise tütrelt, nõiatar Medeialt. See valmistas draakoni uinutamiseks kooke ja minnes hiide andis need draakonile. See kargas kohe kookide kallale, sõi nad ära ja uinus. Sel ajal võttis Jason kuldvillaku ja pöördus laevale. Peale seda sõitis ta tagasi oma kodumaale. Temaga koos sõitis ka Medeia, kes oli hakanud teda armastama.
Eelnev lugu: Kreeka kuningas Athamas jättis maha naise Nephele ning võttis uue, nimega Ino. Too püüdis vabaneda esimese naise pojast Phrixosest, et ta oma poeg saaks pärijaks. Ino kõrvetas seemnevilja; käskjalg saadeti oraakli juurde küsima, mida teha; Ino käskis tal öelda, et Phrixos tuleb ohverdada. Hermes saatis kuldvillase jäära päästjaks; too haaras poisi ja ta õe Helle turjale ning kandis läbi õhu minema. Helle kukkus merre, mis nimetati Hellespontoseks. Poiss jõudis Kolchisesse ning ohverdas Zeusile tänutäheks jäära, kinkis kuldvillaku kuningas Aietesele. Phrixose lellepoeg Iason tuli Kreeka riiki (?) päästma oma kurja nõo Peliase käest. Pelias käskis tal tuua villaku. Iason ajas meeskonna kokku (50 tk). Sinna kuulusid mitmed vägevad mehed: Admetos (vt. 23 lõpp), Dioskuurid (vt. 16), Herakles, Meleagros, Orpheus (muusik), Peleus (Achilleuse isa), Telamon jt. Laeva nimeks sai "Argo". Vapraid mehi kaitses ja aitas Hera.
-8. aastatuhandesse enne meie aega. Enamasti pakutakse veini kodumaaks Taga-Kaukaasiat, praegust Gruusiat ja Armeeniat. Seda seisukohta näib kinnitavat ka Piibel. Mäletatavasti jäi pärast suurt veeuputust Noa laev kinni Ararati mäele ja esimene töö, mil- le Noa ette võttis, oli viinapuu (st viinamarjapõõsa) istutamine. Kaukaasia- versioonile otsitakse tuge ka Antiik-Kreeka autorite tekstidest, alates Ho- merosest. Müüt argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele viitavat samuti veinimaa Gruusiale. Loomulikult meeldis see õpetus väga grusiini- dele, armeenlastele ja ka nõukogude võimule, sest kõik head asjad pidid ju Veinikultuuri-guru August Alop vinoteegis (veini-)sõprade ringis. sellelt maalt pärit olema. See on jäänud valdavaks teooriaks tänaseni. Mõni raamat ütleb aga, et vein sündis kusagil Eufrati ja Tigrise jõge- de vahel, sealsamas, kust pärineb vanim teadaolev inimkultuur
Järgmisel päeval õnnestus tuvil kaljude vahelt pääseda, ainult sabasuled jäid kaljude vahele. Laev sõudis kiiresti kaljude vahelt läbi, jättes ainult ahtriornamendi kaljude vahele. Sellest ajast peale ei ole kaljud enam liikunud. Läheduses oli amatsoonide maa (nümf Harmonia ja Arese tütred) Kuid argonaudid ei peatunud seal. Samuti möödusid nad Prometheusest ning kotkast, kes teda õgima läks. Õhtuks jõudsid nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Hera kartis seiklejate julgeoleku pärast ning palus Aphroditelt abi. Aphrodite saatis oma poja Erose Kolchise kuningatütre (Medeia, tal olid maagilised võimed) juurde ning pani ta armuma Iasonisse. Meresõitjad lähenesid kaitstult kuningalossi juurde ning kuningas Aietes kutsus nad lahkelt sisse. Medeia armus Erose noole tõttu silmapilkselt Iasonisse. Aietes tahtis teada, miks nad tulid ja kui teada sai, oli vihane. Ta tahtis külalised tappa
pöörduma) Järgmisel päeval õnnestus tuvil kaljude vahelt pääseda, ainult sabasuled jäid kaljude vahele. Laev sõudis kiiresti kaljude vahelt läbi, jättes ainult ahtriornamendi kaljude vahele. Sellest ajast peale ei ole kaljud enam liikunud. Läheduses oli amatsoonide maa (nümf Harmonia ja Arese tütred) Kuid argonaudid ei peatunud seal. Samuti möödusid nad Prometheusest ning kotkast, kes teda õgima läks. Õhtuks jõudsid nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Hera kartis seiklejate julgeoleku pärast ning palus Aphroditelt abi. Aphrodite saatis oma poja Erose Kolchise kuningatütre (Medeia, tal olid maagilised võimed) juurde ning pani ta armuma Iasonisse. Meresõitjad lähenesid kaitstult kuningalossi juurde ning kuningas Aietes kutsus nad lahkelt sisse. Medeia armus Erose noole tõttu silmapilkselt Iasonisse. Aietes tahtis teada, miks nad tulid ja kui teada sai, oli vihane. Ta tahtis külalised tappa. Kuningas
See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poisi ja tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema. Jäär lendas kirdesse üle Kohal, kus eraldab kõigest kitsas kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina hakkasid kutsuma Hellespontoseks ehk Helle mereks. Tänapäeval nimetatakse seda väina Jäär lendas edasi piki Külalislahkusetu mere (tänapäeval lõunarannikut, kuni jõudis (tänapäeval Lääne asuv ja piirkond). Seal jäär maandus. Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas andis talle oma tütre Chalkiope naiseks. Tänutäheks ohverdas Phrixos oma jäära ning kinkis selle naha, kuldvillaku, Aietesele. Aietes riputas selle kus seda valvas Phrixose saatuse kohta pärast abiellumist puuduvad andmed. Jäärast sai kuningas käskis varsti pärast seda oma vennapojal kuldvillaku tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni. Selleks pani Iason kokku laeva "Argo" meeskonna, keda kutsutakse.
Kui tuvi kaljude vahelt läbi saab, saavad nemad ka. Tuvi kaotas läbilennul mõned sabasuled ja ka laev kaotas vaid ahtriornamendi tipu. Pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima. Nad sõitsid mööda amatsoonide saarest, ja kuigi nad oleks hea meelega ühe lahingu maha pidanud, oli tuul soodne ja nad pidasid paremaks edasi sõita. Veel silmasid nad hetkeks Kaukasust ja Prometheust. Õhtuks jõudsidki nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Järgmisel hommikul kohtusid nad kuningaga ja pärast kostitust palusid tal kuldvillaku neile loovutada, mis muidugi talle ei meeldinud. Kuningal oli võluvõimetega tütar Medeia, kelle Hera palus Erosel Iasonisse armuma panna. Kui Medeia Iasonit nägi, läkitaski Eros noole Medeia südamesse. Aietes ütles, et kuldvillakut kätte saada, peavad kangelased ikkesse panema kaks pronksist jalgadega ja leegitsevast tulest hingeõhuga härga, ning nendega põldu künda
kaljude vahele kinni ja need rebiti ära. Sama juhtus ka meresõitjate laevaga, kus ahtriornamendi tipp jäi kaljude vahele ja see rebiti ära. Pärast seda pole kaljud enam meresõitjaid kimbutanud. Läheduses oli sõjakate naiste e. amatsoonide maa, nende isa oli sõjajumal Ares. Argonaudid oleksid seal ka peatuse teinud, ent tuul oli soodne ja nad kiirustasid edasi. Sama päeva päikeseloojangul jõuti kuldvillaku maale Kolchisesse. Mehed olid öösel üsnagi hirmunud ja samal ajal pidasid jumalad Olümpose mäel nende saatuse üle nõu. Aphrodite poeg Eros pidi panema Kolchise kuninga tütre armuma Iasonisse. Eros oli sellega pari ja ka Iason. Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et kuningalt kuldvillakut küsida. Nad jõudsid märkamatult paleesse, kus kuningas neid hästi vastu võttis. Printsess Medeia hiilis külalisi piiluma ning Eros läkitas noole tema südamesse. Lõpuks küsis kuningas
annaabi.ee 
