reaalsust. Arengu tippu eks. sai XX saj alguses, eriti Saksamaal ja Austrias. Ekspressionism tekkis I maailma sõda reaktsioonina. Traumeeritud põlvkond nägi reaalsust hirmude, pettumuste priisma kaudu. On levinud valude ja hüüete väljendamine. Hitler keelab ekspressionismi, arvates selle degeneratiivseks kunstiks 1970tel huvi ekspressionistide vastu tõused ja ainuke ekspressionist kes sai selle ajani elada on Kokoschka. Esindajad : Ernst Ludwig Kirchner, Emil Nolde, Oskar Kokoschka Teosed : Istuv Tüdruk, 1910a., Ernst Kirchner Tants ümber kuldvasika, 1910a., Emil Nolde Ristilöömine, 1912a., Emil Nolde Surm ja naine, 1915a., Egon Schiele 6. KUBISM JA FUTURISM Kubism on modernistlik kunstisuund, mis sündis XX sajandi alguses Prantsusmaal. Kubistid lõhuvad reaalsed objektid stereomeetrilisteks primitiivideks, annavad reaalsetele objektidele geomeetrilised vormid. Kubismis saab eristada 3 etappi, mis näitavad erinevaid esteetilisi kontseptsioone:
Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl Schmidt-Rottluff: Maastik jahtidega, Kaks pead. Eesti kunst 20.saj alguses: hoogustus rahvuskultuuri areng, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika, rahvusromantiline mütoloogia, realism, postimpressionism. Rühmitus Noor Eesti
saj. Lõpp prantsusmaa. Pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele, peened nüansid, detailirohkus ja sillerdav koloriit, mitmesugused helilaadid, vabamad harmoonilised järgnevused, lähenes mõnikord improvisatsioonile. C. Debussy, m. Ravel Ekspressionism- 20 saj. Algul Euroopas. Oluline on tunnete ja mõtete väljendamine.Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikud jõud.O. Kokoschka, E. Nolde Neoklaasitsism-20 saj.Viin Muusika harmoonia, orkestratsiooni üldine lihtsustumine,väärtustati meloodilist joonist ja vormi osas täpset, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. P. Hindemith, I. Stravinski Avangardism- Pärast II Maailmasõda Euroopas ja Ameerikas. Serialism aleatoonika, pointillism, elektronmuusika. Elektroonilised väljendusvahendid, eksperimenteerisid ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikatega. J. Cage, P. Boules.
20.saj nähtava maailma värve ja vorme selleks, et (Lääne-Euroopa) (1880-1938) väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja Emil Nolde ,,Prohvet", ,,Püha mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. (1867-1956) õhtusöömaaeg" Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada O. Kokoschka ,,Literaat ja publitsist inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed (1886-1980) Herwarth Walden" on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega Egon Schiele ,,Autoportree" taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja (1890-1918) ühiskonna seisundit. Kasutasid tihti räigeid
sisaldava tusiga (tusimaneer) või karestatud litokivile pliiatsi või kriidiga (kriidimaneer). Fotolitograafia puhul kantakse kujutis litokivile fotograafiliselt. Kromolitograafia võimaldab mitmevärvilise kujutise trükkimist. Tuntumaid litograafe: Maailmas · Lovis Corinth (18581925) · Honoré Daumier (18081879) · Eugène Delacroix (17981863) · Théodore Géricault (17911824) · Francisco Goya (17461828) · Oskar Kokoschka (18861980) · Käthe Kollwitz (18671945) · Adolph Menzel (18151905) · Max Slevogt (18681932) · Henri de Toulouse-Lautrec (18641901) Eestis · Eduard Hau · Alo Hoidre · Evald Okas · Georg Friedrich Schlater · Olev Soans · Evi Tihemets · Mare Vint · Tõnis Vint · Eduard Wiiralt
Foovidega algas suur muutus Lääne-Euroopa kunstis, tekkis ekspressionistlik suund. VÕRDLUS: *Mõlemad kasutasid lihtsustatud üldistatud joonistust ning teravaid värvikontraste. *Fovistid väljendasid eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemisest. *Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. EKSPRESSIONISTIDE ESINDAJAD: Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff, Emil Nolde, Oskar Kokoschka, Egon Schiele. Kubism Arenes üheaegselt foovidega. Eelkäijaks Paul Cezanne. Rajajateks peetakse Pablo Picassot ja George Baraque'i. PABLO PICASSO *20. saj kunsti sümbol ja legend. *Noorukina äratas sünnimaa kunstielus tähelepanu. *Suhtumine kujutatavasse esialgu imetlev, järgneb pettumine ja masendus. *Algusaastail teoste peateemaks inimelu sünged küljed. *Sinine periood (1901-1904) õnnetud,
Fovism ja ekspressionism- 20 saj. esimene kunstivool, on väljenduskunst, parist prantsusmaalt. Fauve- tägcndab kiskjal.~1904 Prantsusmaa- prantslased on rõõmsameelsed kunstis. värvid ja jooned sõltuvad kunstniku meeleolust. Sakslased väljendavad kurbust, surina. invaliide jnc.Emil nolde. Oskar Kokoschka. Erust Ludwig Kirchcn. Henri Matisse(1869-1954)vänidja jooned ei sõltu loodusest, vaid meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Tegi liikuvate kehade piirjooni, andis edasi kontrastsete värvidega. A.Dcrain ja H. De Vlaminc käsul. Eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminci eeskujuks oli van Goglü looming Ekspressionistid. Naivism- 2Ü.dal sajndil toimub tohutu nihe tänu ibtograafialc
foovid.Väljenduslik kunst Saksamaal, sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika.19 ja 20 sajandi vahetusel olid noorte kunstnike suurimateks eeskujudeks Ferdinand Hodler ja Edvard Munch, aga huvi tunti ka postimpressionistide ning Kaug-Ida ja keskaja kunsti vastu. 1905.a. ekspressionistide rühmitus ,,Die Brücke"(,,Sild") Dresdenis, mille oli Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938) ja Karl Schmidt Rottluff(1884-1976), hiljem liitus ka Emil Nolde (1867-1956),Oscar Kokoschka(1886-1980) ja Egon Schiele(1890-1918). Enese väljenduse põhisisuks oli rahutus ,ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus.Kõikke kujutati dramaatilises valguses.Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel, kasutasid lihtustatud,üldistustatud või nurgelist joonistust,teravaid,tooreid värvikontraste või ,,poriseks" ning tuhmiks muutetud koloriiti.Inimene on sageli sünge ja karikatuurse ilmega.Lisaks
- "Sissesõidutee"; "Autoportree kaabuga"; "Vestlus surmaga". Emil Nolde (1867-1959) - Usu teemalised maalid, natüürmordid, müstilised maastikud, mis on primitiivsed, kuid samas täis kirge. - "Natüürmort maskidega"; "Prohvet" graafiline leht, puulõige; "Tantsijad küünalde vahel"; "Risti löödud"; "Ärritatud inimesed" Oskar Kokoschka (1886-1980) - Austria kunstnik. - Väändunud ja lagunenud motiivid. Teosed olid liikuvad ja rahutud. - "Autoportree"; "Kaks armastajat" Otto Dix (1891-1969) - Süngete sõjanähtuset äärmuslik kujutaja. - "Kuunaine". Eduard Viiralt (1898-1954) - Eesti ekspressionist. - Õppis Tallinna kunstitööstuskoolid ja Pallased (1924). Lõpetas Pallase graafika ja skulptori erialal
võinud hiljem ära tunda temale omapärase stiili, kuid tema loomingu läbimurdeks oli Sonja Knips'i portree maalimine ning sellest hetkest alates oli ta edaspidi kaasaegse kunsti liikumise keskel. Paljud Setsessiooni sündmused, mis toimusid „Viini kevade“ imeliste aastate ajal (1898-1905), võlgnevad oma edasitõuke tema heldele ja omakasupüüdmatule loomusele. Tema suhtumine kunstnikesse, eriti noorte ja tõusvate talentide puhul (näiteks Oskar Kokoschka, Egon Schiele), oli eeskujulik. Ta jäi ajalukku ilusate ühiskonna naiste portretistina. Klimti parimateks töödeks võib pidada joonistusi, millest on säilinud umbes 4000: enamasti on need visandid portreede jaoks (mõnikord võib neid kokku lugeda kuni 150 tükki kõigest ühe portree jaoks, millest mõne käeliigutusega tehtud kuvand toob välja poortreritatava omadused). Tema tööd valmisid aeglaselt: osa maastike jaoks kulus isegi mitu kuud, mille jooksul kulutas ta tunde
Ekspressionism: sai alguse foovidest, Goghist ja Munchist, samaaegselt tekkis Saksamaal väljenduslik kunst. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. E.L. Kirchner, Emil Nolde varasemad ekspressionistid, rühmitus Die Brücke. Räägiti kunstis väljendamisest, kuid see, mida püüti väljendada, oli erinev. Kujutati kõike dramaatilises valguses. Brücke kunstnikud tegelesid ka graafikaga, nende lemmikud olid lito ja puulõige. Oli ka austria kunstnikke: Oskar Kokoschka ja Egon Schiele. Eesti kunst 20 sajandi alguses: 19 sajandil olid eesti kunstnikud Köler, Adamson jt. töötama väljaspool Eestit. 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuri areng. Mõne aastaga loodi kunstielu hädavajalikud valdkonnad. Kunstielus olid juhtivad Kristjan Raud ja Ants Laikmaa. Raud õppis Peterburis realismi, kuid hiljem tutvus sümbolismi ja juugendstiiliga. laikmaa reisis palju ja võttis vastu uue kunsti mõjusid, parimad tööd on siiski põhiliselt realistlikud.
ja 20. sajandi teadlased, sealhulgas dirigent Bruno Walter. Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Tol ajal domineeris poliitiline vasakpoolsus: see oli "punase Viini" õitseaeg. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Varsti ta küll eemaldus sotsialistlikust liikumisest, kuid lävis selliste inimestega nagu Ruth Fischer, Hanns Eisler, Paul Lazarsfeld, Oskar Kokoschka, Adolf Loos, Arnold Schönberg ja Rudolf Serkin. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi. Väitekirja teema oli matemaatiline, tema juhendaja oli psühholoog ja keeleteoreetik Karl Bühler. Aastal 1929 sai ta õiguse põhikoolis matemaatikat ja füüsikat õpetada. Aastatel 19301936 töötas ta õpetajana. Popper võttis ühendust Viini ringiga. Et ta oli selle ringi paljude põhimõtete suhtes kriitiline, oli suhtlemine selle esindajatega algul raske
1) Ekspressionismi eelkäijateks oli Vincent van Gogh ja Edvard Munch 2) Terminit ekspressionism kasutatakse just saksa väljenduskunsti kohta. 3) Saksa ekspressionismi eripära on see, et neile meeldis pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. 4) Osa ekspressioniste moodustas 1905. aastal rühmituse ''Die Brücke'', linnas nimega Dresden . 5) Juhtivad saksa ekspressionistid on Ernst Ludwig Kirchner , Karl Schmidt-Rottluff ja Emil Nolde . 6) Kuulsad austria ekspressionistid on Oskar Kokoschka ja Egon Schiele . 7) Kui foovid ja Henri Matisse väljendasid rahu ja rõõmu, siis saksa ekspressionistide looming oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Nad kujutasid kõike dramaatilises valguses 8) Saksa ekspressionistid deformeerisid inimesi ja esemeid oma töödes. 9) Nad armastasid teravaid, isegi tooreid värve. 10) Inimesed saksa ekspressionistide töödes on sageli sünge ja karikatuurse ilmega. 11)
Katastroofiaimdus + majanduskriisidturvatunde kadumine, mis tingis inimese konflikti ümbritsevaga. Dr. Freudi nihestunud inimese teooria on pärit sellest ajast. Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Kujutav kunst: Edvard Munch „Karje“; E. Nolde, Oskar Kokoschka Ekspressionistlikus teatris muutused: loobuti välise sündmuste jälgimisest, keskenduti tegelaste läbielamistele. Ekspressionistlik lavastaja Max Reinhardt. Muusika:üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: tonaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat (dodekafooniat) MK:Schönbergi „Kuu-Pierot“; Alban Bergi ooper „Wozzeck“; Arnold Schönbergi
ja nurgeline. Värvide puhul olid tihti toored kontrastid või siis meelega poriseks jäetud koloriit. Inimene on tihti sünge ja karikatuurse ilmega, et edasi anda ühiskonna seisundit või indiviidi hingeelu. Tegeleti palju graafikaga, mis pidi samuti väljendama kirglikult inimeste tundeid. Maal: Ernst Ludwig Kirschner Karl Schmidt-Rottluff Emil Nolde Oskar Kokoschka Egon Schiele Kubism - Lähtekoht oli leida looduslikes elementides nende põhivõrme ja püsivaid struktuure. Kubismile on iseloomulik reaalsuse lagundamine osadeks ning selle kujutamine korraga mitmelt küljelt. Analüütiline kubism säilitas looduslike esemete põhibaasi, kuid nende valik oli äärmiselt piiratud (majad, puud, eriti natüürmordid). Vajalik oli eseme kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi järjest väiksemaks
ekspressionism kasutatakse just saksa väljenduskunsti kohta. 3) Saksa ekspressionismi eripära on see, et neile meeldis pildi juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. 4) Osa ekspressioniste moodustas 1905. aastal ,,Die Brücke" , linnas nimega Dresdenis . 5) Juhtivad saksa ekspressionistid on Ernst Ludwig Kirchnen , Emil Nolde ja Karl Schmidt- Rottluff. 6) Kuulsad austria ekspressionistid on Egon Schiele ja Oskar Kokoschka . 7) Kui foovid ja Henri Matisse väljendasid rahu ja rõõmu, siis saksa ekspressionistide looming oli rahutu, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsuses. 8) Saksa ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides inimesi ja esemeid oma töödes. 9) Nad armastasid tooreid värvikontrste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. värve. 10) Inimesed saksa ekspressionistide
jahtidega". E. Nolde (tegelikult taanlane Hansen): tõi ekspressionismi kristliku teema (eriline, kuna teised olid ateistid. hiljem pidi kommuunist lahkuma), teda inspireeris saksa renesanssgraafika ja M. Grünewaldi eeskuju. ,,Püha õhtusöömaaeg" või puulõige ,,Prohvet" Ekspressionismis kohtame ka Dostojevski mõju. Näiteks Heckel'i ,,Kaks meest laua taga" kujutab Dostojevski romaani ,,Idioot" peategelasi. Kokoschka - austria ekspressionist. "H.Waldeni portree". saksa kirjanduslik ekspressionism koondus Berliinis asuva der Sturmi ümber ning Walden oli selle peatoimetaja. E. Schiele - kahtlustati pedofiilias,sest kasutas oma aktimaalidel modellideks tihti alaealisi lapsi, suri noorelt, oli üpriski depressiivne. Väga tuntud on tema ,,Autoportree" Põnev naiskunstnik Modernsohn-Becker - rühmitusteväline. Esile tõstetud feministliku kriitikute poolt
Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908 muutub tema stiil rahulikumaks ja voolavamaks. 3. Sajandi alguse ekspressionism: foovid (Matisse, Derain, de Vlaminck), Munch, die Brücke (Kirchner, Nolde), der Blaue Reiter (Kandinsky, Marc, Macke), Kokoschka, Schiele, Lehmbruck Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“)
annaabi.ee 
