Neli siili Mõtsaraal kõndseva neli siili. Üts läts paremalõ, kats tükki lätsõva otse, neläs helisti mobiiliga sõbralõ. Sõber ütli, et tule Rimisse, tänä ummava odava kohokõsõ. Seepääle läts tuu neläs siil vasakule. Talle tuli vastu jänes. Jänes küsüs, kohe sa lähet? Siil ütli, et Rimisse kohokõsi ostma. Jänes tõmbsi mõõga välla ja ütli, et Rimisse sa ei läe, sa piat minõma Selveri puuti! Tuu jänes oll nimõlt Selveri tibu veli. Siil naksi naarma ja ütli:,,Jänes, olõd sa ogar vai? Ma lähe hoopis Maxima puuti!'' Jänes ütli:,,Aa, no mine siis.'' Neli siili saiva jällõ kokko ja kõndseva kolmõkesti Maxima puuti.
pandas lämmi piim, säält lätt piim massina seehtehe. Ütest piima massina otsast tule vällä lõss tõsõst kuur. Kuurest teevaq inemiseq tavaliselt kodustel tingimustel võidu, võiu tegemises om võiu tegemis massin. Võiu tegemis massin om suur nelä kandiline puust annum, seda aetas edesi käsütsi, annuma seen ommava säändse tuuliku taolitse lapatsi mis ajaseq kuurt ringihe, kui vänta edesi ajat. Nii kavva tule vändäta kui kuur kokko lätt ja eraldus vadak. Nii muudu saamigi koton piimast kuurt ja kuurest võidu.
· Korraldamine jäi ,,Vanemuise" seltsile, Jannsenile ja Hurdale Osavõtjad · Esinejaid oli ~900 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit · Lauljate hulgas palju haridusega kooliõpetajaid ning köstreid · Peole tuldi jalgsi, kaugemad ka hobuvankritega · Majutasid tartlased · ~15 000 pealtvaatajat Miks ainult meeskoorid? · Moraalne kaalutlus - ,, Kuida olleks võinud meeste- ja naisterahvas igast nurgast, kui ka ühhe ainsa päeva peale, kokko kutsutud sada, ilma et seal pahhandust polleks ette tulnud, mis piddo pühhitsemist oleks segganud, ehk teda kogguniste kehelnud pühitsemast" · Eeskujuks ka saksa meeskooride laulupeod Repertuaar · Samuti olid lahkhelid repertuaari valikus · Jacobson soovis kavasse hõimurahvaste, rahvalaule ja eesti laule · Programmis oli 27 laulu - 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku · Laulud enamasti saksa keelest eesti keelde tõlgitud · Repertuaaris 2 soome laulu
mille saagikust vähendab oluliselt ebajahukaste, kahjustades soomuraka vilju ja lehti. Sellega võitlemiseks pakutakse välja ka alternatiive fungitsiidide kasutamisele (Kostamo et al., 2015). Teises artiklis võrreldakse kahte soomuraka kultiveerimisvõimalust, mille käigus määrati kultiveeritud soomurakate morfoloogilised ja molekulaarsed omadused, leidmaks sobivaimat viisi soomurakate kasvatamiseks (Kostamo, Toljamo, Antonius, Kokko, & Kärenlampi, 2013). Kolmismadar (Galium trifidum) Kokku kaks artiklit. Ühes artiklis kirjeldati mikrosatelliitmarkeri arendamist kolmismadari geneetilise mitmekesisuse uurimiseks (Szczeciska et al., 2012). Teine artikkel kirjeldab setete negatiivset mõju erinevate taimede seemnete idanemisele ja taimekooslustele. Uuringust selgus, kolmismadara seemnete idanemine oli poole meetri sügavusel tugevalt pärsitud (Wang, Wang, Yuan, Lu, & Jiang, 2014).
haris end lugedes piiblit. Oli Kanti õpilane. Ta oli Goethega sõber, nende kohtumisest sai alguse Tormi ja tungi liikumine. Ta tegeles poliitilise filosoofiaga ja valgustusega. Daniel Defot(1661-1731)- Sündis Inglismaal, õppis Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Peitis end võlgnike eest. 1677 a. kirjutas teose: "An essay upon Projects". Teoseid on kokko 545. Tema teoseks on veel "Robinson Crusoe". Torm ja Tung- (1780-1790) juhtivad kirjanikud- o Herder- Tormi ja Tungi(edaspidi T ja T) liikumise vaimne isa, suurim poeet. Kohtumist Goethega peetakse T ja T alguseks. o Goethe o Schiller T ja T oli saksa noorte emotionaalne protest isiksuse vaba arengut takistava vastu. Johann Wolfang Goethe(1749-1832)- Saksa kirjanik ja loodusteadlane. Ta
juunil toimus piduliste rongkiik, peo avamisejumalateenistus Jannseniigatsetudeesmirk oli korraldadabaltisalsalaulupidudeeeskujulka eesti Toomeorusning vaimulike laulude kontsertpeoplatsilEmaj6evasakulkaldal, Peetri laulupidu. 1862. aasraJ, p?irastbaltisalsa laulupidu fuias, esitasta oma ajalehesktsi- kiriku l:ihistel. Teisel pdeval k5lasid ilmalikud laulud. muse:"Millal tullewad ka Eesti nored mehhed laulopiddule kokko iihhe sureskoris Uhendkoori juhatasid Johann voldemar Jannsen ja 24aastanevalga seminari kas- laulma, iiht-teist tundma ia n6nda iihheks wennalikuks ja harritud rahwala kokko vandik Aleksander Saebelmann (heliloojanimega Kunileid), puhkpilliorkestreid sullama?" David Otto Wirkhaus. Kolmandal pleval oli kavas iilaikute kooride esinemine,
kiräkiil. 20. aastagasaal naksiq võrokõsõq kirotama jo tiidsähe võro keeli. 1990. aastagist om olnuq pruugin võro kiräkiil. Võro ja seto kiil ommaq muist lõunaeesti keelist vanaperätsembäq ja veidemb mõotõduq põh'aeesti keelest. Naid om innembi kõnõld ka kavvõmban lõuna ja hummogu puul, Lätin ja Vinnemaal. Põrõhõlla lövvüs küländ pall'o võro keele mõistjit ka Tarto ja Talina liinan ni muial Eestin. Võro keele mõistjit om kokko umbõs 70 000. Lk 4 2) Võrokõsõq ommaq tõisist eestläisist esiqmuudu tuuperäst, et mõistvaq võro kiilt. Katõkeelidseq võrokõsõq piä-i hinnäst rahvusveidembüses, a naid või täämbädsel pääväl külq keeleveidembüses pitäq. Eesti ütiskeelest kõvva tõistmuudu võro kiil om võrokõisi hindätiidmise põhialos
Estland. Friedrich Gustav arvelius (1753-1806). Göttingen. Vandenhoeck & Ruprecht Allikad: Aija-Kalender kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha ... / Kige Maa Kärneride hääs Letti keelest maakeele sisse ümbre kirjotetu nink trükkimesses wälja antu Tarto-Lina saksa Kirriku Issandast F. D. Lenz. Tartu 1796 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. [1. jagu]. F. G. Arvelius. Tallinn 1782 Sarema Jutto ramat. [1. jagu], Erzählungen zur moralischen und öconomischen Bildung der Ehsten, nebst einigen Hausmitteln den schleunigen, gefährlichen und oft vorkommenden 1 https://www.ev100.ee/et/100-ounapuud-jogevamaale 2 (https://www.ev100.ee/et/uksi-oleme-puud-koos-oleme-mets Krankheiten, / mis ma rahwa lustiks ja kassuks on ülles pannud Johann Willem Luddi Ludse, Kolide üllewataja. J.W.L. Luce
Igamees oma seltsiga 7. Ihnusnui ja nuumsiga on pääle surma kasulikud 8. Ise läks vissiga linna 9. Jaan jakuga, Jakob pätsiga 10. Joodikul ja hooral olevad siga au tundmise söönud ja hunt sea söönud 11. Kapsamaarjapäeval on kurg kuhjapesas, haug ojasuus ja siga läheb pälve peale 12. Kanadega magama, sigadega üles 13. Kiil olõ-õi kässiga kokko kõnõlnu 14. Pääle mihklepäävä es tohi mitte enäm karja julgeste metsa laske, siis ol'li palovasigal metsä õigus 15. Paha siga, parem õnn 16. Palju siga lagastavad lakke vedelaks 1. Aasta ja laps, see naise taks 2. Armas ema, armsad lapsed 3. Mida armsam laps, seda kibedam vits 4
edaspidisi raskusi tööturul. Näiteks 8-aastase käitumisprobleemid ennustab koolikohanematust, mis ilmneb õpitulemustena, motivatsiooni puudumisena, agressiivse käitumisena, pidevate karistamiste ning koolist puudmisena umbes 14.a. Vanusena. Kooliprobleemid on nii otseselt kui kaudselt seotud pikaaegse tööpuudusega. Kaudse seose all mõeldakse seda, et näiteks õpiprobleemid 14. eluaastal ennustasid kutsevaliku piiratud võimalusi ning alkoholiprobleeme 27. eluaastal (Kokko 1999, 33). 2.Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga Eestis sünnib enneaegsena igal aastal ca 7-9% kõikidest lastest. Olla tavalise ehk normaalse lapse ja enneaegse ema on kardinaalselt erinev(Eensaar 2003, 12). Enneaegsuse kontekstis peetakse lapse arengu seisukohalt riskiteguriks lapse väikest sünnikaalu. Meditsiinilises kirjanduses tähistab seda lühend IUGR(interauterine growth retardation-üsasisene kasvupeetus).
Suuri sündmusi eestis tähistati juhuluulega (kooli lõpetamine jne). Eesti keelne valgustuskirjandus (18. Saj lõpp 19. Saj algus) 18. Saj euroopas levinud mõtteviis-ratsionaalsem maailmakirjeldus, teoloogilise asemel (Rousseau, Voltaire, Locke, Kant). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu. Arvelius, Friedrich Gustav, 1753-1806 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Ludvig von Luce ,,Sarema Juttu Raamat" 1807,1812 Otto Reinhold von Holtz ,,Luggemised Tallorahwa mõistuse ja südame juhhatamiseks 1817 Friedrich Wilhelm von Willmann ,,Juttud ja Teggud" 1782 Neis saksa soost kirikuõpetajate ja haritlaste ramatutes praktilised näpunäited, vooruse kiitmine. Poeetika: Enamasti tõlkeline ja mugandatud eesti külanarratiivi sünd, harimatu/rumal talupoeg vs ,,talurahva õnn". Idealistliku
"Pärismaalase lauluke" ("Tabu-tabu") meeskoorile/segakoorile ja nõiatrummile "Sa oled kui salanaine" segakoorile (Juhan Liiv) "Viimane laev - Valse triste" meeskoorile (Juhan Smuul) "Vindised laulukesed", kolm laulu meeskoorile (Hando Runnel) 1982 "Helletused" sopranile ja meeskoorile/ segakoorile (Aino Tamme ja Miina Härma järgi) "Kaks nõukogulikku rahvalaulu" meeskoorile (rahvaluule) kogust "Stagna-aja laulukesi" (1978-1982) "Kokko lenti koilliseta / Kotkas lendas kirdest" meeskoorile (rahvaluule) "Läti burdoonlaulud", kuus laulu segakoorile (rahvaluule) "Mõtisklusi Leniniga" segakoorile/meeskoorile (V.I. Lenin) "Viis eesti rahvatantsu" segakoorile (rahvaluule) 1983 "Laevas lauldakse" (ingerisoome ballaad) segakoorile ja aldile (rahvaluule) "Pildikesi Vormsi minevikust", kolm laulu meeskoorile (rahvaluule) "Vepsa rajad", 15 laulu segakoorile ja solistidele (rahvaluule)
sarve piti tamme küleh kinne, minge tapke timä maaha ja tooge ärä." Mintü kaema, ol'l ka nii. Perüs vägimehe tükü'. Kunigalle saadetu tiidmene, et kolm kunigat tuleva' timä pääle sõdima. Kunigas jälle vägimehele: "Sina mine ja puruta näid -- ku är võõdat, sõs saat mino tütre naases ja perändät terve kunigriigi, ega mul poige ei ole, kelle riigi jätä." Miis lubanu ka minnä. Joba saisnuvva sõaväe' ütstõõse vasta kõik valmes, mudku' anna' kokko minnä'. Vägimeehele annu kunigas uma kõge paremba opetu hobese, miis säetü sälgä, lasknu tõõne jala' kah hobese kõtu alt kinne köütä, et maaha ei sata. Ega ta es ole jo harinu viil ratsalla sõitma. Vägimiis köütnü sõs viil mõõga ka otsapiti sadula külge ja naanu sõaväe poole sõitma. Äräõpetu hobene lännü' ku üts nuul võõra sõaväe poole juuskma. Meehel tullu' hirm pääle, kiilnü hobest, et saisma jäässi, iks "pruu!" ja pruu!", a hobene es ole
wiinapudelid jne."37 Samal ajal kui sakslased tähistasid teise pidupäeva lõppu Ressource'i saalis toimuva balliga, siis eestlastele oli mõeldud suurejooneline pidu ,,Kandles". Kultuurimaja ,,Kandle" kroonika kirjeldab seda pidu järgmiselt: ,,,,Täna, kui Võru linna 100 aastase kestvuse puhul," nii loeme kroonika koltunult leheküljelt, ,,oli seltsis lillepidu tantsuga valmistatud, kellest õige rohkesti neiusi kokko ja osavõtma olid tulnud. Õhta kella 10 aega, kui pidu juba alganud oli, tuli ka kõrge Kuberneri härra seltsi elu vaatama; temaga ühes olid Sillakohtu härrad ja linna raehärrad. Kõrge külaline viibis rohkem kui tund aega seltsis, nõudis presidendi ja teiste liikmete käest seltsi elu ja olu järele, niisama ka muu rahva elu ja korra järele. Kuulas laulu, vaatas tantsu pealt, kus ta Eesti riideid kiitis jõi teed ja oli üle kõige lahke ja sõbralik. Lõppul andis neiu L.P
Pärast Stalini surma võisid ingerisoomlased oma väljasaatmispaikadest tasapisi lahkuda. Paljud neist asusid Leningradi, Karjalasse ja Eestisse. Koos NSV Liidu lagunemisega algas ingerisoomlaste taassünd. 1989 asutati Ingerisoome kultuuriselts, Puskinos (endine Tsarskoje Selo) peeti soomekeelseid jumalateenistusi juba 1977. aastast (Kolga jt 1993: 130). Peterburis ja Leningradi oblastis hakkas tegutsema Inkerin Liitto, liidreiks Vladimir Kokko ja Aleksanteri Kirjanen, sihiks ingerisoome renessanss Ingerimaal. Samas on paljud ingerisoome päritolu inimesed nii Venemaalt kui Eestist asunud ümber Soome. Osa neist on venestunud ega püüagi Soome ühiskonda lõimuda, küll aga tarbivad selle hüvesid. Elatusalad Ingerisoomlaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on põllumajandus. Tänuväärseks turuks on olnud Peterburi. 20
, Hänninen, O. jt: Inimese füsioloogia ja anatoomia. Medicina 2001. 12. Kaitseväe side-eeskiri. 13. N. L. Caroline Emergency Care in the Streets 1991. 14. Sepura tarkvara V7.2 kasutusjuhend 2007. 15. Teede- ja sideministri 31. oktoobri 2002. a määrus nr 71. 16. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy (16th edition) 17. „Mini-Mental State“: A practical method for grading the cognitive state of patients for the clinician. J Psychiatr Res 12:189–198. 18. Seppo Alahuhta, Tero Ala-Kokko jt.: Infusioonravi. Medicina 2009 19. Bolton, P., Pediatric Anaesthesia 2000;10, 687–705 20. Bridges, E. Battlefield and Disaster Nursing Pocket Guide. 2009. 21. Eesti Perinatoloogia selts. Vastsündinu elustamine. 2010. 22. Eesti teise tüübi diabeedi juhend 2008. 23. European Resuscitation Counsil Guidelines for Resuscitation 2010. 24. John R. Hampton. EKG praktikas. 2006. 25. Kiirabi tegevusjuhised 2007. 26. Pandeemilise gripi juhis. Tervishoiuamet. 2006. 27. PHTLS 6th. Edition. 2007. 28
annaabi.ee 
