väljaastumise plaani. Kohtuprotsessil mõisteti 133 isikut kokku 1163.a.-ks vangi. ,,Tartu vaim" kujunes diktatuurivastase võitluse sünonüümiks. 4) Uus põhiseadus Veebruar 1936.a. leidis aset referendum, millega rahvas andis riigivanemale õiguse kutsuda kokku konstitutsiooni koostamiseks Rahvuskogu. 1.jaan.1938.a. jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi soovidele. Selle kohaselt oli EV riigipeaks president, kes valitses rahva poolt otsestel valimistel 6.a.-ks. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja e. Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e. Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulutati sellesse oma ameti poolest ja osa sellest määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsuse vastu oli määrav. Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti valimisõiguse vanusetsensuursust 20 eluaastalt 22-le. Piirati kodanikuvabadus
8. 1936 aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis kõrge jah-sõna. Valiti spetsiaalne rahva kogu, mis vastas riigivanema soovidele. EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9. Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsus, siis etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles
Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud Rahvuskogust valitsusmeelne organ ning 1.jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusest Pätsi jaoks sobiv põhiseadus. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks rahva poolt otse ja 6-aastaks valitav president. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsusele oli määrav. Kui näiteks Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust, oli presidendil valida kas asendada valitsus või saata laiali parlament ja kuulutada välja ennetähtaegsed valimised
Eesti oli neutraalne riik, suhted olid teiste riikisega head va. Venemaaga (nõukogude Liit) 17. mõisted: Vapsid Endised vabadussõdalased. Vaikiv ajastu Sai alguse peale K. Pätsi 12.03.1934. a. relvastatud riigipööret, millega lõppes ka demokraatlik kord Eestis. III põhiseadus Kehtestas 1938. a Eestis presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatrolikud volitused. (dekreedi õigus, õigus alustada ja lõpetada sõda) Parlament muutus kahe kojaliseks: 80-liikmeline riigivolikogu ja 40- liikmeline Riiginõukogu. Isamaaliit Pätsu autoritaarse võimu aegne ainupartei. Kaarel Eenpalu (Kaarel Einbund) Pätsi autoritaarse võimu teostaja, oli peaminister. 18. Parlamentarismi kriis Pideva ebastabiilsuse tõttu poliitikas palju valitsuskriise. Artur Sirk Üks tuntuimaid vapse, mõrvatakse 1937 a. PolPoli agentide poolt Luxemburgis. Asunikutalu Oli Eestis pärast 1919. a. maareformi endisele
3aastaks *Üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel *täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga *puudus valimiskümnis.valitsesid koalitsioonivalitsused. Keskmise valitsuse eluiga ~11kuud IIps-*rahvas sai valida riigivanema 5aastaks *riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le *täidesaatva võimu eesotsas peaminister IIIps-*riigipeaks 6aastaks valitud president *riigikogu muudeti 2-kojaliseks:1)alamkoda- riigi volikogu 80saadikuga-valiti rahva poolt otsevalimiste teel. Valijate vanusepiir 22- aastale. 2)riiginõukogu 40saadikuga-kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt. *valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt *rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus 10)Millised olid vabadussõjalastele iseloomulikud jooned? *juhikultus, rahvusühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele, demagoogilised lubadused
rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu; seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3 aastaks; üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel; täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga; valitsesid koalitsioonivalitsused. II Põhiseadus: rahvas sai valida riigivanema 5 aastaks; riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le ; täidesaatva võimu eesotsas peaminister. III Põhiseadus: riigipeaks 6 aastaks valitud president ; riigikogu muudeti 2-kojaliseks: 1)alamkoda-riigi volikogu 80 saadikuga - valiti rahva poolt otsevalimiste teel. 2) riiginõukogu 40 saadikuga - kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt; valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt ; rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Antud referaadi eesmärk oli analüüsida põhiseadusi, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Põhiseadus ja selle järelevalve, Rait Maruste, Tallinn 1997 2
riikides olid poliitilised olud sarnased. 1936 algatas Päts põhiseaduse muutmise. Uue põhiseaduse väljatöötmiseks ebademokraatlikult moodustatudkahekojaline Rahvuskogu sai eelnõu valmis 1937.aasa suvel ning see jõustus 1.jaanuaril 1938 ilma rahvushääletuseta, Pätsi dekreedi alusel. Sellega rikuti kõiki Eesti kehtinud seadusi, mille tõttu oli toimunud kahtlane. Uue põhiseadusega seati Eestis sisse suurte võimuvolitustega presidendi ametikoht. Parlament muudeti 2-kojaliseks. Üks kodadest 80liikmeline Riigivolikogu (rahva poolt valitud), teine koda 40liiget Riiginõukogu ( valisid president ja kutsekojad). Uus riigikogu tuli kokku 21.aprillil 1938 aastal. 24Aprillil valisid Riigikogu liikmed ning valitsuse poolt ametisse nimetatud omavalitsuste esindajad 219 häälega 238-st Pätsi esimeseks EV presidendiks. President kinnitas ametisse valitsuse, milles peaministriks sai Kaarel Eenpalu. Uue riigipea ametisse astumisega vabastati vanglast vapsid ja kommunstid
le. 3) Riigikogul suur vim, kontroll nende le puudus. 4) Riigipea tasakaalustav roll puudus. Esimese phiseaduse alusel oli seadusandlikuks vimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, hekojalise parteiga. Tidesaatev vim oli Vabariigi Valitsuse kes, valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigipre : 12. mrtsil 1934. aastal tegid K. Pts ja J. Laidoner riigiprde. 1938. a. muudeti phiseadust, selle phiseaduse jrgi pidi vabariiki juhtima president ja riigikogu muudeti kahe kojaliseks : riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut kes valiti rahava poolt ning riiginukogu (lemkoda) 40 liiget. Vrreldes 1920. a. phiseadusega piirati parlamendi tegevust tugevasti. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks saigi Konstantin Pts aastal 1938. Majanduskriis : 1923. a. - Kuna majandustus osutus liiga kiireks siis see ti kaasa hoopis kriisi, see sai alguses rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, Eesti Pank pidi mma palju Eesti kullavarusid. 1930. a
4) Riigipea tasakaalustav roll puudus. Esimese põhiseaduse alusel oli seadusandlikuks võimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, ühekojalise parteiga. Täidesaatev võim oli Vabariigi Valitsuse käes, valitsuse tegevust juhtis riigivanem. · Riigipööre : 12. märtsil 1934. aastal tegid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. 1938. a. muudeti põhiseadust, selle põhiseaduse järgi pidi vabariiki juhtima president ja riigikogu muudeti kahe kojaliseks : riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut kes valiti rahava poolt ning riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget. Võrreldes 1920. a. põhiseadusega piirati parlamendi tegevust tugevasti. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks saigi Konstantin Päts aastal 1938. · Majanduskriis : 1923. a. - Kuna majandustõus osutus liiga kiireks siis see tõi kaasa hoopis kriisi, see sai alguses rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, Eesti
Tõnissonil. 2.Eesti riigi esimese presidenti kohale andsid tulemused riigivanemate kandidaatidele allkirjade kogunemisel. Oli see et Laidoner ja Päts said vähem hääli kui Larka 3.Esimeses ei teadnud et peavad oma oamde vastu sõdima aga teises teadsid seda. 4. Erakonnad kuulutati, tehti üks erakond, loodi Isamaa lii, ajakirjandusele määrati insuur. 14.12.12 1937 kutsuti kokku rahavus kogu ülesanndeks uue põhiseaduse koostamine. Saedusandlik võim muudeti 2 kojaliseks oli riigivolikogu 80 liigt ja riigi nõukogu 40 liiget. Esimene president K.Päts 1938. Eesti Vabariigi majandus Majandus arengu lähte kohad. Tööstus üles ehitatud vene turu nõuedele vastavalt. 1922 lõpetas tellimise eestis, 1923 eesti majanduskriis. I 1919-1924 Sõja järgne majanduslik ülesehitus, 1919.10.10, võeti vasu maareform, pankade loomine. II 1925-1927 Põllumajanduse tõus, hakkati rakendama uut majanduspoliitikat. Eesti talud
8. 1936 aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis kõrge jah-sõna. Valiti spetsiaalne rahva kogu, mis vastas riigivanema soovidele. EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9. W 10. Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner,
Vapsid keelatakse , juhud arreteeritakse. Kevadel aga hakkab ka riigikogu Pätsi kritiseerima ja too saadab selle laiali, sisuliselt on riigikogu olemas aga Päts valitseb üksi. 1934.a. hakkab vaikiv ajastu. Tekib tsnsuur, parteid keelatakse, tekivad kutseliidud. 1936. a uus põhiseadus(3.), kuna Päts soovis tagasipöördumist normaalse elu poole. 1. Jaanuar 1938 jõustus uus ps. Selle järg riigipeaks oli president, kes valiti rahva poolt 6 aastaks. Riigikogu muutus 2 kojaliseks 80 valis rahvas 40 kutsekodadest ja presidendi poolt. Rahvas ei võinud enam teha rahvaalgatust ja valimisõigus tõsteti 22 aastani. 7. Milliseid reforme viisid Mussolini/ Hitler läbi majanduses? Hitler. Riik sekkus rohkem majandusse, loodi majanduse juhtimiseks ja suunamiseks Saksa Majanduse Peanõukogu. Majandusministeerium kasvas, tekkisid uued ministeeriumid( relvastusministeerium). 1933-1939 paigutati majandusse 91 miljardit marka, millest 47 läks relvastusse
rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu; seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3 aastaks; üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel; täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga; valitsesid koalitsioonivalitsused. II Põhiseadus: rahvas sai valida riigivanema 5 aastaks; riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le ; täidesaatva võimu eesotsas peaminister. III Põhiseadus: riigipeaks 6 aastaks valitud president ; riigikogu muudeti 2- kojaliseks: 1)alamkoda-riigi volikogu 80 saadikuga - valiti rahva poolt otsevalimiste teel. 2) riiginõukogu 40 saadikuga - kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt; valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt ; rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Antud kursusetöö eesmärk oli saavutatud, analüüsides kolm põhilist põhiseadust ning põhiseaduse kirjeldavad üldtunnusjooned.
*Riigikogu kinnitas kõik Pätsi otsused heaks. *Sügisel saadeti parlament laiali. 1935 kiirustas Päts erakondade tegevuse. *1935 üritasid VAPSid uuesti riigipööret läbi viia. *1929-1932 majanduskriisi tagajärjed paranesid, inimeste elujäeg paranes(rahvas pooldas Pätsi tegemisi.) 3. põhiseadus. *1936 algatas Päts järgmise põhiseaduse muutmise. *1 jaanuar 1938 uus põhiseadus jõustus.(võeti vastu ilma rahvahääletuseta) *Parlament muudeti kahe kojaliseks. I Riigivolikogu- 80 liiget ja rahva valitud II Riiginõukogu- 40 liiget, otsevolituse saanud liikmed erineva indstitutsioonide poolt. *1938 parlamendivalimised olid ebademokraatlikud *21 aprill 1938 tuli uus riigikogu kokku *Eesti vabariigi esimeseks presidendiks valiti K.Päts *Peaministriks sai Kaarel Eenpalu *President kuulutas välja amnestia *Vaikis ajastu kestis kuni nõukogu okupatsiooni kehtestamiseni Eesti Majandus 1920-1940
annaabi.ee 
