Kohustuslik kirjandus kui arengu võti (0)

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA  Advig  Kiris
Anželika Künnap
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Advig Kiris
8. september 2014
Iseseisvad tööd
1. töötab läbi kogu kohustusliku kirjanduse
2. kirjutab kontrolltöö (õigusnormi loogiline struktuur). Töös määrata 
õigusnormide loogilise struktuuri elemendid  KarS  8.  peatükk ja  9. peatüki 
esimene jagu; VÕS 9 peatüki §-d 127-130. 28. oktoober 2014
3. koostab referatiivse töö Eesti  õigusloomes , juriidilises elus või 
õigusmõistmises õppejõu poolt määratud perioodi jooksul toimunust. 
Tähtaeg 
18. november 2014.
Teadus on valdkond, milles püütakse täielikult tundma õppida antud valdkonna 
eripärasid ja leida seaduspärasusi.
Teadused  liigituvad vastavalt objektile mida nad uurivad.
Sotsiaalteadused
6. JNETEADUSTE HIERARHIA
1. AJALUGU
FILOSOOFIA Mis on õiglane ja mis on
Arheoloogia
ebaõiglane.   Mis   on   nähtuse   olemus.
Etnograafia
Mis   on   nähtuse   sisu   ja  mis   on   selle
2. MAJANDUSTEADUSED
vorm. Praktikale midagi ei anna.
Poliitökonoomia
Majandusgeograafia
TEOORIA   vaatleb   paljude   teaduste
Sotsiaal- majandusstatistika
asju filosoofilisest  aspektist . 
3. TEADUSED
 
RIIGIST
 
JA
ÕIGUSEST
TEADUSHARU    käsitleb   üksikuid
4. KUNSTI- JA  KEELETEADUS
probleeme   kitsamas   valdkonnas.
5.  PSÜHHOLOOGIA
Käsitleb   üksikuid   õigustegevuse
valdkondi..   nt   tsiviilõigusteadus,
riigiõigusteadus jne
RAKENDUSTEADUS
 
rakendab
eelnevaid   harusid   praktikas.   Seob
igapäevase    praktika   teadusliku
tegevusega .   On   seotud   eelkõige
menetlusõigusega.
TEHNOLOOGIA     Seondub    teiste
teadustega,   sh   loodusteadusega.   Nt
kriminalistika .   Kuidas    avastada
kuritegu,   kuidas   säilitada,   milliseid
tehnilisi vahendeid kasutada.
Anželika Künnap
Milleks üks või teine teadus olemas on?
Inimkond    ei   tegeleks  asjadega,   millel   ei   oleks   praktilist   väärtust.   Teadustel   on
palju erinevaid funktsioone. 
Olulisemad õigusteaduse funktsioonid (( filos .) talitus, otstarve, ülesanne):
 ONTOLOOGILINE (KONSTATEERIV+INTERPRETEERIV)
  -   kreeka   keel
olemasolev.   Sisaldab   konstateerivat   ja   interpreteerivat   tegevust.
Teadusliku tegevuse eesmärk on vaadata, mis on olemas. Konstateerida,
mis on olemas. Sisaldab ka interpreteerivat ehk seletavat. Miks on palju,
miks toimib nii nagu toimib jne.  Nt kuritegevuse uurimisel, fikseeritakse ,
kui palju on teatud liike kuritegevusi, nende iseloom ja paikkonnad. Lõpuks
tehakse järeldus, miks nad seal on ja kuidas saaks neid lahendada.
 HEURISTILINE – on avastuslik funktsioon. Teha avastus, leida midagi uut.
Lihtsustab ühiskonna arengut. 
 METODOLOOGILINE – Meetod ei olegi midagi muud, kui  teooria, mis on
suunatud uurimise praktikale. Kuidas saada uuritava objekti kohta õigeid
andmeid?   Nt   on   püstitatud   hüpotees.   Otsitakse   teed,   kuidas   hüpoteesi
tõestada või ümber lükata. Kogu riigiõiguse mõistete süsteem – kõik on
käsitletav uute teadmiste saamise meetodina.  Uued järeldused,  printsiibid
ja põhimõtted tulenevad ainult metodoloogilise toimimise tulemusena.
 POLIITILINE   –   õigus   on   poliitika   teostamise   üks   peamisi   vahendeid.   Nt.
seaduse eelnõud jne. õigust uuritakse, käsitletakse objektiivselt ühiskonna
huvidest   lähtudes.   Riik   on   poliitiline   organisatsioon   ja   ta   kasutab   õigust
oma poliitilistes huvides.
 ORGANISATOORNE   –   praktilis-organisatoorne   funktsioon.   On   tihe   seos
poliitilise   funktsiooniga.    Luuakse    organisatsiooniline    mehhanism    nende
muutuste   realiseerimiseks.   Peab   arvestama   sellega,   et  on   sageli   seotud
mitmesuguste   majanduslike   eesmärkidega   ja   majanduslike   vahendite
rakendamisega ja nende kasutamisega. Sealjuures teiste funktsioonidega
väga   tihedas   seoses.   Nt   60datel   tehti   eksperiment,   mootorratturile
kohustuslikus   korras   kiivri   kasutamine.   Kuna   katse   näitas,   et   tulem   oli
positiivne ning pead jäid terveks. Tulenes organisatsiooniline meede, peab
kandma kiivrit.
 IDEOLOOGILINE – Inimene, kes on  omandanud  teadmise, et õigust rikkuda
ei tohi. Ta on juba kasvanud juba sedasi, et käitub vastavalt õigusele. See
ongi ideoloogiline funktsioon. Õigusteadus  kasvatab inimesi ühes suunas.
 PROGNOSTILINE   –   on   mõneti   seoses   heuristilisega.   Õigusteadus   annab
võimaluse   prognoosida   ühiskonnas   toimuvaid   protsesse.   Võime   ühe   või
teise seaduse vastuvõtmisel ette aimata, mis mõju see avaldab. Nt alkoholi
tarbimine avalikus kohas. Kuidas selline samm mõjutab inimeste käitumist.
Tuleks teha veel  täiendavaid  uuringuid.
 MATEMAATILINE ehk  sotsioloogiline  – on rohkem meetodi tähenduses, mida
rakendatakse uurimustes. 
ÕIGUSTEADUSES KASUTATAVAD MEETODID
Meetod, kr methodos „uurimistee“,   -viis, kindlapiiriline praktilise tegevuse või
tunnetuse  organiseerimise viis
Aga ka: Meetod teaduses – etteantud hüpoteesiga  seostunud  tee uuritava objekti
mõistmisele teadlase poolt.
Metodoloogia – õpetus inimese  teoreetilise  ja praktilise tegevuse korraldamise ja
kujundamise viisidest.
  VÕRDLEV  MEETOD – Kaks või rohkem objekte kõrvutatakse ja saadakse
selle   kõrvutamise   tulemusena   mingisugune   võrdlus,   millel   on   teaduslik
tähendus.   Täidab   teaduslikku   funktsiooni.   Võrreldavad   objektid   peavad
olema   põhimõtteliselt   võrreldavad.   Peavad   olema   põhiparameetrites
ühesugused.   Objekte   ei   tohi   võrdlusel   deformeerida   (omistada   muid
omadusi - nt parameetreid, kvaliteeti jne) Peab olema objektiivne!
 KONKREETSOTSIOLOOGILINE   MEETOD   –   Järeldus   tehakse
ühiskonnasotsioloogiliste   uuringute   alusel.   Meetodi   ülesandeks   on   välja
selgitada nt juhtimise efektiivsus ehk õigusliku regulatsiooni tulemuslikkus.
Toimib tavaliselt mitmesuguste sotsioloogiliste küsitluste kaudu. Vastused
kodeeritakse    ja   töödeldakse   matemaatiliselt.   Peab   toetuma   ühtsetele
teoreetilistele alustele. Peab olema kindlustatud uuritavatele struktuuridele
süsteemne  lähenemine . Tulemuste põhjal tehakse järeldused. Kasutatakse
mitmesuguseid   konkreetsemaid   võtteid,   mis   on   selle   meetodi
rakendamisel   üldisemalt   levinud.   Analüüsitakse   statistilisi   andmeid,
ametlikke   teateid,   dokumente.   Vaid   sellist   infot,   mis   on   ametlik   ja
usaldusväärne. Küsitlused võivad olla suulised ja kirjalikud. Kasutatakse ka
vaatlust.   Analüüsitakse   ühiskondlikku   arvamust.   Rakendatakse   ka   väga
sageli   matemaatilisi   ja   statistilisi   võtteid,   mida   omakorda   loetakse
iseseisvaks  meetodiks .
 MODELLEERIMISE   MEETOD   –   Riigiõiguse   nähtusi   uuritakse   sel   teel,
püütakse luua uuritavast objektist töötavat mudelit. Kujundada see objekt
ideaalses või materiaalses vormis. Kasutatakse palju kriminalistikas. Saab
teha ka materiaalse mudeli. Nt sissemurdmisriista jälje järgi saab kindlaks
teha, mis  riist  see on. 
 SOTSIAALSE EKSPERIMENDI MEETOD – nt võetakse eksperimendi käigus
vastu seadus vms. Nt ilma piletita sõidu eest  trahv maha  laskmine .
 FORMALISEERIMISE   MEETOD   –   Kogu   õigusliku   informatsiooni   välja
töötamine   ja   kasutamine   toetub   sellele   meetodile.   Me   ei   näe   ühtegi
õigusnormi, me loeme, et see on  õigusnorm . Ta on formaliseeritud kujul. Nt
riigiorgan   –   on   samuti   formaliseeritud   kujul.   Juriidiline   isik   –   on
formaliseeritud kujul. 
 MATEMAATILINE   (STATISTILINE)   MEETOD   –   Objekte   ei   tohi   deformeerida.
Võrdlus ja statistika ei anna vastasel korral õigeid tulemusi.
Õigusteadus ja õigusteaduses kasutatavad meetodid annavad võimaluse tõsta
inimese teadmisi ning selle kaudu inimese õiguslikku kultuuri. Õiguslik kultuur
on   määratud   selle   osaga,   mis   kuulub   õigusteadusele   ühiskonna   vaadete
süsteemis. Riigi ja õiguse teaduse toime õiguskultuurile võib olla kas otsene
või kaudne, sõltuvalt sellest mis  kanaleid  õigusteaduskond kasutab. Millised
on   konkreetsed   vormid,   mille   kaudu   õigusteadus   mõjutavad   õiguslikku
kultuuri?   Riigi   ja   õigusteaduse   areng   kujutab   ise   poliitiliste   ja   juriidiliste
vaadete   arengu   elemente.   Sealjuures   väga   olulisi   elemente.   Õiguse
teoreetilised  käsitlused annavad kõige üldisemaid ideid õigusest ühiskonnast,
riigist ja need on väga olulised ühiskonna vaimses arengus ja kultuuris.
Üldteoreetiliste   teaduste   areng   soodustab   väga   oluliselt    õigusharu    teadus
arengut ja selle kaudu ka õigusloomet.
Õiguslik   kultuur   väljendub   ka   õiguse   teoreetilise   mõtlemise   kultuuris   ja
kindlasti   ka   õigusloomes.   Väga   oluline   on   see,   et    õigusloome    toimuks
korrektses   keeles.   Seadused   oleksid   sõnastatud   ühese   arusaamisega,   et   ei
oleks mitmeti mõistetavad või ebaselged. On väga oluline semiootilisus. 
Riigi   ja   õigusteaduse   areng   avaldab   väga   olulist   mõju   õigushariduse
korraldamisele,   õiguskasvatuse   täiustamisele.   Õigusteadus   ühel   või   teisel
kujul   on   üks   juhtivaid   õppeaineid   kõrgema   hariduse   spetsialistide
ettevalmistamisel.