sajandi algul ja 19. sajandi II poolel. · 19.saj alguseni oli talurahva elu keskseks mõis, nüüd hakkab kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond · Keskseks instantiks vallakohus (3 liiget 1 talumeeste, 1 mõisniku ja 1 sulase valitud ) · Lahendati tülisid, tegelesid mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasiid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. · Vallakohtud muutuvad hiljem kogukonna kohtuteks ning likvideeritakse kohtureformiga 1899. · Lisaks vastutati kogukonnana magasivilja ja vaeste abi eest. · Külakord ja vaestemajad. · Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud vabadus. · Ilmapassita ei tohtinud kuskile minna. · 1863 passikorralduse seadus.' · Kaasnesid välja ränded. 4. Muutused majanduses 19. sajandil: a) põllumajandus; b) transport; c) tööstus. a) Põllumajandus · VILJATOOTMINE viin (vene kroonu, maakõrtsid)
*tõeline despoot, ei sallinud esinduskogusid *protestandid said elamisõiguse *sõjaväeakadeemia *lõpetati juutide topeltmaksustamine ning *finantsreform neil lubati sõlmida abielu kristlasega *kirik riigivõimule, enamus kloostritest riigistati, vähendati kirikupühasid *kohtureformiga keelati piinamine ja surmanuhtlus *alustati uue seadustekogu koostamist *hariduse edendamine, koolikohustus, rajati rahvakoole, riiklikud õppekavad *kaotati pärisorjus *10 ringkonda, saksa keel
oma isandalt luba küsimata. Aga kui ta 1781. aastal lõdvendas ametlikku tsensuuri (tema ema valitsemisaja olulist tunnust), kohtas ta laialdast rahulolematust sellise autoritaarse liberalismiga. Tsensuur kehtestati uuesti ja Austria salapolitsei tegeles 1780. aastate keskpaigast alates taas rahva meelsuse jälgimisega. Joseph austas väga Preisimaa valgustatud monarhi Friedrich Suurt. Just nagu Preisimaalgi keelas Joseph II kohtureformiga Austrias piinamised ja kaotas surmanuhtluse. Alustati Preisimaa eeskujul uue seaduskogu koostamist. Kuid poliitiline tegelikkus viis Joseph II ja Friedrich Suure tihti rivaalidena üksteise vastu. Joseph soovis saada samasuguseks väejuhiks kui Friedrich, kuid tema Türgi vastane sõjakäik kukkus läbi ning keiser pääses sealt vaevu eluga. Kuid reformide ulatuse osas Josephile valgustatud monarhide seas vastast ei olnud.
Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse. 11.Kirjelda Maria Theresia ja Joseph II valitsemisaega Austrias. Maria Theresia tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Sammuna üldise sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutivõtmine. Samuti rõhutas ta kõlblust ja kombelisust. Tulnud võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Kohtureformiga keelas ta Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse.Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust. Kuidas olid sellega seotud viikingiretked? Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Kuna elanikkond kasvas, andis järjest enam tunda maapuudus. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud, olid
Kuivendati maid riigi kulul selleks, et talupoegadel oleks rohkem maad. JOSEPH II (Habsburgi dünastia) 1. Jätkas valgustatud absolutismi vaimus reforme, mida peetakse kõige ulatuslikumaks tollases Euroopas. 2. 1781. andis välja tolerantsuspatendi kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusvabaduse 3. vähendati kirikupühade arvu ning kirikud allutakse riigivõimule 4. keelas kohtureformiga Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. 5. pööras suurt tähelepanu haridusele kehtestas 7-aastase koolikohustuse 6. lähtus ühtsusriigi põhimõtetest kogu riigis asendati ladina keel saksa keelega Katariina 2. Suur 1) jätkas Venemaa moderniseerimist (eiloesõnavälja) ja kutsub selle arutamiseks kokku esinduskogu 2) Kasvasid üles põlvkonnast, kes olid harjunud sõnavabaduse, poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega
· lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid; nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid; valvas avalikukorra järele; haldas vallalaekaid ja magasiaitu · ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa Eksisteerisid Eestimaal 1817.-ni, Liivimaal nimetati vallakohtud 1820. kogukonnakohtuteks, need seati sisse ka Saaremaal. Eestimaal taastati kogukonnakohtud alles 1866. Kohtud likvideeriti 1889. kohtureformiga. Ühtseks kogukonnaks sidus ka vastutus magasivilja varumisel ning vaeste hoolekanne. · Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädas laenu võtta. Talupoegadel tuli ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus mõlemad olid talupoegade ühisomandid, mille suhtes mõisnikel oli järelvalveõigus. · Vaeste hoolekanne seisnes selles, et kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid. Need saateti külakorda- talust talusse
kõikide inimeste vabadust ja võrdsust · 1781 anti välja tolerantsuspatent, mis kehtestas usu-ja südmetunnistusvabaduse: inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkurjategude hulgast välja, protestandid said riigis elamisõiguse, juutide topeltmaksustamine lõpetati · Kirik allutati senisest enam riigivõimule, kolmandik kloostritest riigistati, vähendati kirikupühade arvu · Kohtureformiga keelati ära piinamine ja surmanuhtlus, alustati uue seaduskogu koostamist · Joseph II pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele: kehtestati seitsmeaastane kooliharidus, mille tagamiseks ehitati üle riigi rahvakoole ja koolides kehtestati riiklikud õppekavad · Joseph II majanduspoliitika lähtus füsiokraatlikest alustest maaomandile kehtestatud maksud laienesid ka aadlile ja vaimulikkonnale
3 liikmest,kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid enda seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid korda. Ilma vallakohtu loata ei võinud mõisnik talupoega välja tõsta ega ilma maata müüa. VK eksisteerisid Eestimaal kuni 1817a, liivimaal nim VK 1820a. kogukonnakohtuteks, seati sisse ka Saaremaal, E. taastati alles 1866a. kogukonnakohtud likvideeriti 89a. kohtureformiga. Talupoegi sidus kogukonnaks ka magasivilja(talupojad hädaaegadel laenu) varumine, vaestehoolekanne. Magasivili ja ait oli ühisomand, mille üle mõisnikel vaid järelvalveõigus. 16ja 19a seadusega mood omavalitsus sõltus paljuski mõisnikust-kogukonna üldkoosoleku kokkukutsuja, otsuste kinnitaja. Vallakogukonna juhiks Eestimaal talitaja abimeestega, Liivimaal 2vöörmündrit. Need ametimehed kinnitas ametisse mõisnik õigusega neid ka tagandada. Kogukonna üle neil ka politsevõim
· Milliseid reforme läbi viidi: A) koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides. B) politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. C) kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. D) haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). E) algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks õigeusku.
- saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides (ka Tartu ülikoolis, millelt võeti ära senine autonoomia). 2) Politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. 3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. 4) Haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). 5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku.
ning deklaleeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. 1781. aastal välja antud tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Protestandid said riigis elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine ning neil lubati abielluda ka kristlastega. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Kiriku mõju piiramine ei pälvinud rahva poolehoidu. Kohtureformiga keelas Joseph II Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist. Suurt tähelepanu pööras Joseph II hariduse edendamisele. Kehtestati seitsmeaastane koolikohustus, mille tagamiseks rajati rahvakoole üle terve maa. Koolides kehtestati riiklikud õppekavad. Joseph II majanduspoliitika lähtus füsiokraatlikelt alustelt. Maaomandile kehtestatud maks laienes ka aadlile ja vaimulikkonnale. 1785. aastaks kaotati riigis
1) Koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides (ka Tartu ülikoolis, millelt võeti ära senine autonoomia). 2) Politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. 3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. 4) Haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). 5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku.
Esimese talurahvaseadustega loodi vallakohtud, mis koosnesid kolmest liikmest (ühe valis mõisnik, siis peremehed endi hulgast ja siis sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid võlgu sisse, valvasid avalikku korda ja haldasid magasiaitu, mis oli viljavaruait, kuhu tuli talupojal anda iga aasta teatud kogus vilja. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talist välja tõsta. Hiljem muutusid need Kogukonnakohtuteks, aga need likvideeriti kohtureformiga. Tegeleti ka vaestehoolekandega, milles toetati vaesemaid ja töövõimetuid inimesi. Pärisorjuse kaotamine nõudis ka omavalitsuse selgepiirilist eristumist. 1816. ja 1819 seadusega sõltus omavalitsus suuresti veel mõisnikust. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade hulgast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. Aadel säilitas endiselt politseivõimu. Mõisakoormistest olid endiselt teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja
ole (piisab ka vähemal ühest vastu olevast pärijast). Pärimisregister asub Harju maakohtus. Pärandvara tulumaksuga ei maksustata. Notariaaltoimingud maksustatud. Notariaalseadus / notari tasu seadus 22 13.11. (L) KOHTUTE SEADUS Kehtib alates 2002 aastast seoses viimase kohtureformiga. Annab ülevaate õiguse mõistmisest ja kohtu teenistusest. Kohtunikud on ametisse nimetatud eluaegsetena. Kohtu töökeel on eesti keel, aga menetlusseadused lubavad kasutada ka muud antud piirkonnas kõneletavaid keeli. Kohut saab pidada 09.00-18.00. Võib ka hiljem pidada, kui näha, e venib pikemaks. 3 astmeline kohtusüsteem. Alustada tuleb kõige madalamast. 1. astme kohus a. maakohus b. halduskohus 2. astme kohus a
Tuleb arvestada kaaspärijate erivajadusi / huve / soove. Kui perekonnale erilisi mälestusväärtusega esemeid, siis neid ei tohi müüa, kui kõik nõus ei ole (piisab ka vähemal ühest vastu olevast pärijast). Pärimisregister asub Harju maakohtus. Pärandvara tulumaksuga ei maksustata. Notariaaltoimingud maksustatud. Notariaalseadus / notari tasu seadus KOHTUTE SEADUS Kehtib alates 2002 aastast seoses viimase kohtureformiga. Annab ülevaate õiguse mõistmisest ja kohtu teenistusest. Kohtunikud on ametisse nimetatud eluaegsetena. Kohtu töökeel on eesti keel, aga menetlusseadused lubavad kasutada ka muud antud piirkonnas kõneletavaid keeli. Kohut saab pidada 09.00-18.00. Võib ka hiljem pidada, kui näha, e venib pikemaks. 3 astmeline kohtusüsteem. Alustada tuleb kõige madalamast. 16 1. astme kohus
Maarja neitsilikku eostumisse. Protestandid said õiguse riiki elama asuda, lõpetati juutide kahekordne maksustamine ning kaotati keeld kristlaste ja juutide abielude sõlmimiseks. Kirik seoti senisest tugevamini riigivõimuga: paavsti bullad tuli enne nende avaldamist keisri poolt heaks kiita. Umbes kolmandik kloostritest sekulariseeriti. Vähendati ka kirikupühade arvu. Nagu paljudes teisteski katoliku maades ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva hulgas poolehoidu. Kohtureformiga kaotas keiser Austrias piinamised ning surmanuhtluse. Sarnaselt Preisimaale korraldati ka Austrias kogu kohtusüsteem ümber ning alustati uue seaduskogu koostamist. Suurt tähelepanu pööras Joseph II hariduse edendamisele. Kehtestati seitsmeaastane koolikohustus, mille tagamiseks rajati rahvakoolide võrk üle kogu maa. Koolides kehtestati riiklikud õppekavad. Joseph II majanduspoliitika lähtus füsiokraatlikelt alustelt. Austrias kehtestati üldine maaomandi
annaabi.ee 
