2 Ülesanne 1 1. a) Lisa 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest see on eelretsenseeritud ja avaldatud `'East-West Studies Journal'' poolt, mille väljaandjaks on Tallinna Ülikool. c) Tegemist on teadusartikliga. 2. a) Lisa 2 on pool-akadeemiline allikas. b) See on pool-akadeemiline allikas, sest ta on uurimisraport, mis on koostatud oma eriala eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajaleheartiklid ja arvamusartiklid on mitte-akadeemilised.
EIK kordas esmalt kohtupraktikaga välja kujundatud seisukohta, et tõhus õiguskaitsevahend menet- luse pikkusega seotud kaebuse korral peaks suutma kas kiirendada pooleliolevat menetlust või pakkuda menetlusosalisele piisavat hüvitust juba toimunud viivituse eest. Kriminaalmenetluses võivad EIK sõnul võimalikud hüvitusvahendid olla ka karistuse vähendamine, menetluse lõpetamine või hüvitise määra- mine.*11 Eesti riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale viidates leidis EIK, et kaebajad olid jätnud olemasole- vad tõhusad riigisisesed õiguskaitsevahendid kasutamata.*12 EIK toetus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrusele asjas 3-4-1-12-08*13, milles on väljendatud, et kriminaalasjas saab menetluse pikkust puudutava kaebuse esitada asja arutavale kohtule ning viimane, leides, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, võib kriminaalmenetluse ots-
püüan anda ülevaate olulisemast. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 omandas Euroopa Liit juriidilise isiku staatuse ja võttis üle varem Euroopa Ühendusele kuulunud pädevused. Ühenduse õigusest sai seega liidu õigus, mille hulka kuuluvad ka kõik enne Lissaboni lepingu jõustumist kehtinud Euroopa Liidu lepingu alusel vastu võetud varasemad sätted. Järgnevas ülevaates kasutatakse Euroopa Kohtu Lissaboni lepingu jõustumist varasemale kohtupraktikale viitamisel siiski mõistet „ühenduse õigus“. Euroopa Liidu kõrval jääb alles Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Kuna Euroopa Kohtu Euratomiga seotud pädevus ühtib üldiselt Euroopa Liidu raames teostatava pädevusega- ning selleks, et muuta ülevaade loetavamaks- hõlmavad viited liidu õigusele ja Euratomi 1. EUROOPA KOHTU KOOSSEIS Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja 8 kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid
Tegu on referaadiga, mille teemaks oli Kaalutlusõigus ja uurimispõhimõte. Tugineda tuli kohtupraktikale ning on kirjutatud viitamiste, kasutatud allikatetega. Haldusõigus oma olemuselt on suunatud isiku õiguste kaitsele ning tema üheks ülesandeks on avalik-õiguslike ja erahuvide tasakaalustamine. Seadus expressis verbis kohustab haldusorganit nõrgemat osapoolt aitama ning ta peab ühiskonnas tagama korraldatuse. Haldusorgan on haldusõiguses keskne ning ta on seaduse või selle alusel avalike ülesandeid täitev asutus, kogu või isik, mille tipus asub riik
otsimisele. 14 12. Õigusrikkuva käitumise kordumise riski alandmise võimalused Vägivaldse käitumise kordumise ennustamine: - ei ole meetodit, mis võimaldaks täpseid pikaajalisi prognoose - saab teha üsna täpseid lühiajalisi prognoose psühhiaatriahaigla populatsiooni hulgas - ei näi olevat kasu kohtupraktikale - teoreetilised arutlused viitavad siiski olulistele tunnustele, mida saab arvesse võtta ka juriidilises kontekstis Soovitused vägivallariski alandamiseks peaksid tulenema otseselt nende faktorite analüüsist, mis on seotud vägivaldse käitumise vallandumisega: - psühhoteraapia või medikamentoosne ravi, et vähendada kroonilist stressi, ärevust või depressiooni;
kui ka kaudsest) põhiseaduslikkuse järelevalvest. Põhiõiguste ja riikluse aluspõhimõtete kaitse jäägu Euroopa Kohtu hooleks. Käesoleva artikli eesmärk ei ole niivõrd otsida nende alternatiivide vahelt kolmandat teed, kui vaadelda sisulisi põhjendusi aluspõhimõtete kaitsmiseks erinevate kohtuliku kontrolli mudelite abil. Esimeses osa eritletakse ülimuslikkuse eri vorme ja pakutakse liikmesriikide kohtupraktikale tuginedes välja neli kontrollimudelit. Artikli teises osas heidetakse võrdlev pilk Amee- rika Ühendriikidele, et paigutada ülimuslikkuse probleem konstitutsioonilise teooria laiemale taustale. Viimases osas uuritakse, milline põhiseaduslikkuse järelevalve mudel sobib pragmaatilistel kaalutlustel Euroopa Liitu kõige paremini. Paljud autorid rõhutavad vajadust õigusliku mitmekesisuse järele, mis
PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus 3 КЛЕщ 2-14-18828, з 26. Tartu, 25. oktoober 2017 hüvitatakse ühisvara arvel. Eeltoodust tuleneb, et kui üks abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta PKS § 34 lg 2 alusel nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvelt. Tuginedes varasemale kohtupraktikale leidsime Riigikohtu põhjenduse, et selle sätte järgi saab üks abikaasa nõuda oma lahusvarasse kulutuste hüvitamist ühisvara arvelt, mitte aga nõuda teiselt abikaasalt enda kasuks kulutuste hüvitamist.4 Käesoleva kaasuse puhul M nõuab 50% ühisvara kulude hüvitamist ning pole piisavalt infot teise ühisvara valitsemise kohta. Eeltoodust lähtuvalt võib järeldada,
töökorraldust, samuti juhtimise ja selle järelevalvega seotud teabe avalikustamist. HÜT koosneb omakorda kuuest alajaotusest, mis käsitlevad üldkoosolekut, juhatust, nõukogu, juhatuse ja nõukogu koostööd, teabe avalikustamist ning finantsaruandlust ja auditeerimist. Kohtupraktika Eesti õiguskorras ei ole kohtupraktika õiguse allikaks, vaid selle kaudu toimub üksnes õiguse tõlgendamine. Samas tugineb siiski Riigikohus oma lahendites kohtupraktikale seaduse eesmärkide väljaselgitamiseks ning kohaldamiseks. Ühingute liigitus Äriühingud on juriidilised isikud ehk seaduse alusel loodud õigussubjektid (TsÜS § 24 I ls) ning igal juriidilisel isikul on õigusvõime. Juriidilist isikut iseloomustab varaline eraldatus oma osanikest, aktsionäridest ja liikmetest, st äriühing ja juhtorgani liikmed on üksteisest eraldiseisvad subjektid. Seega ei saa juriidiline isik ega tema vara kuuluda teisele isikule.
Vaidluse lahendamise käigus võib juhtuda, et määratakse kas leppetrahv või viivis. Leppetrahv on tasu, mida rakendatakse, kui töövõtja hilineb tööde lõpetamisega. Leppetrahv peab olema lepingus fikseeritud. Viivist saab nõuda tellijalt, kes ei maksa tasu õigeaegselt ka seaduse alusel. Allpool järgneb pikk selgitus, mille lugemine on soovituslik Seoses ehitusturu elavnemisega kohtuvad ehitustöö tellijad ja töövõtjad taas üsna tihti. Tuginedes kohtupraktikale erinevates vaidlustes nii tellija kui ka töövõtja poolelt, saab öelda, et vaidlustesse astumisel ei soovitata liigset enesekindlust kummalegi poolele. Harva juhtub, et pretensioonidega alustav pool on töövõtja. See on samas ka täiesti loomulik, kuna lepingus kokkulepitud töö jääb tellija omandisse ja kasutusse ning tellija on seega tulemuse suhtes tundlikum. Töövõtja tegutseb oma igapäevases majandus- ja kutsetegevuses, on seetõttu enamasti rohkem kursis valdkonda
jaoks. Pole tegemist kodifikatsiooniga. Üldosa normid sisalduvad mitmetes erinevates seadustes. Traditsiooniliselt kuuluvad üldossa järgmised normistikud: 1. halduskorraldusõigus (organisatsiooniõigus), 2. haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (eraldi seadust pole, on nad PS, osaliselt ära nim. haldusmenetluseseaduses, väga suur osa on jäänud kohtupraktikale), 3. haldusmenetlusõigus, 4. halduse tegevusvorme reguleeriv õigus, 5. haldustäitev õigus, 7 6. riigivastutus õigus, riigivara õigus ehk riigivara õigus (riigivara kohta on olemas ka oma seadus). Üldosas sisaldub: haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS), halduskandjate/-organite
definitsioon ja eeldused, mille olemasolu korral võib lepingupool nõuda lepingu muutmist või lepingust taganeda. Kohustuste vahekorra muutumise mõiste ja kohaldamise eeldused VÕS § 97 regulatsioon hõlmab nii lepinguliste kohustuste täitmisel tekkinud raskuste, tehingu aluse äralangemise kui ka vahekorra olulise muutumise. Väärtuse vähenemine peab olema väljaarvutatav ning ei tohiks sõltuda poole enda subjektiivsete hinnangute muutumisest. Tuginedes Saksa kohtupraktikale võib võita, et muudatused lepinguliste kohustuste vahekorras peaksid olema toiminud vähemalt 50% ulatuses, et neid võiks lugeda olulisteks. VÕS § 97 rakendamise eeldused: 1. asjaolud on muutunud või on nende muutumisest teada saadud pärast lepingu sõlmimist (õigus nõuda lepingutingimuste muutmist on poolel ka siis, kui asjaolud on muutunud enne lepingu sõlmimist, kuid nendest saadi teada peale lepingu sõlmimist)- 2
sest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Eeltoodust tuleneb, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Tööandja avaldus, millest ei ilmne tööandja tahe vabastada töötaja ja tööandja lepingu eda- sisest täitmisest, ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena. Viidatud kohtupraktikale tuginedes peab tööandja ülesütlemisavalduses näitama selget soovi töösuhe lõpetada.78 Riigikohus on rõhutanud, et VÕS-st ega TLS-st ei tulene, et tööandja võib töölepingu üles öelda tagasiulatuvalt. Kuna töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, on tagasiulatuv ülesütlemine TLS § 104 lõike 1 järgi tühine.79 § 96. Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu
annaabi.ee 
