Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus
o Järelvalve seaduste vastavusele põhiseadusega o Võimude tasakaalustamine( föderaalriik) o Kehtiva valitsussüsteemi toetamine, stabiliseerimine Kohtusüsteemid · Anglo Ameerika (USA) o Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. o Kohtunik omab kultuuri suurt mõjuvõimu, eelkõige kodanike, mitte valitseva reziimi kaitsja o Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel o Ei nõuta juriidilist haridust o Rõhutab kohtuniku vabadust ja iseseisvust; kohtunik on uurija, kes võib lõpuks jõuda ka üpris valitsuskriitilistele seisukohtadele. · Mandri-Euroopa o Iseloomulik on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal-, tsiviilkohtuteks, sageli ka halduskohtuteks
pisikeses riigis nagu Eesti), siis kuulis sellest ka minister ning mõistis, et kui rahvas teda ei soovi, siis ei ole tal mingisugust põhjust olla oma tööpeal. 3. Kohtuvõim 3.1 Mis on kohtusüsteemi ülesanne? Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse; seaduse põhiseaduslik järelvalve- konstitutsioonilised funktsioonid; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. 3.2 Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast? Anglo-Ameerika: kohtunikkond moodustatakse valimiste teel; kohtunik ei pea omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga. Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud, kriminaalkohtud. 3
MAAKOHTUS-arutatakse tsiviil-kirimaal-ja väärteoasju. Süüdistaja-prokuör.hageja-kes süüdistuse esitab kostja-kelle vastu süüdistus esitatakse. Maakohtute juurde kuuluvad-kinnistuosakonnad(maa, maja kinnisturaamat, abieluvararegister)-registriosakond (äriregister, MTÜ register, laevakinnisturaamat-kriminaalhooldusosakond-vangid(järelvalve) USA KOHUS-kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Kohtnikes nähakse kodanike kaitsjat. Pole konstitutsioonikohust. Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel. Kohtunikul ei pea tinigimata olema juriilidst haridust.EUROOPA KOHUS-kohutnikes nähakse valitseva režiimi kaitsjat.on konstitusioonikohus, mille ülesandeks on põhiseaduslikku järelvalve. Kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus.Kohtunikud nimetab ametisse valitsus.MITMEHARULINE SPETSIALISEERITUD KOHTUSÜSTEEM.kriminaal-tsiviilkohtud, halduskohtud.kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda.
Eestit esindab Rait Maruste Eristatakse kahte kohtumudelit - Anglo-Ameerika (USA) ja Mandri Euroopa (nt Eesti). USA-s ei ole omaette konstiutsioonikohut, mille ülesandeks oleks põhiseaduslik järelvalve. Iga kohtunik võib tõstatada kohtuprotsessi käigus küsimuse konkreetse seaduse põhiseadusele vastavuses. Kohtunik omab USA ühiskonnas väga suurt mõju, USA-s nähakse kohtunikku kui kodanike kaitsjat, mitte niivõrd valitseva reziimi kaitsjat. Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel, mõnes osariigis valitakse nagu rahavsaadikuid, kellel ei pea ilmtingimata olema juriidilist haridust. Anglo-Ameerika süsteemis on suur roll vandemeestel, keda valitakse loosiga (tavaliselt 12). Vandemehed langetavad otsuse ja alles siis saab kutseline kohtunik määrata karistuse. Anglo-Ameerika maades on tava luua õigust kohtuotsustega, st pretsedendiga- kui kord juba on arutatud, nii määratud, siis saab analoogset lahendust kasutada ka järgmistel kordadel
Mitmeharuline kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja Kohtusüsteem on ühtne, tipneb tsiviilkohtuteks, ka halduskohtuteks. ülemkohtuga Kõrgeim aste konstitutsioonikohus, Kohtunikul tugev mõjuvõim mis hindab põhiseadusele vastavust. poliitikas (uuendused poliitikas, Valitsus nimetab kohtunikud ei pea omama juriidilist haridust) Õigusalane haridus Kohtunikkond moodustatakse Lojaalsus riigile valimiste teel Kohtunik on kodaniku kaitsja, mitte reziimi kaitsja Kohtusüsteemi funktsioonid Põhiülesanded: Õiguskorra tagamine Kodanike kaitse Konstitutsioonilised ülesanded (põhi- seadusega seotud) - seaduste konstitutsioonikohane valve - võimuinstitutsioonide ja tasandite tasakaalustaja
vahetumisajal - riigisekretär: juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist KOHTUVÕIM: - poliitilise süsteemi osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist *dem.riigis- kohtu iseseisvus ja sõltumatus *kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja pol.kultuur *kohtusüsteemid: 1)Anglo-Ameerika: -USA kohtusüsteem, ühtne, tipnedes ülemkohtuga -kohtunik omab suurt mõjuvõimu (ei pea omama jur.haridust) -kohtunikkond moodustatakse valimiste teel -pole konstituts.kohust 2)Mandri-Euroopa: -mitmeharuline, spetsialiseeritud kohtusüsteem; jaguneb tsiviil-ja kriminaalkohtuteks -kõrgeim kohtusüsteem konstitutsioonikohus (nt EST, SKM) -valitsus nim kohtunikud (ametis eluks ajaks, peab omama vastavat haridust) EESTIS *3-astmeline kohtusüsteem: Riigikohus - Ringkonnakohus Haldus-ja maakohus *ringkonnakohus=apellatsioonikohus *ringkonnakohus ei muuda alati I astme kohtu otsust
10. suurenev kuritegevuse tase rising crime rate 11. võimude lahusus separation of powers 12. õigusriik state based on the rule of law 13. seadusandlik võim legislative power 14. täidesaatev võim executive power 15. kohtuvõim judicial power 16. seadusandlik kogu, organ legislature, legislative body 17. kohtunikkond, kohtuharu judiciary 18. kohtus õigust mõistma administer justice in courts 19. õigusallikad sources of law 20. parlamendiseadused acts of Parliament 21. seadusega kooskõlas in accordance / compliance with law 22. põhiseadusliku järelevalve kohus court of constitutional review 23. kehtetuks tunnistama declare invalid / void 24
Kohtusüsteemid Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. Allpool keskendume vaid kõrgemaile kohtuastmele, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalvega. Kõige üldisemalt eristatakse kohtuliku konstitutsioonilise järelvalve korralduses kahte mudelit Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa oma. USA-s pole omaette konstitutsioonikohust, mille ülesandeks oleks põhiseaduslikkuse järelvalve. Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Kohtunikkond moodustatakse USA-s valimiste teel. Näiteks valib mõnedes osariikides rahvas kohtunikke samamoodi nagu rahvasaadikuid. Ameerika Ühendriikides ei pea kohtunikul olema ilmtingimata juriidilist haridust.. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja tsiviilkohtuteks, sageli veel ka halduskohtuteks. Mandri- Euroopa kohtusüsteemi kõrgeimaks astmeks on konstitutsioonikohus, mis hindab juba
Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. e) Kassatsioonikohus- antud hierarhias kõrgemail kohal. Koosneb 6 kambrist Halduskohtute süsteem: a) Haldustribunalid- I tasand. Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Võimalik edasi kaevata Riiginõukogusse. b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond- mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond- jaguneb 4-ks: 1) Võivad esineda riiginõukogu ja kassatsioonikohtu ees, 2) Võivad esineda apellatsioonikohtu ees 3) Tavaline advokaatkonna seisus 4) Juriidilise konsultatsiooni andjad 26. Saksamaa õiguskaitsesüsteem Kohtusüsteem: Föderaal- ja liidumaade kohtud. Kõrgemad on föderaalkohtud. Kohtusüsteemi kõrge
Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. e) Kassatsioonikohus- antud hierarhias kõrgemail kohal. Koosneb 6 kambrist Halduskohtute süsteem: a) Haldustribunalid- I tasand. Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Võimalik edasi kaevata Riiginõukogusse. b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond - mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond - jaguneb 4-ks: 1) Võivad esineda riiginõukogu ja kassatsioonikohtu ees, 2) Võivad esineda apellatsioonikohtu ees 3) Tavaline advokaatkonna seisus 4) Juriidilise konsultatsiooni andjad 26. Saksamaa õiguskaitsesüsteem Kohtusüsteem: Föderaal- ja liidumaade kohtud. Kõrgemad on föderaalkohtud. Kohtusüsteemi kõrge
Iga kohtunik võib tõstatada kohtuprotsessi käigus küsimuse konkreetse seaduse konstitutsioonivastasusest. Kohtunik omab Ühendriikide poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, erinevalt Euroopast nähakse kohtunikus just kodanike, mitte niivõrd valitseva režiimi kaitsjat. USA kohtunikud on ajaloos mitmeid kordi põhjustanud oma otsustega riigi poliitikas tõsiseid uuendusi. Mõnikord öeldakse koguni, et Ameerikat valitsevat kohtunikud, mitte rahva poolt valitud saadikud. Kohtunikkond moodustatakse USA-s valimiste teel. Näiteks valib mõnedes osariikides rahvas kohtunikke samamoodi nagu rahvasaadikuid. See muudab kohtuniku lähedasemaks kogukonnale, kus tal tuleb töötada. Ameerika Ühendriikides ei pea kohtunikul olema 25 Valitsemine ja avalik haldus ilmtingimata juriidilist haridust. Ameeriklased ise ironiseerivad, et kohtunik on jurist, kes tunneb senaatorit või kuberneri. See kõik näitab, et poliitilised
sajandil Friedrich Georg von Bunge. Õigusteadlane-ajaloolane. Paljude õigusajalooliste kogumike koostaja. Kogus kõikvõimalikke vanu õigusakte. Püüdis neid ka tõlgendada, lahti mõtestada. Süsteem jääb kehtima kuni 1889. aasta kohtureformini. 1710. aasta kapitulatsiooni ja 1721. aasta rahulepinguga paika pannakse, jääb seega väga pikaks ajaks püsima. Selgelt seisulik kohtusüsteem, tagatud kapitulatsioonide ja rahulepinguga. Sellega tagati saksa rahvusest kohtunikkond ja kohalik vana Liivimaa kohtumenetlus, protsessiõigus, kohtukorraldus. Üks erandlik periood siia vahele jääb asehaldusaeg (1783-1796-97). Üks oluline erinevus varasema, 17. sajandiga, on see, et varem oli kohtusüsteem dualistlik (riiklik ja seisuslik kohtukorraldus). Nüüd, tänu kapitulatsioonidele, Balti erikorrale riik taandub ja jääb alles ainult seisuslik ehk aadlipmavalitsusele ning linnadele ja raadidele tuginev kohtukord. Rootsiaegsed
annaabi.ee 
