Sparta sõltlane. Spartat aastal 371 eKr otsustavas lahingus võitnud teebalased asusid tugevamate riikide seal liidrikohale. Kreeka linnriik polis oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud ehk enamasti ainult mehed. Rahvakoosolekul said osaleda kõik kodanikud ning see oli ka kõrgeim võimuorgan. Nõukogu koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet. Riigiametnikud valiti igal aastal rahvakoosoleku poolt, ning nende kohstus oli juhtide polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Levinud oli klassikalisel ajajärgul aristokraatlik riigivorm. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud sõjaväes oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Faalanks oli pikkadesse sirgetesse rividesse, üksteise selajtaha paigutatud lahinguvägi.
avanev töökoda/kauplus. Valitsejad ja kaitsjad olid kodanikud. Kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti kodanikelt raskerelvastuses jalaväelase varustuse hankimist. Osades polistes kehtis tsensus - kodakondsus vaid jõukatel. Rahvakoosolek - riigi kõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku otsust loeti lõplikult. Valitsemises oli rahvakoosoleku kõrval ka nõukogu, mis vahel täitis ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ametnikud valiti enamasti rikaste kodanike e. Aristokraatide seast. Rikaste kodanike võim oli Aristokraatia. Aristokraatide põlde harisid orjad ja sõltlased. Tavalisi aristokraate huvitas majandustegevus vaid niipalju, et tagada endale vääriline elu ja poliitiline mõju. Aristokraatlikke sõpruskondi aitasid liita ühised söömingud - sümpoosionid (kreeka k. Jooming). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud. Sõjaväe põhijõud oli raskerelvastuses jalavägi.
197) Kui keegi murrab kondi vabainimesel, murtakse ka tema kont. 200) kui keegi lööb hamba sisse omasugusel, lüüakse ka tema hammas sisse. 218) Kui arst teeb kellelegi raske lõikuse pronksnoaga ja surmab selle inimese, või, lõigates kellegi silmalt kae pronksnoaga, rikub silma, lõigatakse ta käed otsast. 1 Jääb selgusetuks, kas "süüdistamise" all on mõeldud deklareerimist kohtukojas või niisama kumu tekitamist, tõenäoliselt oli siiski vajalik kohtuniku või kohtukoja sekkumine asjasse 2 Kahtlusalune tõestas oma süütust, kui ta läbis teatud vahemaa ja ujus voolust välja 229) Kui ehitusmeister, ehitades kellelegi maja, teeb oma töö hooletult, nii et maja kokku langeb ja majaperemees surma saab, surmatakse ka ehitusmeister. Ülesanded: 1. Õiguskord peegeldab tavaliselt hästi ühiskondlikult valitsevaid olusid. Milline ühiskond oli Sinu meelest VanaBabüloonia riik kuningas Hammurapi ajal?
liignaise, siis see mees võib võtta liignaise ja tuua oma majja, kuid see liignaine ei pea pidama end pärisnaise vääriliseks. 195) Kui poeg lööb oma isa, raiutakse tal käed otsast. 1 Jääb selgusetuks, kas "süüdistamise" all on mõeldud deklareerimist kohtukojas või niisama kumu tekitamist, tõenäoliselt oli siiski vajalik kohtuniku või kohtukoja sekkumine asjasse 2 Kahtlusalune tõestas oma süütust, kui ta läbis teatud vahemaa ja ujus voolust välja 196) Kui keegi rikub vabainimese silma, rikutakse ka tema silm. 197) Kui keegi murrab kondi vabainimesel, murtakse ka tema kont. 200) kui keegi lööb hamba sisse omasugusel, lüüakse ka tema hammas sisse. 218) Kui arst teeb kellelegi raske lõikuse pronksnoaga ja surmab selle inimese, või,
oma süü pärast. KÜMME KÄSKU (Moosese II raamat, 20) 1. Sul ei tohi muid jumalaid olla minu palge kõrval. 2. Sina ei tohi mitte Jehoova nime ilmaasjata suhu võtta, sest Jehoova ei jäta karistamata, kes tema nime ilmaasjata suhu võtab. 1 Jääb selgusetuks, kas "süüdistamise" all on mõeldud deklareerimist kohtukojas või niisama kumu tekitamist, tõenäoliselt oli siiski vajalik kohtuniku või kohtukoja sekkumine asjasse 2 Kahtlusalune tõestas oma süütust, kui ta läbis teatud vahemaa ja ujus voolust välja 3. Pühitse hingamispäeva! Kuus päeva tee tööd, aga seitsmendal päeval puhka, pühenda see päev Jumalale. 4. Austa oma isa ja ema, et su käsi hästi käiks ja sa kaua elaksid maa peal! 5. Sa ei tohi tappa! 6. Sa ei tohi abielu rikkuda! 7. Sa ei tohi varastada! 8. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistust! 9. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! 10
Kodanikeks peeti kõiki vabu põliselanikest mehi . Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul , mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan . Selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks . Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris aga ka enamjaolt rikastest ja suursugustest kodainikest koosnev nõukogu . Paljudes polistes etendas nõukogu riigi valitsemises otsustavat osa ja rahvakoosoleku piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega.Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ühtlasi valis rahvakoosolek igal aastal riigiamnetikud , kelle kohustus oli juhtida põlise sõjavägi ja korraldada igapäevaelu. Nagu nõukogude liikmedki ,valitgi ka atnikud enamasti rikaste ja suursuguse seast . Aristokraatlik riigivorm oli peaaegu ainuvalitsev varasemal perioodil ja väga levinud ka klassikalisel ajajärgul.Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväes , keskmiselt jõukad kodanikud
Kohus koosnes esimehest, kes oli ühtlasi ühe osakonna esimees, teise osakonna esimehest ja kohtuliikmeist. Kohtukoda oli eelkõige apellatsiooniastmeks ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebustes kriminaal- ja tsiviilasjades, mida viimased lahendasid esimese astme kohtuna. Administratiivasjadega Kohtukoda ei tegelenud. Kohtuistungid olid põhiliselt avalikud ning neist pidi osa võtma vähemalt kolm kohtunikku. Esimese astme kohtuna lahendas Kohtukoja üldkogu ringkonnakohtute esimeeste, abiesimeeste, liikmete, kohtu-uurijate, jaoskonnakohtunike, lisakohtunike, ringkonnakohtu prokuröride ja nende abide teenistusalaseid kuritegusid. Nendes asjades oli apellatsiooniastmeks Riigikohtu kriminaalosakond. Kohtukoja otsused, mis ta tegi II astme kohtuna, olid lõplikud ning nende peale võis edasi kaevata vaid Riigikohtule kassatsiooni korras. Eesti Vabariigi kõrgeimaks kohtuorganiks oli Riigikohus
Kohus koosnes esimehest, kes oli ühtlasi ühe osakonna esimees, teise osakonna esimehest ja kohtuliikmeist. Kohtukoda oli eelkõige apellatsiooniastmeks ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebustes kriminaal- ja tsiviilasjades, mida viimased lahendasid esimese astme kohtuna. Administratiivasjadega Kohtukoda ei tegelenud. Kohtuistungid olid põhiliselt avalikud ning neist pidi osa võtma vähemalt kolm kohtunikku. Esimese astme kohtuna lahendas Kohtukoja üldkogu ringkonnakohtute esimeeste, abiesimeeste, liikmete, kohtu-uurijate, jaoskonnakohtunike, lisakohtunike, ringkonnakohtu prokuröride ja nende abide teenistusalaseid kuritegusid. Nendes asjades oli apellatsiooniastmeks Riigikohtu kriminaalosakond. Kohtukoja otsused, mis ta tegi II astme kohtuna, olid lõplikud ning nende peale võis edasi kaevata vaid Riigikohtule kassatsiooni korras. Eesti Vabariigi kõrgeimaks kohtuorganiks oli Riigikohus. Eelkõige oli ta kassatsioonikohus.
valitses Inglismaad 1154-1399. Plantagenetid omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne- Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II reformid ( valitses 1154-1189) Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Viis muutusi läbi ka sõjaväelises korralduses. Tõi sisse nn kilbiraha. Rüütlid võisid kohustuslikud päevad lunastada nn kilbiraha eest. Kuningale laekunud kilbiraha võimaldas palgata palgasõdureid.
valitses Inglismaad 1154-1399. Plantagenetid omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne- Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II reformid ( valitses 1154-1189) Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Viis muutusi läbi ka sõjaväelises korralduses. Tõi sisse nn kilbiraha. Rüütlid võisid kohustuslikud päevad lunastada nn kilbiraha eest. Kuningale laekunud kilbiraha võimaldas palgata palgasõdureid.
väike. Linnriiki valitsesid ja ka kaitsejöu moodustasid kodanikud. Kodanikud oli meessoost pöliselanikud, kes suutis oma linnriiki kaitsta. Köik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli ka tähtsaim vöimuorgan. Selle otsust loeti üldjuhul löplikuks. Rahvakoosoleku körval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest meestest koosnev nöukogu. Paljudes polistes etendas nöukogu tähtsamat rolli kui rahvakoosolek, mis kiitis vaid nöukogu otsuseid heaks. Nöukogu täitis ka körgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud, kelle ülesandeks oil juhtida polise söjaväge ja korraldada igapäevaelu. Riiki, milles domineeris rikaste ja suursuguste kodanikekiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Aristokraatlikuks valistemisvormis kuulus vöim aristokraatidele, rahvakoosolekul puudus reaalne vöim. Söjaväe pöhijöud oli raskerelvastuses jalaväel. Lahingus paigutati see pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha
Nagu eespool öeldud, olid ka käsitöölised mõnel pool kodanikuõigustest ilma jäetud. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli riigi kõrgeim võimuorgan ja selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks. Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris alati ka nõukogu, mis enamasti koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest. Paljudes polistes etendas nõukogu riigi valitsemisel otsustavat osa ja rahvakoosolek piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega. Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud, ülesandega juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevast elu. Nii nõukogu liikmed kui ka ametnikud valiti enamasti rikaste ja suursuguste kodanike seast. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas
Nagu eespool öeldud, olid ka käsitöölised mõnel pool kodanikuõigustest ilma jäetud. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli riigi kõrgeim võimuorgan ja selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks. Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris alati ka nõukogu, mis enamasti koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest. Paljudes polistes etendas nõukogu riigi valitsemisel otsustavat osa ja rahvakoosolek piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega. Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud, ülesandega juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevast elu. Nii nõukogu liikmed kui ka ametnikud valiti enamasti rikaste ja suursuguste kodanike seast. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas
Plantagenetid (ehk Anjou dünastia) valitses Inglismaad 1154-1399. Plantagenetid omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne-Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II (valitses 1154-1189) reformid. Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Plantagenet-kuningakohus-õigussüsteem-vandekohus-vaimulik=ülem Thomas Becket (elas 1118-1170) Oli Henry II sõber. 1154 nimetas kuningas Henry II ta oma kantsleriks (peamine nõuandja)
ülempreestrina tähtsamate kultuspaikade ja riituste eest. Klassikalisel perioodil koostatud arhooninimekiri ulatus tagasi 683. aastasse, mis võib osutada riigikorra väljakujunemise 16 ligikaudsele ajale. Pärast aastase ametiaja lõppu said arhoonidest eluaegse areopaagi nõukogu liikmed. See nõukogu, mis täitis nii kõrgema poliitilise juhi kui ka kohtukoja ülesandeid, sai nime Arese künka (Areopagos) järgi Ateena akropoli esisel (akropoli sissekäigu juures), kus selle liikmed olevat muiste oma istungeid pidanud. Küllap oli Ateenas ka piiratud volitustega rahvakoosolek, kuid allikad selle kohta varase perioodi osas teateid ei anna. Ateena ajaloo esimene kindlalt teadaolev sündmus on Kyloni vandenõu, tõenäoliselt kas 636. või 632. a. Suurtsugu päritolu endine olümpiavõitja Kylon püüdis oma äia,
annaabi.ee 
