loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Kesknärvisüsteem tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks (Bachmann, Maruste 2001 : 43). 1.1 Närvisüsteemi funktsioon Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende protsesside kombineerimisel erinevates närvisüsteemi allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõttekas tegevus. Närvisüsteemi konkreetseteks ülesanneteks on väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste vastuvõtmine, erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid ja närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Eelmainitustest on tähtsaim funktsioon välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide
Väliskeskkonna muutusu-ärritust ehk stiimulit(lõhn,valgus,liikumine,heli vm)-vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esile seisundimuutused,mis omakorda käivitavad närviimpulsid.Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas,närvikius. NS peamine funktsioonon välisärrituste ja organismi vastusreaktsioonide integreerimine, lähtudes kohastumuslikult ja sotsialselt vastuvõetavatest või otstarbekatest piirangutest.NS-i struukturseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Inimese NS-s on erinevatenautoritenhinnangul umbes triljon närvirakku.Ühes kuupmillimeetris ajukoes on ligikaudu 100 000 neuronit.Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha,dendriidid ja aksonid. Närvirakkude vahel võivad olla koonduvad ja lahknevad seosed.Selline NS-i ehitus loob küll
märgata ja hinnata ärritajate erinevusi ja muutumist. Selles ilmneb tundlikkus erinevuste suhtes ning vastavaks erimõisteks on ERISTUSLÄVI. Seda mõõdetakse kui minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel(vaevumärgatava) erinevuse aistinguis. Mingi tasemega ärritaja kestval mõjumisel analüsaatorile muutub tundlikkus selle ärritajaliigi suhtes. Kõige levinum nähtus on ADAPTATSIOON, mille tulemusena läved suurenevad ja tundlikkus väheneb. See on kohastumuslikult otstarbekas organismi ja närvisüsteemi reageering, sest pidevalt liiga tugevasti reageerides raisatakse bioloogilisi ressursse, väsitatakse süsteemi ja tekitatakse tähelepanuvajakuid muude, uute ärritajate märkamises. Seega adaptatsiooni KOHASTUMUSLIK FUNKTSIOON on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastutvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustavate ärritajate aistimise
alluda meie ühiskonnas valitseb. Vastupidiselt oma eelistustele olid paljud normaalsed, psühholoogiliselt terved indiviidid valmis teisele inimesele ohtlikul ja tõsisel määral piinu tekitama, sest autoriteetne isik käskis neil seda teha. Kalduvus kuuletuda ametlikele autoriteetidele on nii tugev tänu süstemaatilisele sotsialiseerimistegevusele, mille eesmärk on istutada ühsikonna liikmetesse arusaam, et selline kuulekus on õige käitumisviis. Pealegi on sageli kohastumuslikult kasulik kuuletuda tõeliste autoriteetide korraldustele, sest tavaliselt on neil olulised teadmised, tarkus ja võim. Seetõttu võib allumine autoriteetidele toimuda mõtlematul viisil, teatud otseteena otsuste tegemisel. Kui autoriteetidele allutakse automaatselt, siis kaldutakse seda tegema reaktsioonina autoriteetsuse sümbolitele, mitte tegelikule sisule. Uurimused on näidanud kolme liiki sümbolite- tiitlite, rõivaste ja autode- tõhusust selles vallas
Järjekindlus iseloomuomadusena on ühiskonnas kõrgelt hinnatud On igapäevaelus kasulik käitumisviis ja jätab teistele soodsa mulje Väärtuslik otsetee läbi tänapäevase elu keerukuse ning vähendab vajadust sarnastes olukordades kogu infot töödelda-tuleb meenutada varasemat otsust ja reageerida vastavalt sellele. 2 Miks me peame paljudes olukordades soovitavaks isegi paindumatut ja põikpäiset järjekindlust? See on kohastumuslikult kasulik, sest pakub meile automaatse reaktsioonina tänapäeva elu keerukuses otseteed- me ei pea infouputuses aega kulutama nende küsimuste üle mõtlemiseks ega tegema raskeid otsuseid. 3 Millised on need 4 tegurit, mille puhul kohustumine v seotus põhjustab muutumise inimese minapildis ja sellest tulenevalt ka tema käitumises? Aktiivne-kirjalik(aktiivne kohustumine annab info, mille alusel kujundame minapilti, mis kujundab meie käitumist, mis tugevdab uut
(silma retseptor valgus, kuulmisanalüsaatori retseptor helilaine jne) Sünaps koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Erutus ja pidurdus kaks peamist psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevat närviprotsessi. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõttekas tegevus. Seaduspärasused: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Nt. närviminek, tüli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (südame kloppimine), üldise motoorse aktiivsuse tõus (jalalt jalale tammumine, värisemine)
kuulmisanalüsaatori retseptor helilaine jne) Sünaps koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Erutus ja pidurdus kaks peamist psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevat 8 närviprotsessi. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõttekas tegevus. Seaduspärasused: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Nt. närviminek, tüli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (südame kloppimine), üldise motoorse aktiivsuse tõus (jalalt jalale tammumine, värisemine). Irradiatsioon tõstab
parempoolne liiklus, mõnel jälle vasakpoolne. Üsna mõttetu oleks tal aga hakata uurima, millised ökoloogilised valikutegurid on kujundanud need erinevad "kohastumused". Tõenäoliselt on mõlemad reeglid võrdselt head mistahes riigis. Need ei ole kohastumused antud riikide keskkonnaomadustele, vaid selline erinevus liikluse "käelisuses" on tekkinud ajalooliste juhuste tõttu. Need on lihtsalt alternatiivsed kohastumused. Ka loomariigis võime me igal pool kohata kohastumuslikult väärtuselt võrdseid, kuid väliselt erinevaid alternatiivseid kohastumuslikke tunnuseid. Näiteks lehmad ajavad kärbseid eemale sabaga, inimene käega. Elevant haarab kõike londiga, ahv käega, kass hammastega. Hakkama saavad kõik ühtviisi hästi. Veiste sarved on nahamoodustised, hirvlaste sarved aga luumoodustised. See ei pruugi üldse seotud olla mingite ökoloogiliste kohastumustega, vaid
signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine,mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e
signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine,mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) –vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e
Viimane on aga loodusliku valiku tõttu evolutsiooni käigus muutuv : liigid, kelle ehituses-käitumises on evolutsiooniliselt kasulikke omadusi, saavad paremini hakkama keskkonnatingimustega kohanedes ja paljunedes, kasutute omadustega liigid hääbuvad. · Geenide mõju olemuse selgitas välja Mendel. Uued geenid võivad ilmneda mutatsioonide tulemusena & kui need kannavad endas kohastumuslikult kasulikke omadusi, saavad nende omanikud teatud eelise liigikaaslaste ees. · Eeliseks on reeglina pikem eluiga, mille tulemusena tõuseb paljunemisedukus. Kõrgema paljunemisedukusega indiviidide geenid hakkavad populatsioonis levima, väiksema edukusega geenid kaovad ajapikku populatsioonist. · Evolutsiooni põhimõte ütleb, et inimestel on evolutsiooni käigus säilinud kõik need omadused, mis loomade poolt on "järele
When we •Crick: püramidaalrakud ajukoore viiendas rakukihis tegelevad sidumisega. think of one of those objects, we place it within ourselves. The real state of affairs is that both the objects we see and the objects we imagine are products of our brain. How do we Teadvus on neuronite omadus (Crick & Koch) separate them, then? • Teadvuse ülesanne on hetkel kohastumuslikult mõttekaima tõlgenduse pakkumine stiimulitele. ?teadvus? • Selleks on evolutsioonis kujunenud teadvuse mehhanism, mis koosneb eritüübilistest • Millega on tegu? neuronitest, mis koos talitledes aitavad koguda tajukvaliteete.
Putukatel on talveune üleelamiseks mitmesuguseid kohastumusi: a) arengutsüklis kõigil liikidel talvitub külmakindlaim arengujärk, enamasti muna või valmik; Endla Reintam, 2008/2009 50 b) füsioloogias varuainete kogunemine, vee hulga vähenemine kehas, külmakindluse suurenemine. Suur talvine glütseroolisisaldus võimaldab parasvöötme putukail kohastumuslikult külma taluda kuni - 40ºC; c) käitumises õigeaegne asumine liigiomasesse talvituskohta talvitusränne (lepatriinudel). 8) migratsioon loomade ulatuslik liikumine, mida ajendab elutingimuste muutumine või loomade vajaduste muutumine elu jooksul. Migratsioon võib olla: a) ööpäevane näit. harilik kärnkonn ületab öösel maanteed; b) aastaajaline kulgeb piki evolutsioonis kujunenud rändeteed. Näit. sinignuud jt. antiloobid ja
annaabi.ee 
