Evolutsiooni aluseks on: · mutatsioonid · looduslik valik · geneetiline triiv · geenivool · päriliku materjali rekombineerumine. Looduses on olemas protsessid, mis suurendavad geneetilist varieerumist ja ka protsessid, mis seda vähendavad. Darwini kohaselt annavad mõned indiviidid populatsioonis alati rohkem järglasi kui teised. Paljunemisvõime erinevus indiviidide vahel on loodusliku valiku olulisim tulem. Looduslik valik on kohastumusliku evolutsiooniprotsessi ainus mehhanism. Looduslik valik - populatsiooni genofondi alusel toimuv paljunemise edukuse määramine indiviidide vahel. Kõige üldisem Loodusliku valiku tulem on vähekohastunute elimineerimine populatsioonist kui need on tekkinud uute mutatsioonide tulemusena. Seega, Looduslik valik takistab uute alleelide sageduse tõusu populatsioonis. LV säilitab või vähendab geneetilist varieeruvust populatsioonis, sõltuvalt sellest kuidas ta toimib
5. Atavismid- tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas, kuigi nende avaldumine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu. Näiteks: üleni karvane inimene, mitme piimanäärme paariga inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine. 6. Divergents- evolutsiooni protsessis toimuv eristumine. Ühtsest lähtetüübist erinevate vormide teke seoses kohastumusliku levikuga erinevatesse elukeskkondadesse. Näiteks: Galapagose vindid 7. Konvergents- evolutsiooniline sarnastumine e. eri süstemaatilistesse üksistesse kuuluvad isendid omandavad samas elukeskkonnas sarnased tunnused. Näiteks: sarnane silmade ja ninasõõrmete paigutus jõehobudel ja krokodillidel 8. Endeemsed liigid- liigid, kelle evolutsioon on toimunud pikka aega eralduses teistest sarnastest liikidest
regulatsiooni muutumine (struktuurgeenid (muutuvad vähe ja neid lisandub harva) määravad ära tunnused ja regulaatorgeenid reguleerivad teiste geenide avaldumist). Ontogeneesi käik sõltub suuresti sellest, millal, kui kaua ja millise intensiivusesga eri geenid avalduvad (nt peaaju areneb inimesel kauem ja kasvab suuremaks kui simpansil) NB! Kõik need geneetilised muutused läbivad loomulikult loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega 7. Makroevolutsiooni vormid: evol-line progress, regress, divergents, konvergents, väljasuremine. Iga vormi kohta näited ja üldine iseloomustus/selgitus. 1.) Evolutsiooniline progress ehk täiustumine (e vertikaalne evolutsioon) nt kehasisese viljastumise teke roomajatel (enne neid polnud); kopsuhingamise teke kahepaiksetel; fotosünteesi võime teke; juurte teke maismaataimedel; päristuumsete e eukarüootide teke (tuuma teke rakku); õis- e
Algab tavaliselt mingi geeni kordumisest. Suuremad muutused võivad toimuda regulaatorgeenides: organismi üldist ehitusplaani määravad homeobox geenid (imetajatel HOX-geenid) esinevad kõigil loomadel, kuid nende arv on kasvanud, et kontrollida detailsemalt organismi ülesehitust. Ontogeneesi käik sõltub sellest, millises areneva organismi osas, millal, kui kaua ja millise intensiivsusega eri geenid avalduvad. Kõik geneetilised muutused läbivad loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega. Väljasuremine: liigi keskmine eluiga on 2-10 mln a. Fooniline väljasuremine: mõni liik hääbub konkurentsis teistega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Suur väljasuremine Permi lõpus: 50% sugukondades ja 96% liikidest. Põhjusteks meteoriidikatastroofid (Kriit), globaalne kliima jahenemine (Ordoviitsium). Ökosüsteemide osaline häving on võimaldanud kiiret elustiku uuenemist.
See protsess võib aja jooksul korduda. Struktuurgeenid püsivamad, sagedamini muutused regulatoorgeenides. Üldine ehitusplaan homeoboxgeenides ehk HOX geenides, esineb kõigil, kuid arv evolutsioonis kasvanud. Ontegeneesi käik sõltub sellest, millises areneva organismi osas, millal, kui kaua ja millise intensiivsusega eri geenid avalduvad. Kõik need geneetilised muutused läbivad loomulikult loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega. Väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa . 99% kõigist liikidest välja surnud. Liigi keskmine eluiga 210 miljonit aastat. Pidevalt toimub fooniline väljasuremine – liik lihtsalt hääbub konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Toimunud ka massilisi
tavaliselt geeni kordistumisest -> mutatsiooni tõttu muutumine. See protsess võib aja jooksul korduda. --- Struktuurgeenid püsivamad, sagedamini muutused regulatoorgeenides. Üldine ehitusplaan homeobox-geenides ehk HOX geenides, esineb kõigil, kuid arv evolutsioonis kasvanud. Ontegeneesi käik sõltub sellest, millises areneva organismi osas, millal, kui kaua ja millise intensiivsusega eri geenid avalduvad. Kõik need geneetilised muutused läbivad loomulikult loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega. --- Väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. 99% kõigist liikidest välja surnud. Liigi keskmine eluiga 2-10 miljonit aastat. Pidevalt toimub fooniline väljasuremine liik lihtsalt hääbub konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Toimunud ka massilisi väljasuremisi lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. Väiksemad, keskmised ja suured väljasuremised.
uuringuid. Mutatsioonikiirust võib väljendada terve genoomi, ühe lookuse või ühe aluspaari kohta. ajaühikuks võib olla DNA replikatsioonitsükkel (mittesuguliselt paljunevad), põlvkond või aasta. Suguliselt paljunevatel eukarüootidel on tavaliselt mutatsioonikiirus avaldatud põlvkonna kohta. prokarüootidel või pärmil on mõtteks mutatsioonikiirust mõõta raku jagunemise kohta. 9. Milline on erineva kohastumusliku mõjuga mutatsioonide sageduste põhimõtteline jaotus kohastumusliku mõju skaalal letaalne-kahjulik-neutraalne-kasulik? Millise mõjuga mutatsioone on enim ja kuidas seda lühidalt seletada? Kahjulikud mutatsioonid vähendavad ellujäävust ja reproduktsiooni ning kasulikud soodustavad ellujäävust ja reproduktsiooni. Letaalsete mutatsioonide tagajärjeks on surm või suutmatus saada elujõulisi järglasi ning ei kesta üle ühe põlvkonna
ühikud? Katre Mutatsioonikiirusi saab tänapäeval määrata genoomi sekveneerimist kasutades; molekulaarse kella abil sündmusi detekteerides; fülogeneesipuu põhjal hinnates; sugupuid uurides. Mutatsioonikiirus näitab, kui sageli uus mutatsioon tekib ühe DNA koopia kohta. Mutatsioonide absoluutarv populatsioonis sõltub pop. suurusest. Mutatsioonikiiruse ühikuks on mut/bp/gen ehk mutatsiooni aluspaari kohta põlvkonnas. 9. Milline on erineva kohastumusliku mõjuga mutatsioonide sageduste põhimõtteline jaotus kohastumusliku mõju skaalal letaalne-kahjulik-neutraalne-kasulik? Millise mõjuga mutatsioone on enim ja kuidas seda lühidalt seletada?Marili Mutatsioonide mõju kohasusele (väljendub järglaste arvus) on raske mõõta, sest: • mutatsioonid on haruldased, • enamasti on nende mõju väike ja see on alati sõltuv keskkonnast (sh geneetilisest), kus seda mõõdetakse
Agressiivne isiksus on isiksus,kellel on kalduvus agressiivsesk käitumiseks, äärmuslikul juhul lausa vajadus selle järele. Agressioon võib olla füüsiline või psuhholoogiline. Isiku agressiivsus ei pruugi tähendada enesekaitses või ausas võistluses avalduvat. Mõnikord on agressiivsuse eskalatsiooni kirjeldatud skaalal: pilge- halvastamine- mõnitamine- ähvardus- sõim-vägivald. Etoloogidki on näidanud et paras annus agressiivsust on hädavajalik evolutsioonis ostarbeka kohastumusliku käitumisena. Agressiivsus on üks peamisi antisostsiaalse käitumise aluseid ja väljendusi. Agressiivsusel on geneetilised, emotsionaalsed,motivatsioonilised ja käitumuslikud komponendid. Agressiooniga kaasneb viha- või raevuemotsioon. Agressiivsuse väljendumine sõltub agressiivsete impulsside endi tegevusest, nende impullside avalumist piiravate ja pidurdavate kontrollimehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega,
Gupid on röövkaladerohkes tiigis ettevaatlikumad ja liiguvad parvedes. Kui nad panna tiiki, kus ei ole röövkalu ega muid vaenlasi, muutuvad nad põlvkondade vältel julgemaks. 16. Pilk käitumise funktsiooni uurimisse. Selle suuna tormilise arengu põhjus ja eesmärk. Eriti kiiresti arenev suund seoses revolutsiooniliste ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul. Eesmärk käitumise kohastumusliku tähtsuse selgitamine 17. Peamised vaidlusküsimused käitumise funktsiooni uurimisel, nende lahendus. Käitumise geneetiline määratletus selle ületähtsustajaid on süüdistatud geneetilises determinismis. Loomade käitumise uurimise rakendatavus inimese käitumise seletamisel. Geenid ei määra kõike, aga on siiski tähtsad. Tänapäeval on vaidlusküsimused lahenenud. 18. Erinevate erialade uurijate huvide kattumine käitumise funktsiooni ja evolutsiooni uurimisel.
peale vangistusse viimist. Eksperiment: 200 gupit viidi ojasse, kus polnud röövkalu, 34 aastat (ca 100 põlvkonda) hiljem olid sealsete gupide järglased muutunud vähem seltsinguliseks ja ettevaatamatuks. Pilk käitumise funktsiooni uurimisse, selle suuna tormilise arengu põhjus ja eesmärk. Eriti kiiresti arenev suund seoses revolutsiooniliste ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul(geeniteaduse areng?). Eesmärk oli käitumise kohastumusliku tähtsuse selgitamine. Peamised vaidlusküsimused käitumise funktsiooni uurimisel, nende lahendus. 1) käitumise geneetiline määratletus 2) loomade käitumise uurimise rakendatavus inimese käitumise seletamisel Evolutsiooniline päritolu mõjutab geenide kaudu kindlasti kõigi loomade, sh. inimese, käitumist, kuid geneetika ei ole samas kõikemäärav – keskkonnamõjudel ja sotsiaalsel õppimisel (viimane eriti inimese puhul) samuti tähtis roll. “Geenid mõjutavad kõike, kuid ei
Algse või seesmise intentsionaalsuse eristamisel tuletatud intentsionaalsusest puudub põhimõtteline alus Intentsionaalsed omistused moodustavad pideva rea, kuhu ei ole võimalik tõmmata piiri, mis eristaks tõelised juhtumid metafoorsetest. Intentsionaalne sõnavara. A. Kui evolutsioon avastab regulaarsuse keskkonnas, siis vormib ta kohastumusi, mis vaikimisi eeldavad seda regulaarsust; kui püsivuse asemel saab eeldada muutlikkust, siis peab evolutsioon määratlema kohastumusliku vastuse erinevate olukordade puhuks. B. Kui käopoeg munast koorub, siis otsib ta pesas teisi mune ning kui ta need leiab, siis ta püüab need pesast välja tõugata, sest need on tema võistlejad ressurssidele. Kägu sellest muidugi ise aru ei saa, kuid see on tema käitumise motiiv. C. Arvuti peatub käivitumisel, kuna ta arvab, et suhtleb teise arvutiga lokaalvõrgus ning ootab tema vastust D
Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine. See võib olla seotud kromosoom- ja geenmutatsiooniga. Ontogeneesi käik sõltub suuresti sellest, millises areneva organismi osas, millal, kui kaua ja millise intensiivsusega eri geenid avalduvad. Kõik geneetilised muutused läbivad loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega. Mikroevolutsioon on evolutsiooniliste muutuste tekkimine liigi sees, viib uute liikide tekkele. Eluslooduse süsteem. Riigid: taime, looma, seene, bakteri, protisti. Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Alamhõimkond: Selgroogsed Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Kass Liik: Ilves Inimese põlvnemine. Inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega, šimpansi ja gorillaga, ühistest eellastest. Inimene kuulub primaatide seltsi
annaabi.ee 
