Üldinfo Kõne esitas Ameerika Ühendriikide Suursaadik Joseph DeThomase Ameerika teabepunkti avamisel Narva Keskraamatukogus 24.märtsil 2004.aastal. Joseph DeThomas kõneles esimesest Ameerika teabepunkti avamisest Eestis. Tegemist on avakõnega ja mingil moel ka poliitilise kõnega. Tänusõnad kõnes olid mõeldud eelkõige kohapealsetele inimestele ja avatud teabepunkt kindlasti üle Eesti kõigile, kes vähegi Ameerika Ühendriikidest huvitatud on. Kõne eesmärk oli tänada Eestimaad ja Ameerikast huvituvaid inimesi, et edaspidi Eesti ja USA suhted oleksid head ja säiliksid. Kõne Asekantsler Pärn, maavanem Raidma, linnapea Tammiste, direktor Erilaid, daamid ja härrad. Mul on hea meel olla täna Narvas, et avada siin meie esimene Ameerika teabepunkt
Jaan Mäe, Pauline Green. Osakonna juhatajaks jäi HEINRICH MÄEja tema abiks KARL TRUUPÕLD (endine Treifeldt), kes hakkas oma majandushoone juurdeehitusse tegema kooskäimise ruumi. lk8 Ka Jaan Mäe ehitas oma majja suurema kooskäimise ruumi. Koos käidi veel Kiltsis, Määris, Rohus ja Rahklas. Töökohustusedja hoolekanne muutusid kohapealsetele vendadele ülejõu käivaks. Enam ja enam tekkis vajadus kutsetöölise järele. 1927aasta algul saadeti Tallinna emakoguduse korraldusel Triiki August Parkja. Ta töötas õnnistusrikkalt, erilist rõhku pani ta palvekoosolekutele. 1931. aastal oli koguduses 109 liiget. Töö laienes Jumala Sõna kuulutati ligi 40 külas. Et ümbruskonna usklikel oli kauge ja raske, eriti talve teedeolukorras, Treifeldti
· Kontsentratsioonisüsteem kui kogu h võim koondub vastavas h kandjas ühe organi kätte (nn keskorgan). N: relvastatud institutsioonid (sõjavägi). · Dekontsentratsioonisüsteem kui reguleerimis ül jaotatakse vastava h kandja võrdses seisundis olevate organite vahel horisontaalne dekont süsteem (ministeeriumid, mis üksteisele ei allu, kuid on võrdses seisus). Vertikaalne - sisuks iseseisvate h otsustuste tegemise õ üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. · Monokraatne süsteem organi juht esineb primus omnium kvalifikatsioonis võtab vastu ainuisikuliselt otsustusi. · Kollegiaalsüsteem kogul esineb ka juht, kuigi otsuseid võetakse vastu kollegiaalselt (vabariigi valitsuse juht on peaminister). Esinevad primus inter pares kvalifikatsioonis esimesed võrdsete seas. · Territoriaalsüsteem ja reaalsüsteem pädevust võidakse piiritleda ja teostada kas
kaubamärgiomaniku loal üle anda tervishoiu või hoolekandeasutusele, kui neilt on kaubamärk kõrvaldatud Järelevalve Iga liikmesriik määrab nö. kompetentse järelevalve organi kelle ülesandeks on järelevalve teostamine geograafilist tähist kandvate toodete kvaliteedikontrolli osas kogu ahela piires tootjast tarbijani. Nimetatud asutuste tegevused põhinevad vastavatele järelevalveplaanidele ning selle põhjal teostatavatele kohapealsetele kontrollidele. Kontrolli käigus uuritakse tooteid ,nende markeeringut vastavaid kaubaga kaasaskäivaid saatedokumente ning vastavust kehtivale seadusandlusele. Kontrollijärgselt koostatakse inspekteerimise akt ja vajadusel tehakse ettekirjutus. Kaubamärgiga seonduvalt jälgivad avalik õiguslikud järelevalveasutused vastavust vähem. Rohkem on siinkohal kaubamärgi valdaja poolt esitatud tähelepanekutele ning järelepärimistel tuginevaid kohapealseid kontrolle.
Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) a. konsentratsioonisüsteem kogu haldusvõim ühe organi käes b. dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte d. horisontaalne – halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. e. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem a. Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. b. Kollegiaalne süsteem: organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem a. Territoriaalsüsteem:
konsentratsioonisüsteem - kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem - otsustamine on antud erinevate organite kätte 28 o horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. o vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem - organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem: - haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb Reaalsüsteem
Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem:
Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem - kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem - otsustamine on antud erinevate organite kätte o horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. o vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 34 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem - organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem
oma otsustusõigus, kui kontsentratsiooni süsteemi Puhul puudub see absoluutselt. Lähedaseim on sõjavägi). Kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi e keskorgani kätte. o Dekontsentratsiooni süsteem Otsustamisõigus jaotub paljude organite vahel. Haldusorganitele, mis on hierarhilises süsteemis iseseisev otsustusõigus Vertikaalne dekotsentsetratsiooni süsteem kohapealsetele organitele antakse iseseisvate otsuste tegemiseks pädevus. Oma pädevuse piires. Teatud juhtudel võib sekkumist ette tulle. Horisontaalne dekontsentratiooni süsteem reguleerimisülesanded jagatakse võrdses seisundis olevate organite vahel, nt ministeeriumid. Siin pole tegemist demokraatlikkusega midagi pistmist, siin lihtsalt tehniline küsimus. Kolmandaks:
keskorganite kätte. Dekontsentratsioonisüsteemis toimub otsustamisõiguse jaotus paljude organite vahel. Kui reguleerimisülesanded jaotatakse vastava haldusekandja võrdses seisundis olevate organite vahel, on tegemist nn. horisontaalse dekontsentratsioonisüsteemiga. Nii on dekontsentratsioonisüsteemi alusel korraldatud ministeeriumide omavahelised suhted. Vertikaalse dekontsentratsioonisüsteemi sisuks on iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. Erinevus dekontsentratsiooni ja detsentralisatsiooni vahel seisneb peamiselt selles, et esimesel juhul säilitab organ oma koha haldusorganite hierarhilises süsteemis, teisel juhul on otsustamisõiguse üleandmine seotud iseseisva õigussubjekti tunnustamisega. Esimesel 44 juhul on tegemist üksnes juhtimise tehnika probleemiga, teisel juhul demokraatia kui protsessiga. Praktikas võivad üheaegselt koos esineda nii kontsentratsiooni- kui ka tsenralisatsioonireiim
keskorganite kätte. Dekontsentratsioonisüsteemis toimub otsustamisõiguse jaotus paljude organite vahel. Kui reguleerimisülesanded jaotatakse vastava haldusekandja võrdses seisundis olevate organite vahel, on tegemist nn. horisontaalse dekontsentratsioonisüsteemiga. Nii on dekontsentratsioonisüsteemi alusel korraldatud ministeeriumide omavahelised suhted. Vertikaalse dekontsentratsioonisüsteemi sisuks on iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. Erinevus dekontsentratsiooni ja detsentralisatsiooni vahel seisneb peamiselt selles, et esimesel juhul säilitab organ oma koha haldusorganite hierarhilises süsteemis, teisel juhul on otsustamisõiguse üleandmine seotud iseseisva õigussubjekti tunnustamisega. Esimesel 44 juhul on tegemist üksnes juhtimise tehnika probleemiga, teisel juhul demokraatia kui protsessiga. Praktikas võivad üheaegselt koos esineda nii kontsentratsiooni- kui ka tsenralisatsioonire�iim
ei asu ühtses hierarhilises süsteemis riigihaldusorganitega. Dekontsentratsiooniprintsiip väljendab põhiliselt halduse organiseerimist "halduskandja sees", kusjuures pädevus jaotatakse mitmete halduskandjate (organite) vahel. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset dekontsentratsiooni. Vertikaalse dekontsentratsioonisüsteemi sisuks on iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 1.2. Kohaliku halduse organiseerimise tüübid On tavaks eristada kohaliku halduse nelja põhitüüpi: föderalism, omavalitsus, detsentralisatsioon, tsentralisatsioon. Klassifikatsiooni aluseks on kohalike territoriaalsete kollektiivide autonoomia ja ,,kohalike vabaduste" tunnustamise aste. a) Föderalism: see on riikliku terviku sees oleva osa autonoomia kõrgeim vorm. Föderalismiga seondub tavaliselt originaalsete
Reaalsus aga on võimalikule esmaabi andjale sageli raske. Võib-olla nägi ta õnnetuse toimumist pealt ja on ka ise veel hirmu tõttu tegutsemisvõimetu. Esmaabikursus võis olla kaua aega tagasi, samuti tuleb mängu lootus, et äkki keegi teine võtab esmaabi andmise enda peale. Kui patsient on talle lähedane isik, siis on sageli veel raskem pead sedavõrd klaariks saada, et esmaabi anda ja selles olukorras veel õigeid võtteid kasutada. Kohapealsetele esmaabiandjatele võib suureks abiks olla häirekeskuse dispetšer. Telefoni teel antud sihipärased juhised selle kohta, kuidas ta patsienti aidata saab, või isegi samm-sammult juhendatud elustamine aitavad kiirabi teavitamise ja kiirabibrigaadi saabumise vahele jäävat aega ületada. Professionaalne häirekeskuse dispetšer-päästekorraldaja ei jäta helistajat pikkadeks minutiteks üksi, vaid tema eest kantakse hoolt esimesest kontaktist kuni patsiendi haiglasse üleandmiseni
annaabi.ee 
