Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"põhinime" - 3 õppematerjali

Kohanimed
2
odt

Kohanimed

Maakond: Ida-Virumaa Vald: Iisaku Koordinaadid: 59°03’20"N : 27°17’21"E Tegemist on põhinimega (P). 3) Iseseisvalt otsida üks huvitav väliskohanimi ja üks sisekohanimi. Tuua välja koha liik, linn või vald ning asukoha koordinaadid. Kas Tegemist on põhinimega? Väliskohanimi: Nethoi Liik: jõgi (h4) Riik: Venemaa (RU) Koordinaadid: 43°14’27"N : 45°24’28"E Tegemist on põhinimega, samas ka rööpnimega, millele on antud ametlikult põhinime kõrval rööpnime staatus. Sisekohanimi: Sandla Liik: ametlik asula, haldus- ja territoriaalüksus (p20: #H7413) Maakond: Saaremaa Vald: Pihtla Koordinaadid: 58°18’09"N : 22°49’05"E Tegemist on põhinemega. Kasutatud allikas: Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.eki.ee/knab/knab.htm. [Kasuatud: 28.november, 2015].

Geograafia → Kaardiõpetus
1 allalaadimist
TÜ biokeemia õpik
132
pdf

TÜ biokeemia õpik

Süstemaatiline (rahvusvaheline) nomenklatuur Selle nimetuste süsteemi esitas International Union of Pure and Applied Chemistry (IUPAC). Süsteemi põhisei- Tabel 4. Bioloogiliselt tähtsamate ühen- sukohaks on: “igal orgaanilisel ühendil peaks olema ühe- dite iseloomulike rühmade eelisjärjestus ne nimetus”. Nomenklatuuri põhiprintsiibiks on ühendi ja terminoloogia (ees– või järelliitena) põhinimetuse (baasstruktuuri) leidmine. Põhinime- tusena kasutatakse kreeka päritolu “tüvi”-sõna, mis ree- Rühm glina näitab süsinikuaatomite arvu pikimas ahelas. Eesliide Järelliide (grupp) Näiteks, viie süsinikuaatomiga järjestuse nimetamisel ka- R-COOH karboksü- -hape sutatakse tüve pent-. Moodustamaks alkaani põhinime- O tust lisatakse tüvisõnale lõpp -aan: saame pentaan

Keemia → Keemia
63 allalaadimist
ONOMASTIKA ARVESTUS
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

venelased panevad vähem erinevaid nimesid, mistõttu need ongi kõige sagedasemad - on palju ühenimelisi eestivenelasi, samas on eestlastel pigem unikaalsed nimed.     Mitmeosalised nimed Eestis  Kaheosalisi nimesid on näha esimest korda alles 14.saj – sageli kristliku ja muistse nime kombinatsioon. Kaheosalistest nimedest hakkasid tekkima perekonnanimed. Perekonnanimede allikad on  isanimed, mille tavaline mall on omastavaline vorm põhinime ees,  kohanimed (nt talu järgi),  ametinimetused (eriti Sepp),  hüüdnimed, mis märgivad nt inimese omadusi.  Enamaosalised nimed, nt Ustallo Otza Simo Jahn, kus Simo on isanimi, Ustallo on Uustalu ehk talunimi ja Jahn on individuaalnimi.     Lisanimede struktuur ja funktsioonid  Enamasti on neil omastavaline täiend, millele lisandub põhiosa. Enamikul talupoegadest oli selle malli järgi nimi

Filoloogia → Foneetika
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun