Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest hääletavad poolt rohkem kui vastu Koosseisu häältenamus-kui poolt hääletab vähemalt 51 liiget Kvoorum-istugil vajalik oslejate arv,et see oleks otsustusvõimeline Eelnõu-seaduse projekt(parlamendile arutamiseks esitatud) Riigikogu liige-valimistel valitud ametlik rahvaesindaja Saadikupuutumatus-õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastustusele võtta President-esimees,riigipea,igas riigis erineva võimuga
kui seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Valitsuskoalitsioon- erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks. Opositsioon- parlamendi erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja kelle ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda välja uusi lahendusviise. Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament, rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja. Lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust. Kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv, millest piisab, et koosolek või istung oleks otsustusvõimeline. Eelnõu- seaduse projekt, mis on enne seaduse vastuvõtmist esitatud parlamendile arutamiseks. 24. 02 1918- kuulutati välja Eesti Vabariik 2. 02 1920- Eesti ja Venemaa vahel sõlmiti Tartu rahuleping. 20. 08 1991- Eesti Vabariik taastati 28
Mõisted Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest
'Demokraatlikus riigis on ajakirjandus vaba ja mitmekülgne, esitades nii poolt kui ka vastuväiteid. RIIGIKOGU ° Eesti Vabariigi parlament, rahva esinduskogu, seadusanliku võimu kandja, koosneb 101 liikmest ja valitakse 4ks aastaks. ° Võtab vastu seadusi; võtab vastu riigieelarve ja kontrollib selle täitmist ° Teostab järelvalvet täitevvõimu üle ° Arutab riiklikult tähtsaid küsimusi ° Valib Vabariigi Presidendi Lihthäälte enamus kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, s.o saadakse vähemalt 51 101st Kvoorum istungil v koosolekul osalejate arv, millest piisab, et koosolek v istung oleks otsustusvõimeline. Eelnõu seaduse projekt, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. Toomepuu efekt kui tänu ühele kandidaadile osutuvad valituks väga vähe hääli saanud isikud.
ministritest valitsuse Igapäevane valitsemistöö seisneb paljude suuremate või väiksemate üksikküsimuste lahendamises. Umbusalduse võib avaldada mõnele ministrile, kui temaga tekivad probleemid. Peaministrit umbusaldades läheb terve valitsus lahku ja luuakse uus koalitsioon. Kui see ei õnnestu, uued üldvalimised. Valitsuse ja RK tööd kontrollivad avalikkus ja ajakirjandus. RK liikmete poole saab pöörduda e-posti teel. Lihthäälte enamus on kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus on kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust (51+) Kvoorum on istungil või koosolekul osalejate arv, millest piisab, et koosolek või istung oleks otsustusvõimeline. (puudub RKs) Eelnõu on seaduse projet, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks antud RK kantselei on riigiasutus, mille põhiülesandeks on RKle tema tööülesannete täitmiseks vajalike tingimuste loomine.
Mõisted: RIIGIKOGU EV parlament,rahva esinduskogu,seadusandliku võimu kandja,koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks. LIHTHÄÄLTE ENAMUS kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. KOOSSEISU HÄÄLTEENAMUSkui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust,saadakse väh.501 häält KVOORUMistungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab,et koosolek või istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses
Eesmärk: Saada infot broneeringute kohta Eelis: töötaja saab vastu võtta klientide broneeringud Mõõt: Töötaja saab iga hetk võtta vastu broneeringu 5 Eesmärk: Arve tasumine kliendi poolt varasemalt broneeringuga Eelis: Klient ei pea kuskile kohapeale minema, et tasuda oma renditud auto eest Mõõt: Kiirelt ja mugavalt tasub klient oma arve läbi internetipanga Eesmärk: Anda ülevaade kohalolevatest autodest Eelis: Töötajatel on koguaeg teada, millised autod on autopargis. Mõõt: Info saab kätte umbes 10 sekundiga Eesmärk: Anda ülevaade väljalaenatud autodest. Eelis: Töötajad saavad kergesti fikseerida millised autod on väljalaenatud Mõõt: Info saab kätte samuti 10 sekundiga. Eesmärk: Anda andmeid ülevaatamisele kuuluvatest autodest. Eelis: Juhataja saab kergesti fikseerida millised autod vajavad ülevaatamist/kontrollimist Mõõt: Info saab kätte samuti 10 sekundiga.
Osalejad Istungist võtab lisaks ministritele sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör. Peaministri nõusolekul võib istungil osaleda abiminister. Peaminister võib valitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile sõna. Valitsuse istungit juhatab peaminister. Peaministrit asendavad tema ajutisel eemalviibimisel istungilt peaministri asendajad või nende äraolekul vanim kohalolevatest ministritest. Päevakord ja otsustamine Ministrid esitavad Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvaid Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega sise- või välispoliitilisi küsimusi. Igale valitsuse otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja Riigikantselei. On
erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon – Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon – erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond). Opositsioon – ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond). Hääletamine Riigikogus: avalik (va presidendi hääletus). Suurem osa hääletusi toimub lihthäälteenamuse põhimõttel (kui kohalolevatest liikmetest on rohkem poolt kui vastu, siis on seadus vastu võetud). Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 poolthäält on vaja, olenemata, palju saadikuid kohal on). Kvoorum - istungil osalejate arv, millest piisab, et istung oleks otsustusvõimeline. Eelnõu – seaduse projekt, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. 2) Presidendi ülesanded: põhiseaduses 1) Esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises
spetsialistid). Fraktsioon Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond). Opositsioon ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond). Hääletamine Riigikogus: avalik (va presidendi hääletus). Suurem osa hääletusi toimub lihthäälteenamuse põhimõttel (kui kohalolevatest liikmetest on rohkem poolt kui vastu, siis on seadus vastu võetud). Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 poolthäält on vaja, olenemata, palju saadikuid kohal on). Kvoorum - istungil osalejate arv, millest piisab, et istung oleks otsustusvõimeline. Eelnõu seaduse projekt, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. 2) Presidendi ülesanded: põhiseaduses 1) Esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises
Elektrooniliselt osalevaid või posti teel hääletanud aktsionäre ei olnud. 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosoleku otsus on seaduslik? 293 lg3 - kas see nõue on antud kaasuse puhul täidetud? Jah. p298 lg2 - siin seda ei ole, sest aktsionär on seda palunud. Seda saab teha ainult juhatuse või nõukogu nõudel. VUTT ÄS § 293 lg 3 9/10 kohalolevatest aktsionäridest, vähemalt 2/3 aktsiakapitalist st nõue täidetud AGA kas on üldkoosoleku pädevuses? § 298 lg 1 ei ole nimetatud; lg 2 juhatuse või nõukogu ettepanekul ei ole ettepanekut, st sisulist pädevust ei ole 20. Aktsiaseltsi juhatus müüs aktsiaseltsile kuuluva kaubamärgi. Aktsionärid said tehingust teada kahe nädala pärast toimunud üldkoosolekul. üks aktsionäridest esitas viivitamata pärast seda kohtule
Osalejad Istungist võtab lisaks ministritele sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör. Peaministri nõusolekul võib istungil osaleda abiminister. Peaminister võib valitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile sõna. Valitsuse istungit juhatab peaminister. Peaministrit asendavad tema ajutisel eemalviibimisel istungilt peaministri asendajad või nende äraolekul vanim kohalolevatest ministritest. Päevakord ja otsustamine Ministrid esitavad Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvaid Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega sise- või välispoliitilisi küsimusi. Igale valitsuse otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja Riigikantselei. On kujunenud tavaks, et valitsus teeb otsuseid
majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta
otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi
osalus oli võrdne). 9 aktsionri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu
tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on
seaduslik?
ÄS § 293 lg 3 9/10 kohalolevatest aktsionäridest, vähemalt 2/3 aktsiakapitalist
st nõue täidetud
AGA kas on üldkoosoleku pädevuses?
§ 298 lg 1 ei ole nimetatud; lg 2 juhatuse või nõukogu ettepanekul
ei ole ettepanekut, st sisulist pädevust ei ole
9. 1. juunil toimus aktsionäride korraline üldkoosolek, millel oli esindatud 77% häältest.
majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta
otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi
osalus oli võrdne). 9 aktsionri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu
tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on
seaduslik?
ÄS § 293 lg 3 9/10 kohalolevatest aktsionäridest, vähemalt 2/3 aktsiakapitalist
st nõue täidetud
AGA kas on üldkoosoleku pädevuses?
§ 298 lg 1 ei ole nimetatud; lg 2 juhatuse või nõukogu ettepanekul
ei ole ettepanekut, st sisulist pädevust ei ole
9. 1. juunil toimus aktsionäride korraline üldkoosolek, millel oli esindatud 77% häältest.
tegemist aspirantide kursusega tagavaraohvitresride koolitamine). Kooli ülem teatas, et välja tuleb astuda nagu lahinguolukorras. Kolm kompaniid, mis kesklinna marssisid, hargnesid Tõnismäel, relvastatud valvepostid (1 tsoon ümber Toompea, 2 ümber ajaloolise kesklinna, 3 osa aga suunati Narva maanteele ja Mere puiesteele, kus paiknesid vapside hooned, mis piirati sisse). Hooned võeti valve alla, kõik leitud dokumendid konfiskeeriti, enamik kohalolevatest vapsidest arreteeriti, samal ajal teostati arreteerimisi üle kogu linna. Samal ajal alustati vabadussõjalaste arreteerimist ka maakondades, linnades ja valdades, kus oli tegevuses ka Kaitseliit. Riigipööre suhteliselt tsiviliseeritud, samas arvestades jõude, millile riigipöörajad toetusid, võib öelda, et tegemist oli sõjaväe toel toimunud e sõjaväelise riigipöördega (sõjavägi, Kaitseliit, politsei). Kell 1700 valitsuse erakorraline koosolek, kus kehtestati 6 kuuks
kursusega – tagavaraohvitresride koolitamine). Kooli ülem teatas, et välja tuleb astuda nagu lahinguolukorras. Kolm kompaniid, mis kesklinna marssisid, hargnesid Tõnismäel, relvastatud valvepostid (1 tsoon ümber Toompea, 2 ümber ajaloolise kesklinna, 3 osa aga suunati Narva maanteele ja Mere puiesteele, kus paiknesid vapside hooned, mis piirati sisse). Hooned võeti valve alla, kõik leitud dokumendid konfiskeeriti, enamik kohalolevatest vapsidest arreteeriti, samal ajal teostati arreteerimisi üle kogu linna. Riigipööre suhteliselt tsiviliseeritud, samas arvestades jõude, millile riigipöörajad toetusid, võib öelda, et tegemist oli sõjaväe toel toimunud e sõjaväelise riigipöördega (sõjavägi, Kaitseliit, politsei). Kell 1700 valitsuse erakorraline koosolek, kus kehtestati 6 kuuks üleriigiline kaitseseisukord, määrati Laidoner sisekaitseülemaks ja kaitsevägede ülemjuhatajaks. Kogu vastuvõetud
reservkapitali arvelt), samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid. (ÄS § 337). 255. Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja põhimõtted? Aktsiakapitali saab suurendada täiendavate sissemaksetena või fondiemissiooni teel. ASi aktsiakapitali suurendamise otsustab üldkoosolek, poolt peab olema 2/3 koosolekul kohalolevatest häältest. Suurendamisel peab toimuma igal juhul aktsiate märkimine, tingimused ja aeg lepitakse kokku aktsiakapitali suurendamise otsuses. Kui aktsiaid ei ole piisavalt märgitud võib aktsiakapitali suurendamise lugeda läbikukkunuks. Aktsionäridel on eesõigus aktsiaid märkida vastavalt oma osa suurusele. Nõukogu saab ka otsustada aktsiakapitali suurendamist seda juhul kui nii on kokku lepitud ASi põhikirjas.
[vt RKPJK o 3-4-1-16-04] Ka ebaseaduslikuks peetava olukorra lahendamiseks tuleb kasutada õiguspäraseid vahendeid. [vt RKPJK o 3-4-1-11-06] Volikogu liikme volituste peatumise alused (KOKS § 19 lg 2) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. Küsimuste arutelu volikogus Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste
annaabi.ee 
