.............................................................................................. 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5.2 Likviidsuse tase........................................................................................................... 10 6.1 Varude käibekordaja.................................................................................................... 12 7.1 Kogukasumi tase......................................................................................................... 14 7.2 Tegevuskasumi tase.................................................................................................... 15 7.3 Ärikasumi tase............................................................................................................. 16 8.1 Üldine võlasuhe..................................................................................................
ja kogukasum () (NB! Tegemist on lühiperioodiga) TP P C TR TC 0 0 100 22 11 200 20 12 300 18 13 400 16 14 500 14 15 600 12 16 700 10 17 800 8 18 900 6 19 1000 4 20 1) Arvutage ning täitke tabeli kogutulu, kogukulu ja kogukasumi veerud 2) Kandke saadud andmed joonisele 3) Vastakle küsimustele. Vastake küsimustele ) Kui palju töökindaid peab ettevõte tootma, et kogukasum, oleks maksimaalne? b) Kui palju kogukasumit ettevõte siis teenib? c) Kui suure koguse korral hakkab ettevõte teenima kahjumit? 4) Märkige joonisel ära töökinnaste kogus, mille korral kasum on maksimaalne 5) Kui kogukasum on maksimaalne, siis lõhe kogutulu ja kogukulu kõverate vahel on (väikseim/suurim/lõhe puudub)) Mikroökonoomika
osakonnajuhataja palk kuulub kaudsete kulude hulka. Kui te kasvatate tomateid, lisatakse kasvuhoone kütmine otsestele kuludele, abihoone kütmine aga kaudsetele kuludele. Kaudsete kulude hulka arvatakse ka reklaam, hoonete remont, teisejärgulised materjalid, kindlustus jne. Äriga tegelejad peavad alati hoidma ärikulutused eraldi isiklikest kulutustest. Kui sissetulekute ja väljaminekute lahtrid on täidetud, võite hakata välja arvutama kogukasumit ja kogukasumi protsenti (kogukasumi ja sissetuleku suhe). Kogukasum on sissetuleku ja otseste kulude vahe. Viimane rida on puhaskasum. Puhaskasum on kogukasum miinus kaudsed kogukulud. Ettevõtte juht peaks alati teadma oma sissetuleku, kogukasumi ja puhaskasumi olukorda. 7.1.2 Bilansitabel Üks erinevusi kasumiaruande ja bilansitabeli vahel on aeg. Bilansitabeli kuupäevaks on kasumiaruandes äratoodud ajavahemiku viimane kuupäev. Kui kasumiaruanne koostatakse ajavahemikuks 1. aprill 30. juuni (teine kvartal),
aasta sissetulek on võrdne kogukuludega ehk ettevõtte teenib nullkasumit. p ü sivkulud Tasuvuspunkt ühikutes = kogu kasum ü hikukohta Kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulu Teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes = püsivkulud + soovitud kasum kogukasumühiku kohta ühiku müügihind −ühiku muutuvkulud Kogukasumi % = ühiku müügihind Kasum = (kogukasumi % * müügisumma) - püsivkulud Tasuvuspunkti ülesanne Pagar Malle kohta teame järgnevat: Aasta käive 10 000 SEK Püsivkulud 2000 SEK Muutuvkulud 5000 SEK Müüdud toodang 2000 saiakest Kui suur on saiakeste tasuvuspunkt, et Malle teeniks pagarina aasta lõpuks nullkasumi? Lahendus: Hind = 10 000 / 2000 = 5 SEK Muutuvkulud ühikule = 5000/2000 = 2,5 SEK
Tulu saab firma hüvise müügist. Tulud sõltuvad nõudlusest ja sellest, kui palju firmal on selle nõudluse rahuldamisel konkurente, ehk milline on selle turu struktuur, kus firma oma toodetud hüvist müüb 19. Kasumi kujunemine Firma kujundab oma tootmismahu selliselt, et tema kasum vaadeldaval ajaperioodil oleks maksimaalne. Kuna kasum on tulude ja kulude vahe, sõltub kasumi suurus seega tuludest ja kuludest. 20. Piirkasumi mõiste Ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe 21. kogukasumi mõiste Müügitulu, millest on maha arvatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud). 22. optimaalse tootmismahu kujunemine erinevate turutüüpide korral. Monopoli korral on nõudluskõver ühtlasi turu nõudluskõver, seega kui monopol suurendab tootmiskogust, siis hind langeb. 23. Valitsuse roll majanduse mikrotasandil Sooviga tarbijat kaitsta, kehtestab hinnapiiriks. Vajadusel reguleerib 26. sisemajanduse koguprodukt ja komponendid
𝑝ü𝑠𝑖𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑+𝑠𝑜𝑜𝑣𝑖𝑡𝑢𝑑 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes = 𝑘𝑜𝑔𝑢𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑘𝑜ℎ𝑡 üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚üü𝑔𝑖ℎ𝑖𝑛𝑑−üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚𝑢𝑢𝑡𝑢𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑 kogukasumi % = üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚üü𝑔𝑖ℎ𝑖𝑛𝑑 kasum = (kogukasumi % * müügi summa) – püsikulud turuosa = [(toote X müügimaht regioonis N) / (tootegrupi müügimaht regioonis N)] *100 kasum = kogutulu - kogukulu Ül 3 Alljärgnevalt on toodud teave usina kartulikasvataja Joosepi majandustulemustest Müük 1 800 000 rootsi krooni Püsivad tootmiskulud 22 000 rootsi krooni Administreerimiskulud 14 000 rootsi krooni Ühiku müügihind 9 rootsi krooni
Iga täiendava tarbitava ühikuga kaasnevat kasulikkust nimetatakse piirkasulikkuseks (marginal utility) Kogukasulikkus (ehk TU, ing k total utility) koguheaolu või nauding, mida tarbija saab tarbitavast kaubast, kaupadest, teatud tegevustest. 3. Firmateooria: firma kui tootmisüksus. Püsi- ja muutuvkulud, keskmiste kulude ja piirkulu mõiste. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist. Kasumi kujunemine. Piirkasumi ja kogukasumi mõiste. Turu tüübid ja optimaalse tootmismahu kujunemine erinevate turutüüpide korral. Tootmise üksuseks majandusteoorias on firma e ettevõte. Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid1. Kuid mille järgi firma valib, kui palju ja milliseid kaupu pakkuda? Nii nagu tarbija eesmärgiks on oma kasulikkuse maksimeerimine, on firma eesmärgiks oma kasumi maksimeerimine.
hinda erinevatel turgudel, küsib ta suurema elastsusega turul madalamat hinda." See väide on tõene, sest mida suurem on nõudluse hinnaelastsus seda paremini reageerib kogus hinna muutustele. Elastse nõudmise korral toob hinna alandamine kaas kogutulu suurenemise ja vastavalt hinna tõus kogutulu vähenemise. Kui ettevõtte kulutused tootmiseks on ühesugused, siis on mõistlik kogukasumi suurendamiseks müüa suurema elastsusega turul madalama hinnaga. 13) Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust): ,,Kasumit maksimeeriv monopolist määrab oma tootele seda kõrgema hinna, mida suurem on selle toote nõudluse hinnaelastsus." See väide on vale, sest monopolist ei muretse mitte hinnaelastsuse pärast oma kasumit maksimeerides, vaid ikka sellepärast, et toota mahus, kus piirtulu võrduks piirtuluga. Seega sõltumata nõudluse hinnaelastsusest
hüvist. MRS=-Y/X MRS võrdub ÜKK tõusu väärtusega , üldjuhul ... kahaneb. MRS-i saab väljendada hüviste x ja Y piirkasulikkuse kaudu. MRSxy=MUx/Muy=y/x 3. Nad ei lõiku omavahel Kaup y Kaup x Oletades et I1 ja I0 lõikusid punktis A, siis kogum A kuuluks mõlemale kõverale. Kogumi A tarbimine annaks teatud kogukasumi. Kuna ta asub mõlemal kõveral siis I1 ja I 0 peaksid andma ühesuguse kogukasu. Samaaegselt kogum B sisaldab mõlemat kaupa rohkem kui kogum C. Tarbija eelistab suuremat kogust väiksemale , peab B andma suurema kogukasu kui C . Järelikult I1 on parem kui I0, sest kogum B asub I 1 peal. Eelnevalt nägime, et punktis A kaks kõveraty lõikusid, seega peaks andma ühesuguse kogukasu. Ei saa olla olukorda, kus üks kõver
4. Hinnastrateegia kujundamine Hind - summa, mille eest ollakse valmis kaubaühikut ostma või müüma. Hinnapoliitika - on firma hinnakujundusstrateegia ja -taktika kavandamine ning teostamine. Hinnastrateegia - on firma pikaajaline tegevussuund ja loogika hinnakujundamise valdkonnas. Ettevõtte hinnaalased eesmärgid jagunevad: D kasumi eesmärgid: hinda optimeeritakse selleks, et jõuda kasumi maksimeerimiseni; defineeritakse kogukasumi ootus, tooteline kasumi ootus või kogukapitali rentaablus D turupositsiooni eesmärgid: hinnastrateegia kujundatakse vastavalt sellele, kas soovitakse omandada mingit turuosa, soovitakse turuosa hoida või turuosa kahandada. Ettevõttesisesed hinnapoliitikat mõjutavad tegurid on: D ettevõtte rahvusvaheline struktuur D kulude struktuur (eriti tootmise- ja transpordikulud) D siirdehinnad D ettevõtte rahaline olukord D kasutatavad tarne ja maksemeetodid
4 = 10 - 6 Kogu jääktulu = jääktulu ühiku kohta x müüdud ühikute arv 4 = 4 x 1 Jääktulu - püsikulud = kasum Jääktulu - püsikulud = 0 TASUVUSPUNKT Tasuvuspunkt on toodete müügimaht, mille puhul jääktulu = püsikulud Peale tasuvuspunkti iga täiendava ühiku müük suurendab puhaskasumit ühiku kohta tuleva jääktulu võrra. Kogukasumi suhtarv e. müügikatte tase e. jääktulu ja mahu suhe jääktulu x 100% 4 x 100% =------------------------------- = ---------------- = 40 % käive 10 näitab, kuidas jääktulu muutub müügi muutumisel e. kui suure osa müügist moodustab jääktulu Müügi muutus x JT% = jääktulu muutus püsikulud 100 Tasuvuspunkt ühikutes =----------------------- = --------------- = 25
Joonis 19.15.Omaniku kasumi ja finants tulu sõltuvus ehituskestusest 19.4. Huvide tasakaal ja stimuleerimine Tellija nõudluskõverat võime käsitleda kui projekti tulukõverat ja sellisena on ta esitatud koos ehitaja kulukõveraga ühel joonisel: Joonis 19.16.Huvide tasakaal Huvi pakub keskmine ehituskestus vahemikus tehnoloogiliselt minimaalsest kestusest ühes vahetuses töötades (või 10-20% üle selle) kuni teoreetilise miinimumkestuseni töö puhul kolmes vahetuses. Soodsaim kogukasumi seisukohalt on kestus mille puhul piirkulu võrdub piirtuluga: punkt kus kulukõvera C puutuja on paralleelne tulukõveraga R s.o. punkt b. Lõik ba näitab ehitusfirma kulude kompenseerimiseks vajalikku osa. Lõik bc näitab projektijuhtimisest saavutatavat kogukasumit. Ehitusfirma motiveerimiseks peaks tellija pool sellest kasumist kasutama teema stimuleerimiseks (premeerimiseks).
annaabi.ee 
