Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel vaimne pilt tegelikkusest. Õpioskused on oskused õpitavat omandada ja mõista, seostada seda eelnevalt õpituga, struktureerida ja kasutada, tedvustada ja vajadusel ümber struktureerida. Eristatakse metatasandi oskusi - oskust jälgida ja olla teadlik sellest, mida ja kuidas õpitakse, samuti oskust luua ja säilitada õpimotivatsiooni ning saavutada õppimisel vajalik emotsionaalne seisund
Kordamine KT-ks . Tunnetusprotsessiks ehk kognitiivseteks protsessideks nim. neid psüühilisi protsesse , mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest( aisting, taju, mälu, mõju, mõtlemine, tähelepanu ja kujutlus).Analüsaator on närvisüsteemi osa , miis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees .Analüsaator koosneb kolmest osast : 1)Retsetorid ehk tundenärvilõmped , mis
Mida Kõik hilisemad tingitud algemotsioonidest hilisem staadium, seda täiuslikum. *Kas hirm loomade eest on õpitud vs kaasasündinud? o ORGANISATSIOON organiseerimiseks o ADAPTSIOON kohanemine muutuvate tingimustega SKINNER o ASSIMILATSIOON KK elementide muut kognitiivseteks Operantne tingimine käitumist mõjutab TAGAJÄRG o AKOMMADATSIOON -kogn el muutmine KK matkmine Tasakaal assim=akomma. Algul ei saada aru igal tasemel olevatest Õppimine sõltub tasustamisest; sarrustused. asjadest, selleks peab ta kogemusi omandama.
või tõlgendatakse neid lihtsalt laiskuse, kõrkuse või koostöövõimetusena. Ohumärgid: meeleolumuutused, tundemaailma muutused, aktiivsushäired, sotsiaalkäitumishäired, muutused peresuhetes (vaidlused), muutused koolis või tööl (keskendumisprobleemid, hinnete langus), muutused käitumised, muutused välimuses. Sümptomid Sümptomeid jaotatakse positiivseteks(inimese jaoks tavatud kogemused), negatiivseteks(vähemal või rohkemal määral käitumise puudumine)ja kognitiivseteks sümptomiteks. Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele võib tunduda justkui ta oleks võõra jõu või mõju all. See on hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele.
ÕPISTRATEEGIAD ÕPISTRATEEGIA MÕISTE Õpistrateegiad on õpitud tegevuskavad, mida kasutatakse teadmiste, oskuste omandamiseks, töötlemiseks, kasutamiseks; eriti oma õppimise juhtimiseks aga ka kontrollimiseks. Õpistrateegiateks ehk kognitiivseteks strateegiateks nimetatakse erinevaid viise, kuidas õppija hangib, säilitab ning taaskasutab teadmisi ja oskusi. Nimetatud strateegiad sisaldavad informatsiooni hankimist, valimist ja organiseerimist, valitud materjali kordamist, uue materjali seostamist varem õpituga, informatsiooni säilitamist ning taaskasutamist. Enda õpistrateegiate analüüsimist ja nende kohandamist nimetatakse ka metakognitiivseks strateegiaks, mis sisuliselt tähendab õppima õppimist. Sellised õppijad
väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Need kõik on omavahelt tihedalt seotud ja niisugune jaotus seega mõneti tinglik. Kuid neil on igalühel oma seaduspärasused. 2 2 Aistingud.
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; närvikiududest - mis toi...
käituma peab. Rääkides lapse sotsiaalsest arengust, võib märkida, et osaliselt sõltub see lapse sünnipärasest temperamendist, s.t sellest, kas ta on rahulik või elav, seejuures ka eelmainitud kaasasündinud sotsiaalsusest. Kuid veel rohkem oleneb lapse sotsiaalne areng tema elutingimustest (misjuures tuleb välja arengupsühholoogia üks põhiküsimustest: keskkond vs pärilikkus). SOTSIAALSED OSKUSED JA EETILISED VÄÄRTUSED Tavaliselt peetakse sotsiaalseid oskusi kognitiivseteks pädevusteks. Seetõttu võib hõlpsasti ununeda asjaolu, et sotsiaalsete oskustega seondub alati tihedalt ka eetiline ning moraalne aspekt. Tõhusast toimetulekust ja kasulikest oskustest tihtipeale ei piisa, need peavad olema ka moraalselt ja eetiliselt aktsepteeritavad. Siin tuleb mängu kasvatus: muidugi suudab ka kasvatamatu laps leida mõjusaid toimetulekuvõtteid nii rühmas tegutsemiseks kui kaaslastega suhtlemiseks, aga need ei pruugi alati eetiliselt parimad variandid olla
3.Mis on taju ja loetlege selle turunduslikke tunnuseid. Taju on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. (õpik lk 101) 4.Iseloomustage õppimise erinevaid liike Õppimisteooriad jagunevad käitumuslikeks ja kognitiivseteks. Käitumuslike teooriate all on tuntumad klassikaline tingimine ja operantne tingimine. (pikemalt õpik lk 103-105) Turunduse kontrolltöö (I) kordamisküsimused 1.Turunduse olemus, vaba vahetuse tingimused, vajadused ja soovid. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.(õpik lk 15-16) Vaba vahetuse tingimused: 1)On olemas vähemalt 2 osalist
kompenseerivaid omadusi; st lastele kindlustatakse teave sotsiaalselt väärtustatud isiksuseomadustest. 15.märts Väärtuste internaliseerimine kasvatuses Afektiivne aspekt kasvatusest ehk kasvatuse väärtushinnanguline alus. Sisuliselt on see internaliseerimise protsess. Kasvatuse eesmärgid liigitatakse 1)kognitiivseteks (teadmised) 2)psühhomotoorseteks (tegevus) ja 3) afektiivseteks Internaliseerimine- mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise jne sisemine omaksvõtmine isiku poolt Sotsialiseerumine- normikohase käitumise omandamine seoses sotsiaalse situatsiooniga Väärtus- see, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse Väärtushinnang- hinnang selle kohta, mis inimest eriti rahuldab ja mille pärast ta eelistab üht teisele kui paremat
heroiin. Stimulandid stimuleerivad kesknärvisüsteemi ning tõstavad seekaudu südamelöökide sagedust, vererõhku ja lihaspinget. Ainete manustamisel pataneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Siia alla kuuluvad kofeiin, nikotiin, kokaiin ja anfetamiinid. Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone. N: marihuaana, meskaliin ja LSD. 13. Tunnetusprotsessid (mõiste) Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 14. Aistingud (nimeta, millised aistingud on). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis ja kompe- ehk puuteaisting. 15. Daltonism. Daltonismi korral ei suuda inimene eristada punast ja rohelist värvust, need näivad talle ühtviisi hallikad. 16. Mis on adapstsioon? See on ärritajaga kohanemine
selgem olevat kui see mida me kuuleme või haistame , see peab olema samas nähtav ka teiste jaoks, mitte ainult selle konkreetse in-se jaoks. Üks konkreetne in näed asju teistmoodi kui teised, mingi asi on analüütiliselt õige, kuna see def. Mida kasutatakse on omaks võetud üksmeelselt fenomenoloogia ütleb nii Paljud on võtnud omaks positivistliku suuna ja üritab muuta subjektiivset käitumuslikeks ja kognitiivseteks protsessideks, millele antakse nimi, olgu need siis eelistused. Tahetakse anda neile numbriline vorm ja kuju, et neid saaks omavahel paremini võrrelda Positivistliku asja eesmärgiks ongi seletamine seltskondliku kogemuse allikate väljaselgitamine Fenomenoloogiline lähenemine kahtleb üsna sageli, sots maj staatus, võrdlusnivoo, kas termineid on üldse võimalik kasutdada, kas tema kogemuses toimub midagi sellist nagu et ta võrdleb mingeid ruutmeetreid teistega
59. Mis on sõltuvus? Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. 60. Mis on uimasti kasutamisel tekkiv tolerantsus? Tolerantsuseks nimetatakse olukorda, kus uimasti esialgsed annused ei tekita enam rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Esialgse toime saavutamiseks tuleb annust suurendada. 61. Mis on kognitiivsed protsessid? Aistingut, taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemist nimetatakse tunnetuslikeks ehk kognitiivseteks protsessideks. Need on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 62. Mida nimetatakse aistinguks? Aistinguks nimetatakse ümbritseva maailma üksikomaduste tunnetamist (nt heli kuulmine, värvuse nägemine, puudutuse tundmine, valu). Aistingud jõuavad inimeseni läbi meeleorganite. 63. Millised on erinevad inimese meeled? Inimesel on 5 meelt ja seega ka 5 erinevat tüüpi aistinguid: 1
Sotsiaalkonstruktivistid näevad õppimist, kui inimeste suutlikkuse täiustumist osalemisena teistega ühistegevuses, millel on tähendus konkreetses kultuuris. Äärmuslikud arusaamad individuaalse konstruktivismi raames. Psühholoogilist konstruktivismi pooldavad konstruktivistid huvituvad eelkõige üksikisikute teadmistest, uskumustest, enesekontseptsioonist või identiteedist. Seetõttu kutsutakse neid sageli individuaalkonstruktivistideks ehk kognitiivseteks konstruktivistideks. Nende esmaseks huviobjektiks on inimeste sisemine psühholoogiline elu. Inimeste käitumist uudsetes situatsioonides näevad nad eelkõige kui uudsusele tähenduse omistamist meie varasemate teadmiste ja uskumuste valgusest. Kuid psühholoogilise konstruktivismi eri koolkondade esindajad näevad teadmise konstrueerimise protsessi erinevalt. Kognitiivsed ja kognitiiv-informatsioonilised õppimisteooriad on olemuselt konstruktivistlikud
annaabi.ee 
