Arvamuslugu Kodutunne Kirjutan arvamuslugu saatesarjast Kodutunne, sest tahan analüüsida saate tegijate kõne, käitumist ja välimust. Tahan edastada Teile oma arvamust sellest saatest. Mina arvan, et Kodutunde saatejuht Anneli Lahe peaks olema natuke emotsionaalsem. Mulle meeldib saatejuhi juures see, et tema kõne on selge ja diktsioon hea, kuid kõige rohkem meeldib mulle tema juures see, et ta teeb oma kõne huvitavaks. Tema jutu mõttest saan alati aru ning mulle meeldib, et ta ei kasuta erinevaid häälitsusi. Mõnikord on tal rääkimisel abiks käed, kuid see mind ei häiri. Kõne tempo on tal valitud hea. Kodutunde saate tegijatel pole stuudiot, iga saade on erinevas kodus
kõige tähtsamaks välimus, teine hindab aga kõige enam inimese iseloomu. Selliseid näiteid võib tuua lõputult, kuid see kõik on seotud sellega, kuidas on inimest kasvatatud ja millised väärtushinnangud tal on kujunenud. Kõige tähtsam on siiski silmale nähtamatu. Silmale nähtamatu juures on minu jaoks üks kõige olulisemaid asju peresisene kodutunne. See on miski, mida saab vaid tunnetada ning millesse panustamiseks ei ole vaja muud kui sooja südant ja avatud meelt. Kodutunde puhul ei mängi rolli pinna suurus, sest on juhtusid, kus elatakse suures villas, kuid kodutundest on kahjuks asi kaugel. Tänapäeval tuleb palju ette peresid, kus puudub ühtsus ja kodutunne ja seda nt sellepärast, et vanemad on lahutatud. Lapsed peavad jooksma ema juurest isa juurde ning vahel on mängus ka kasuema/isa. Sellised perekonnad on tihti lõhestunud ning lastel on väga raske, eriti siis kui endine kodutunne on kannatada saanud.
pöördume kirjanduse ja kunsti poole. Raamatutest saame palju teadmisi erinevatest inimestest ja sellistest kogemustest, mida igapäevaelus meil ette ei tule. Kunst ei pruugi olla vaid kogemuste omandamiseks, vaid ka tunnete ja kogemuste väljendamiseks. Erinevad inimesed võivad tunnetada sama kogemusterinevalt. Nii võib üks olukord põhjustada erinevatel inimestel teistsuguseid tundeid. Näiteks akna taga rabistav sügisvihm tekitab ühele inimesele hubase kodutunde, kuna nüüd saab pliidi alla tule teha ja perega koos teed nautida. Kellegil teisel võib aga meel nukraks minna, sest selline ilm meenutab talle üksindust. Järelikult on kogemused meile ülimalt vajalikud ning teevad meist need, kes me oleme je kelleks me tahame saada. Läbi erinevate elukogemuste kujunevad meist erinevad inimesed ja see teebki elu põnevaks ning kogemusterikkaks!
kiirustavaid inimesi. Kõik on hoopis teistmoodi. Maal uksest välja astudes tervitab mind õues vastu jooksev koer ja linnulaul ning mis kõige tähtsam: värske õhk. Vahel juhtub muidugi ka seda, et tuul on seafarmi poolt küla poole, kuid olles sellega harjunud, siis võib tekkida hetki, kui mõtled, et pole ammu seda õiget maalõhna enam tundnud. Mulle meeldib, kui saan oma koduhoovi eest hoolitseda, seal muru niita ja taimi rohida. Perekond on see, mis tekitab õige kodutunde ning meil on väga tähtsal kohal ka lemmikloomad. Minul on kodus neli lemmiklooma. Nad kõik on meie jaoks väga tähtsad. Meile on oluline, et loomadel oleks hea elada ja et nad ei tunneks ennast kui vangistatud. Maamajade suur eelis on see, et perel on oma hoov, kus saab teha seda, mida soovid. Koerad ja kassid saavad vabalt ringi joosta ja nautida vabadust samal ajal, kui linnas korterites elavad loomad peavad ootama õhtut, et koos peremehega välja jalutama saaks. Koeraga õues
kõrgelt hinnati ja millest tegelikult mitte mingit kasu ei ole, on tugevalt ületähtsustatud. Oma armastust näitas ta Ericale väga alandlikul viisil. Armastatud sakslanna - Erica Preili Erika kirjeldus raamatust lk 6 Ta on noor, elus kogenematu ja ka tema välimuses ei avaldu saksalikkust. Erika on sunnitud rabelema mitmel rindel. Lisaks kodustele töödele ja haige vanaisa eest hoolitsemisele, annab ta ka lisaraha saamiseks kodutunde. Autor viitab mitmeid kordi Erika viletsatele riietele ja rebenenud kinnastele, samuti ei jää märkimata Erika probleemne näonahk. Erica vanaisa (parun) Erica vanaisa on baltisaksa parun, kes elab minevikus, ajas, kus valitsesid kindlustunne ja traditsioonid. Ülistades minevikku, ei seo teda tulevikuga mitte midagi muud, kui Erica. Tema jaoks on oluline suguvõsa puhtus, meelekindlus ja traditsioonid. Paruni arvates pole Oskaril neist midagi ning seetõttu pole ta
Ei , ei , ka mitte see, kumiseb meie vintis peades, miks seda jõledust üldse vaja on?". ,,Tähtis on, et ma tahan mõtelda ja mäletada ja tunda nagu inimene. Üle olla tapvast väsimusest ja nüristavast sõjast" · Lisaks annab autor edasi, kuidas keset möllu inimesena hakkama saada. Et sõdurid hoiavad alles midagi vana ja kodust pärit. (puhas taskurätt, peegel, kamm, sigaretitoos, kaustik) · Sõdur igatseb ka kodu ja kodutunde järele. Kõik igatsevad kodu järele ja see ängistab südant. Osad lasevad sõjaväest jalga, et koju tagasi minna. Tsitaat ,, Veel elaval sõduril pole kodu. Aga pidet eluga läheb tal võib-olla rohkem vaja kui teistel inimestel Sellepärast loob sõdur endale midagi kodutaolist ka rindel. Ta loob selle just nendesamade konkreetsete, pealtnäha tühiste pisipidemetega, mis on just nimelt t e m
Kas rikkas riigis elavad õnnelikumad inimesed? Tänapäeva Eestis pole kaugeltki nii halb elada kui ülejäänud teistes riikides. Aga missuguses Eestis elaksid õnnelikumas inimesed, kas rikkas või vaeses. Mida tähendab see küsimus vaesemale inimesele. Kindlasti seda et ta oleks õnnelikum kui riik oleks rikkam. Tänu sellele oleks neil suuremad toetused ning nad elaksid kindlasti palju paremini. Nad ei peaks kirjutama ´´Kodutunde´´ saatesse, et neile keegi appi tuleks ning nende elujärge materjaalselt parandaks. Kõik inimesed soovivad luua peret ning soovivad et nad suudaksid oma perekonda elatada. Nad loodavad et nende lapsed saavad korraliku hariduse, et nad elavad kaua, on terved ja õnnelikud. See, kas Eesti on juba jõudnud viie rikkama Euroopa riigi hulka või mitte, ei tee neid kuigivõrd õnnelikumaks. Kas majandus kasvab 5 või 10 protsenti aastas, ei lähe kellelegi eriti korda. Alates 2000
Kui olen hetkel hõivatud, siis annan kliendile mõista kas pilgu, peanoogutuse või naeratusega, et olen teda märganud Esimese tervituse ütlen alati eesti keeles, kliendi vastuse järel valin edaspidiseks temale sobiva keele oma keeleoskuse piires Olen alati valmis klienti teenindama. Olen siin külalise jaoks, mitte vastupidi. Klienti teenindades mõtlen: kuidas saab, mitte kuidas ei saa, pakun alati lahendusi ja võimalusi . Hoolin kliendist, tekitan talle kodutunde pakkudes individuaalset teenindust. Ma olen alati abivalmis Ma ei jooksuta klienti, suhtlen ise õigete inimestega, leppides aegu kokku, arveid vormistades vms. Püsikliendi puhul jätan meelde tema eripära, tema soovid ja vajadused ning arvestan nendega. Võimalusel kasutan temaga suheldes tema nime (austavalt). Kliendi teenindamisel ei jäta teda kunagi teadmatusesse ega vasta tema päringutele eitavalt
1859). Karjääriastmed : Esialgu töötas Carl Robert Torma kihelkonnakoolis koolmeistrina, ta valdas hästi rehkendamist. Aastal 1862 leidis tööd maakonnalinnas Jamburgis, kus asendas pühapäeviti pastorit. 1864. aastal sai töökoha Peterburi esimeses eragümnaasiumis, kus õpetas nooremates klassides saksa keelt ja oli internaadis kasvataja. 1865. aastal omandas ta ülemõpetaja diplomi saksa keele ja kirjanduse alal.1866. aasta esimesel poolel andis kodutunde keisri venna tütrele ning töötas koduõpetajana ka välismaise päritoluga kõrge riigiametniku peres.1867. lõpetas koolides töötamise ja ka enamus eratunde jättis ära. Nüüd hakkas ta kirjutama, sest ta lootis raamatutest head sissetulekut. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue- Vändra valla kirjutajana. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala
Meie vanalinn jäi kauge vaikse tagahoovina modernse arengu kiirteelt õnneks kõrvale. Maailm on aja jooksul hakanud väärtustama kultuurilist järjepidevust ning vanu häid traditsioone. Ka meie vajame nüüd, kui oleme avatud moodsale maailmale, paika, mis säiluks sellisena nagu mäletame seda oma lapsepõlvest, postkaartidelt, raamatutekstidest. Me tahame, et vaated jääksid samaks, kirikud ja kohvikud seisaksid endisel kohal. See on hingeline väärtus, mis annab meile kuuluvuse- ja kodutunde. Me elame kultuuri ajaloo keskel, selle tajumine tekitab respekti seniolnu ja -tehtu suhtes ning annab kindlustunde tuleviku ees Kultuuriväärtus - see on väärtus täna ja alati. Meie ja kogu inimkonna jaoks. Kunstilises mõttes ei ole meie vanalinna iga üksikobjekti puhul eraldi tegemist millegi erakordsega. Linna väärtus seisneb milleski muus. Vana Tallinn on harukordselt terviklikult säilunud keskaegne hansalinn
reisikirjeldustega. Tema reisikirjeldusi on peetud vägagi kaasaegseteks ning huvitavateks. Ristikivi mitmekülgsus on hämmastav ning referaadi tegemise käigus on minu arvamus temast muutunud. Kui alguses pidasin kirjanikku ühekülgseks, siis uurimustöö käigus leian, et eksisin. Karl Ristikivil on asendamatu tähtsus meie eesti kirjandusele. 1 Karl Ristikivi elu Eestis Kodutunde puudumine. Karl Ristikivi sündis 3.oktoobril 1912 aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Elu polnud tulevasel kirjanikul lihtne. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Naine otsis aina paremat kohta, kus töötada ja elada, et toita kahte suud. Pidev kolimine mõjus poisile sügavalt ning andis tunda kirjaniku hilisemates teostes. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi
Spetsiaalsed toad on allergikutele ja liikumispuudega külalistele. Lastega perede käsutuses on õdusad peretoad. Superior klassi 190 toas on lisaks standardvarustusele miniseif, kohvikeetja, hommikumantlid ja värsked ajalehed korruse puhkenurgas. Hotellis on kolm sviiti ning 25 deluxe tuba. 15 tuba on koos privaatse saunaga. Kõikides hotellitubades on internet. Sviidid ja deluxe toad Deluxe tubade ja sviitide elegantne avarus ja mugavus loovad tõelise kodutunde. Tubades on telefon, faks, telefoniliin arvutiühenduse jaoks, tasuta interneti püsiühendus ja WiFi, televiisor (Pay-TV ja kaabeltelevisioon), minibaar, duss, föön, püksipress ja triikraud koos triikimislauaga. Mõnes deluxe toas on ka saun. Lisaks värsked ajalehed korrustel, hommikumantel ja sussid, kohvi- ja teekeetmismasin, seif jne. Hinnad sisaldavad hommikusööki ja sissepääsu ööklubisse Cafe Amigo. Superior Klass
nirvaana-teel, kuna neil on rohkem aega tegeledaenda vabastamisega kiindumustest ning sellega kaasnevast vastumeelsusest. Perekond on vaid ilmalik, pole usuga kuidagi seotud. Laste sündimise üle rõõmustatakse väga, usutakse et igal lapsel on sündides kaasas ajalugu. Nad pole vanemate ,,omandus" kuna neil on seljataga eelmised elud. Inimelu väärtustatakse väga, kuna see on haruldane kingitus, võimalus vaimseks arenemiseks, seda ei tohi kaotsi lasta. Naised peavad looma kodutunde kõigile perekonnaliikmetele, valvama meeste asjade järele ning tegutsema osavalt ja otstarbekalt. Mehed omakorda peavad ausatama ja lugupidama naistest, muretsema neile ,,kaunistusi", nt ilusaid riideid ja ehteid. Õnneliku maa suutra suutras kirjeldatakse mütoloogilist ,,puhast maad"/paradiisi, mis budistide arvates asub kusagil kaugel läänes, loendamatute maailmasüsteemide taga. Maailmasüsteem tähendab budistidele kaugelt suuremat ühikut kui üksnes meie Maa. DZAINISM
Oma töös ma annangi ülevaate kodust ja perekonnast kui lapse arengu esmatähtsast mõjutajast. 2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA Kodu on see paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust (vähemalt peaks andma) Eriti vajab turvalisust laps. Kodu annab kõige suuremas koguses ja kõige enne tuge ja jõudu, annab väge, s.o elujõudu. Laps ise on aga väeti. Ta on nõrk, kergesti haavatav (Talts, Tilk 1997:31). Kodutunde ja kodu mõju meie psüühikale on oluline, selle alahindamine on olenemata east ning soost ehk meie üleväsimuse põhjustajaid. Tõeline kodu pakub hingelist kaitstust, mõistmist ja elutervet pingete maandust ning on turvaliseks kasvulavaks uue põlvkonna mehepoegadele(Linnas & Niiberg 2007:12). Kodust sõltub, kui õnnelik, usaldav ja tasakaalukas laps on, kuidas ta suhtleb täiskasvanutega, sõpradega ja teiste lastega. Milline on ta arusaam endast ja oma võimetest
üks liik kannatust (dukkha), peetakse vanemlikke tundeid siiski kõigis budistlikes koolkondades positiivseteks. Et budistid usuvad taassündi, arvavad nad, et igal sündinud lapsel on kaasa ajalugu. Nad ei saa olla oma vanemate ,,omadus", sest neil on seljataga varasemad elud. Siia juurde tuleb lisada uskumus, et inimelu on väga haruldane kingitus, võimalus vaimseks arenemiseks, mida ei 13 tohi lasta kaotsi minna. Naised loovad kodutunde kõigile suure perekonna liikmetelem valvavad oma meeste asjade järele ning tegutsevad osavalt ja otstarbekalt. Mehed omakorda peavad jäljendama oma naiste vastu austust, lugupidamist ning muretsema neile kaunistusi, näiteks ilusaid rõivaid ja ehteid. 14 4. Hinduismi ja budismi sarnasused ja erinevused Nii budismis kui ka hinduismis on oluline karma pälvimine. Mõlemad tunnistavad surma- ja sünnitsüklit. Usutakse reinkarmatsiooni ehk hinge aatamani taassündi pärast surma.
jne. Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab?: Haarab positiivsus ja hea tuju raamatu vältel, on ka ilusad pildid. Raamat õpetab, et arstil käik on selleks, et sinu hambad oleks terved ja, et kui sa hambaid pesed iga päev, siis oled väga tubli. E. Valter „Pokuraamat“: idee ja sõnum, tegelased, raamatu populaarsuse põhjused. IDEE, SÕNUM: Pokud hakkavs otsima kodu vastavalt oma tundedele- nad ootavad kodutunnet. Kodutunde leidsid nad vaiksest kohast, kus elas Puuko- vanem meesterahvas. Koos tehakse erinevaid tegevusi. Raamat annab edasi sõnumi, et koos on alati toredam, kui üksi ning vahepeal peabki järgima just enda südametunnet. TEGELASED: Pokud, koer Eku, kass Sooru, mees Puuko. RAAMATU POPULAARSUSE PÕHJUSED: väga ilusad pildid, loodus on tehtud elavaks, Valter on metsakultuuri osavalt põiminud ühiskonna osaks, Pokud on armsad. K. Vainola „Metsaelu aabits“: raamatu ülesehitus ja eesmärgid.
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest
Looming: maailm on helisid täis, igatsu, tee virgumiseni, loodusluule (mina; seletamatu tasand, metafüüsiline tasand), religioossus (huvi idamaise religiooni vastu, eriti budismi). Enno oli modernsem kui Tuglas ja Suits. Loodus, hall värvus. Rahvaluule ja folkloor. Tunnetab talupojamaailma kadumist. luuletus „Õhtu kodutalus“ – unenäolisus, ebamäärane kodu. Kodusolemine peaks olema vastandus rändamisele. Nukrus, üksindus, kannatamine, kodutunde puudumine. Maailmavaade: panteistlik, teosoofia: lääne filosoofia + budism + taoism; Maeterlincki mõju. Kirjanduses olid autoriteedid Kreutzwald, Bornhöhe, Sööt, Liiv, Rilke. „Uued luuletused” (1909): igatsuslaulud – igatsus oli loomuomane, pidas seda hinge tungimiseks jumaliku algkodu poole; vabavärsiline rütm; teosoofia+loodus; ballaadid liituvad luulekogu kannatuste ja igatsuse teemaga. Meeleolu on “kuldvidevikuline”. Tume fataalsus, usk inimesse.
annaabi.ee 
