22.01.1941 - Täna Jaan Kaplinski Elulugu Sündis Tartus Ema oli eestlanna (mulk) ja isa poolast, juut lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat 1964 1988 töötas erinevatel töödel nagu: vanemlaborant, vaneinsener, kirjandusala juhataja ja teised. Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967 ,,Valge joon Võrumaa kohale" 1972 ,,Ma vaatasin päikese aknasse" 1976 luulekogu ,,Uute kivid...
---------------------------------------- RULE NUMBER: 14 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Eesti Naine - Confidence=10 ELSE: Eesti Naine - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 15 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Tervis Pluss - Confidence=10 ELSE: Tervis Pluss - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 16 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Kodukiri - Confidence=5 ELSE: Kodukiri - Confidence=-50 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 17 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Maakodu - Confidence=10 ELSE: Maakodu - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 18 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Maamajandus - Confidence=5 ELSE: Maamajandus - Confidence=-20 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 19 IF:
Mees nende elus Aita Kivi Antsla Gümnaasium 12.klass Mari Liis Leppoja ja Kristi Vichterpal Kirjanikust O Sünninimi Aita Liive; sündinud 20. detsembril 1954 on eesti kirjanik ja ajakirjanik. O Ta oli alates 1983. aastast Tallinna NAK-i liige ja kuulub alates 1993. aastast Eesti Kirjanike Liitu. O On töötanud mitmete ajakirjade peatoimetaja. Näiteks: Eesti Naine, Kodukiri ja Kodukolle Autori teoseid OLuulekogu "Usaldades" (1986) OLasteluule kogu "Lendutõusja" (1988) OLuulekogu "Aknalseisja" (1996) OLuulekogu "Tunde küsimus" (2000) ONovellikogu "Üheksa avameelset naist" (1991) ONovellikogu "Teisikud ja armukesed (1993) ORomaan "Jumalakäpp" (1996) ORomaan "Lummus" (2001) ORomaan "Mees nende elus" (2003) ORomaan "Lähedal (2007) ONovellikogu "17 avameelset naist" (2009) ORomaan "Keegi teine" (2014)
olevat langus. Seletusena võib nende langemise põhjuseks pidada interneti populaarsuse kasvu ja negatiivset iivet ehk vähenevat lugejaskonda. Väljaannete keskmised tiraažid http://www.eall.ee/tiraazhid/2014.html august 2014 Tabel 1. Ajakiri Tiraaž(tuhandetes) Ajakiri Tiraaž(tuhandetes) Kroonika + 36,4 National 10,0 Nädal Geographic Eesti Kodukiri 15,4 Imeline Teadus 23,8 Oma Maitse 8,3 Imeline Ajalugu 26,2 Tervis Pluss 10,7 Sensa 16,0 Käsitöö 7,7 Maret 11,0 Eesti Naine 19,2 Tiiu 24,0 Naised 21,9 Tervisetark 10,0 Pere ja Kodu 14,3 Elukiri 11,0
üksainus tõde meile las olla et polegi teist maa meis ja maa maailmas keset sügavat soolast vett vikerkaar kahes uskmata silmas seitsmevärvine silmapett 5. Kasutatud kirjandus http://www.bahamapress.org Jaan kaplinski kodukiri jaan.kaplinski.com Uuem Eesti Kirjandus (gümnaasiumi kirjandusõpik)
1 kg õunamassi kohta lisada 1 tl soola, 2-3 kuhjaga sl suhkrtu, 1 tl sidrunhapet, noaotsaga jahvatatud kardemoni; 0,5 kg väikseid terveid kergelt kupatatud kuuseriisikaid ja veidi seente keeduleent nii, et mass oleks segatav. Jahtunud seguga täita topsid ja sügavkülmutada. Ülessulanud hoidist serveerida grillitud kana või kalkuni kõrvale. Säilivusaeg 12 kuud Paprika-köögiviljahoidis Retsepti allikas: Ajakiri Kodukiri Komponendid: 1 kg punaseid ja kollaseid paprikaid, 1 kg baklazhaani, 1 dl meresoola, 6 dl valgeveiniäädikat, 1 punane tchillipipar, 3 küüslauguküünt, 1 sl kuivatatud punet, 3 dl oliivõli, 1/2 dl suhkrut. Retsepti valmistamine: Lõika paprikad peenteks ribadeks. Koori baklazhaan ja lõika ribadeks. Aseta ühte kaussi paprikad ja teise kaussi baklazhaan, nii et iga kihi vahele on piustatud soola. Aseta peale raskus ja lase seista 1,5 tundi. Selle ajaga on köögiviljadest
Näide. Beckett, F. 2000. Maitseleksikon. Tallinn:Sild Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri punkt koht koolon kirjastus Autorita allika puhul on autori nime asemel töö pealkiri. Artikkel ajakirjast või ajalehest. Kirjes on näidatud autori nimi, initsiaal(id).aasta.artikli pealkiri-ajakirja nimi,ajakirja number:lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide. Tammes, L. 2005. Pikkade õhtute pleed - Kodukiri, 2, 86-87 Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri sidekriips ajakiri koma number koma lehekülgede numbrid Artikkel Interneti koduleheküljelt. Kirjes näidatakse: autori nimi, initsiaal(id), artikli pealkiri kaldkirjas. URL-aadress, materjali kasutamise kuupäev. Näide. Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL=http://home.delfi.ee/ 09.10. 2002 Tekstis viitamine: Viitama peab igat lõiku, mis ei ole töö autori enda kirjutatud. Iga
Lisaks luuletustele on ta avaldanud väga palju esseesid, mis on teemade kaupa kogutud kogumikesse. Enamus tema luuletusi on kirjutatud vabavärsis. Luuletusi on lihtne lugeda ja neist ei kiirga erilist emotsiooni. Mõned tema luuletused on pigem nagu väikesed jutukesed, mis räägivad kas kellegi või millegi arengust. Kuigi mulle tavaliselt luuletusi eriti ei meeldi lugeda, on Jaan Kaplinski luule vahelduseks meeldiv ajaviide. Kasutatud materjalid 1. Jaan Kaplinski kodukiri - http://jaan.kaplinski.com/life/elukaik.html 2. Vikpeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski 9 3. Vikpeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski 4. Kaplinski, J ,,Õhtu toob tagasi kõik." 1985 Tallinn 10
Hansen, Albert "Ornamendi kujundamise alustest" Kirjastus Kunst, Tallinn 1965 Gair, Angela "Joonistamise ja maalimiskursus"Kirjastus Egmont, 2002 Kiivet, Ülle(toimetaja) DK teejuht maailma. "Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast". Kirjastus Koolibri 2004 Kärner, Eve "Kompositsiooniõpetus"Tea kirjastus,Tallinn 2006 Lambillon, Paul "Aurad ja värvid", Kirjastus Tänapäev, Tallinn 2001 Linnuste, Ülle "Värvid kodus", As Ajakirjade Kirjastus, Kodukiri 2005 Miller, Judith "Värvid" Kirjastus Maalehe Raamat,2001 Tammert, Marje "Värviõpetus teoorias" Tallinna Tehnikakõrgkool;oü Aimwell, Tallinn2002 Viirand, Tiiu "Kunstiraamat noortele",Kirjastus "Kunst", Tallinn 1984
Või: Anna, sinu hea sõbranna! Õige vastus on, et naisteajakiri peab olema kui sõbranna, kellega luuakse lähedane suhe. Toimetajad teevad seda lugejaga läbi oma juhtkirjade. Toimetajad ja lugejad nagu üks kogukond. Naisteajakirjad Naistele on palju erinevaid ajakirju, sellepärast toon välja nende erinevad tüübid mõndade nidetega: · Töö ja pereelu jagamine (toimetulek Eesti Naine) · Kodukesksed (koduloomine, kodukaunistamine Pere ja kodu, Kodukiri) · elustiiliajakirjad (tarbimine, karjäär Stiil, Avenüü, Cosmopolitan) On jaotatud ka pere ning kodu-ajakirjad: · Staatuseajakirjad (pruutidele, rasedatele, feministidele, kaalujälgijate New Woman, Ms, Pulmad) · Elustiili-ajakirjad (Cosmopolitan, Bazaar, Buduaar) Meedia ja mehed Kui mõeldakse "meesteajakiri", mõtlevad paljud "porno". Aga tegelikult on
ajakiri is Miniristik/Ristik)) (rule (if phylum is ristsõna and ristsõna is ei) (then phylum is naistele)) (question ristsõna is "kas ajakirjas peavad olema ristsõnad?") (rule (if phylum is naistele and naistele is jah) (then phylum is käsitöö)) (rule (if phylum is naistele and naistele is ei) (then phylum is tervis)) (question naistele is "kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige naistele?") (rule (if phylum is käsitöö and käsitöö is jah) (then type.ajakiri is Kodukiri)) (rule (if phylum is käsitöö and käsitöö is ei) (then type.ajakiri is Anne/Pere&kodu/Stiil)) (question käsitöö is "Kas ajakiri peaks olema käsitöö teemaline?") (rule (if phylum is tervis and tervis is jah) (then type.ajakiri is TervisPluss)) (rule (if phylum is tervis and tervis is ei) (then phylum is tehnoloogia)) 4
about-balsamic-vinegar-video.htm http://www.howstuffworks.com/how-vinegar-works.htm https://www.youtube.com/watch?v=cKkc_VwBcrw https://www.youtube.com/watch?v=s6FUuxcPoQw (balsamico kuulid) Kasutatud kirjandus http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/toiduained/ %C3%A4%C3%A4dikad/13F87/ http://www.cooksinfo.com/cane-vinegar Ajakiri ’’Toidu äri’’ aasta 2000. 4-s väljalase Ajakiri ’’Kodukiri’’ Märts 2008 Toiduentsüklopeedia ’’Maailma toiduained’’ ’’Ürdiäädikad’’ Maggie Oster http://www.pipar.ee/product.php? main_id=1&category_id=13&prod_id=739&start=0 http://et.wikipedia.org/wiki/Etaanhape http://toidutare.ee/foorum/alafoorumid/toidutare_kullafond/1BE/ http://recipes.howstuffworks.com/tools-and-techniques/uses-for-vinegar- cooking-tips-ga.htm http://www.howstuffworks.com/how-vinegar-works.htm
Viimase aja teadusuuringute järgi on guajaav tõusnud maailma kõige enam hinnatud puuviljade hulka ja sugugi mitte ainult mahlasuse või vaimustavate maitseomaduste tõttu. Guajaav pärineb Ameerika kuumadest regioonidest, kus guajaavipuid on kultuurtaimena kasvatatud vähemalt 2000 aastat. 16. sajandil viisid Hispaania ja Portugali maadeavastajad guajaavi Indiasse ja Filipiinidele, kust see peagi levis ka teistele troopilistele ja subtroopilistele aladele, kirjutab Kodukiri. Guajaavipuu paljuneb heades kasvutingimustes tormiliselt, moodustades suuri tihnikuid ja haarates enda alla karjamaid ja põlde. Guajav on pirnikujuline või ovaalne marivili, kaaludes sordist olenevalt keskmiselt 150 400 grammi. Sorte on praeguseks sadu ning aretatakse juurdegi. Sort määrab viljaliha värvuse, kas siis valge roosakaskollase, erkroosa või punase. Vilja kest on sile või krobeline, enamasti kollane või õunroheline.
Egmont, 2005 Hansen, Albert "Ornamendi kujundamise alustest" Kirjastus Kunst, Tallinn 1965 Gair, Angela "Joonistamise ja maalimiskursus"Kirjastus Egmont, 2002 Kiivet, Ülle(toimetaja) DK teejuht maailma. "Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast". Kirjastus Koolibri 2004 Kärner, Eve "Kompositsiooniõpetus"Tea kirjastus,Tallinn 2006 Lambillon, Paul "Aurad ja värvid", Kirjastus Tänapäev, Tallinn 2001 Linnuste, Ülle "Värvid kodus", As Ajakirjade Kirjastus, Kodukiri 2005 Miller, Judith "Värvid" Kirjastus Maalehe Raamat,2001 Tammert, Marje "Värviõpetus teoorias" Tallinna Tehnikakõrgkool;oü Aimwell, Tallinn2002 Viirand, Tiiu "Kunstiraamat noortele",Kirjastus "Kunst", Tallinn 1984 32
Magnoolia võib istutada tavalisse aiamulda, millele on lisatud turvast, sest pigem võiks muld olla pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Kasvukohaks peab valima kas päikselise või poolvarjulise ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha. Noored taimed vajavad Eestis talvekatet, kuid pärast nelja-viit aastat taimed kohanevad ja nende külmataluvus paraneb (Kodukiri 2009). Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tules puud, vaatamata kasukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant 2013). 2.3. Prunus avinum Kirsipuu 2.3.1. Kirjeldus Prunus perekonda kuulub üle 400 liigi heitlehiseid puid ja põõsaid. (kaasa arvatud ploom, mandel, aprikoos ja virsik), mis kasvavad põhjaparasvöötmes. Vahelduvalt asetsevad lehed on enamasti saagja servaga; valged või roosad õied on kahesugulised.
annaabi.ee 
