Raamatukujunduse tähtsustamine, eesti kirjanike tõlkimine soome keelde. Siuru: -1917-1919, tekkis EV -liikmed:Gailit(prosaist), under(luuletaja), semper, tuglas, adson, visnapuu. Kaastöölisteks kunstnikud koort,vabbe ja triik. -pöörasid vormile suurt tähelepanu, liikmed on oma loomingulise tee algul, ilmuvad esikkogud, teevad palju reklaami, loovad skandaale, suhtusid pilklikult tõusikutesse. Põhimõtteks ärritada kodanlast. -väärtus: armastusluule viimine uuele tasemele, muutis kirjanduse populaarseks, sai välja anda rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid, edendas raamatukunsti, murdeluule, kasutas uuenduslikku keelt, tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Ekspressionism: 20 saj alguse kirjandus-ja kunstivool, ühendas kirjanikke, kes protestisid inimest ahistava poliitilise korra vastu, kuid kelle protest oli ühendatud utoopiaga
,,Tartuffe'i" (kogu 5-vaatuselise näidendi) etendamiseks. ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Jourdain on otsene vastand Alceste'ile: kui Alceste eitas seltskonda, siis Jourdain otsib seda. Naeruväärne ei ole ta mitte selle siira püüde tõttu, vaid oma võimetusega. See komöödia oli Molière'i menukamaid teoseid. Muu hulgas väärib tähelepanu selle sõnakoomika: esindatud on eri kõnelaadid salongivestluste
seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse.,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks.,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda.Oma 1673. aastal valminud näidendi ,,Ebahaige" lavastuses mängis Molière ka peaosa, liialdatult haigusi ja surma kartvat meest. Just selle teose etendusel tabas teda ennast ootamatu surm. Kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Louis XIV käsul maeti Molière siiski St.-Josephi kalmistule. Aforismikirjandus:17.-18. sajandil tuli prantsuse kirjanduses moodi aforism.Aforism-
loomupärast lihtsust ja otsekohesust. ,,Arst vastu tahtmist" Lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" Kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) Kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Jourdain on otsene vastand Alceste'ile: kui Alceste eitas seltskonda, siis Jourdain otsib seda. Kasutatud kirjandus Anne Nahkur. Kirjandus barokist romantismini. Tln, 2006 Igor Saitanov. Maailmakirjandus. Barokist valgustuseni Gustav Suits. Molière ja meie Looming 1924, nr
loomupärast lihtsust ja otsekohesust. Õnnetuseks armub ta seltskonnadaami Celimene'i, kes esindab just kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. · ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel · ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. · ,,Kodanlasest aadlimees" kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. · Klassitsistliku komöödia tunnused- nali (jant), moraal 3. Fontaine valmimeister · Rohutirts ja sipelgas, Rebane ja viinamari, Hunt ja lambatall, Katkuhaiged loomad · Need räägivad peamiselt loomadest, aga ka puudest ja kividest · Ta rõhub valmide tavapärasele lõppmoraalile 4. Valgustuskirjandus · 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks.
(roheliste kaantega õpikust lk 70) · 1917-1919 · Jätkas NE joont- liikus sümbolismi suunas · Tekkis vastukaaluks sõjategevusele · Hoidsid eemale ühiskonna kriitikast · Olulisel kohal mängulisus, panid hüüdnimesid nt underi printsess jne · Kirjanduslikuks väljundiks eelkõige luule, ka novellid · Nende põhimõte oli ärritada kodanlast · Luuletasid lilledes ja armastusest ajal, mil oli sõda. · Neil polnud manifesti, nende tegevuse võib kokku võtta nende lööklausega CARPE DIEM- haara päeva · Praktiline eesmärk oli läbi lüüa kirjanduses, tahtsid omi raamatuid avaldada · Tekkisid vastuolud liikmete vahel, löpliku löögi andis Gailiti ,,Sinises
Aastal 1664 lavastas ta ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku. Tartuffe paistab silma omapärase ülesehitusega: nimitegelane ilmub lavale alles 3 vaatuse alguses. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. ,,Ebahaige" ´s ei pilgata ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. See komöödia oli Moliére menukamaid teoseid. Moliére´i komöödiad moodustavad tänini koomilise teatri klassika raudvara. Tema näidendid kujutasid kaasaegseid prantslasi. Tema tugevus oli see, et ta tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik. Ta tegi nalja tõsiste ja oluliste asjade üle. Moliére käsikirju pole säilinud. Millal tutvus teatriga? Haridus Teatri algus, mõju
· Siuru ja Tarapita roll 20saj alguses (kuulusid, mis tegid, muutsid, oluline) Siuru Kuulusid-Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Siuru tähendas lõokest. Siurule andis tema ilme ja kõmuline ning ennast reklaamiv seltskondlik tegevus. Luuletajad on emotsionaalsemad ja müstilisemad kui varasemad autorid. Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantaasiat. Proosas on valdavaks tige ja irvitav iroonia. Pilklik suhtumine tõusikutesse. Põhimõte oli ärritada kodanlast. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal, mil oli sõda. Lööklause: Naudi hetke! Esimeseks suureks ettevõtmiseks oli album. Luuletused olid väga isiklikud, puhtad, kunstipärased, musikaalsed ning väärustasid inimest. Oluline oli fantastilissümbolistliku proosa tulek kirjandusse. Väärtus: armastusluule viimine uuele tasemele; tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks; tänu kirjastuse
See takistab tugevatel teostada oma võimutahet - elavatel ennast kehtestada. Jõu roll maailmas on purustada, me ei saa sellele õelda, et ta jätaks purustamata. Übermensch - üleinimese mõiste. Inimese ületamine. "Kõik jumalad on surnud, nüüd tahame meie, et elaks üleinimene." Jõu aktiivne rakendamine - halastamatus, intellektuaalsus. Inimese täiustamine. Vastand: viimane inimene - keegi kellel puuduvad kõrgemad püüdlused. N põlastas keskmist inimhulka. Kodanlast. Tasakaalukust, korrastatust. N nägi ka seda et üleinimene ei võida. Aga kangelase traagilise surm on ilus ja võimas? Tõi toored ilustamata emotsioonid tagasi. Need kes vajavad keelt on nprgad, teod on tugevuse aluseks. Freud. Jagab inimpsüühika teadvuseks ja mitte teadvuseks (alateadvus). Inimpsüühika on individuaalne aga mitte unikaalne (struktuurilt on korduv) Jung-kollektiivne alateadvus. Freudi meelest ei ole kollektiivset alateadvust. Teadvuse kaudu on inimene suhtes maailmaga
Jutte valikuvabadusest – tugevad ei vaja seda. Nende jaoks on tegu. Nende maailm on tegude maailm. Sõnumeid vajavad teised. Tegu on see mis loeb. Sellest inimese mudelist, jõu jaotamisest sünnib ka inimese mudel nietzche puhul übermensch ehk üleinimene. Räägib inimese ületamisest. See on tema vastus jumalate kadumisele. Üleinimene on halastamatu, intellektuaalne, kangelane kellel puudub südametunnistuse poolt kammitsetud sisemaailm. Üleinimese vastand on viimane inmene, kodanlane. Kodanlast ta põlgas. Hävitab igasuguse kõrgema püüdluse. Nietzche popkultuuri Mässu ja revolutsiooni vahe ka nietzchel seletatud. Orjade muusika. Inimesed, kes on kannatanud kasutavad muusikat. rokkmuusika sünd seotud mustanahalistega, kes kannatasid orjadena. Punkrokk – inglise töölisnoored. Rokkmuusika traditsioon on allasurutud inimeste muusika. Reaktiivse jõu baasil käsitletakse. Nietzche juurest 20. Sajandisse. Bataille – pr mõtleja
peategelasteks Loodus ja Mõistus, ründab usupimedust ja rumalust. Teose lõpus lase roosi noppida. ,,Rebaseromaan" - loomaeepos, loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid üle ühe, kuid on ka laenatud lugusid. Teos- rohked jutustuslike harude ebaühtlus, sotsiaalne satiir. Loomade ja nende seiklustes on ühiskonnasuhete peegeldused, samuti humoorikad kombed ja rahvatarkus. Peateema on kavala ja leidliku, kord väikefeodaali, kord kodanlast kehastava Renart'i võitlus toore ja juhmi hundi Ysengriniga, kes nagu kohmakas karu Brun 23 peegeldab suurfeodaalile omas loomust ja käitumist. Lõvi Noble (kuningas), eesel ja oinas (vaimulikud), kanad jänesed (lihtrahvas). Mõnikord satub aga rebane ise pilkealuseks ja teised loomad kavaldavad teda üle. Teos sai tuntuks tõlgenduse ja munkade kaudu kogu Euroopas
]--1353) romaanil «Gargantua ja Pantagruel» hiiust peategelane. 494 Karl Suur -- frankide kuningas aastast 768, Saksa-Rooma riigi keiser a. 800--814. Lk. 13 «... nende hääled on veel teravamad kui nende mütsid!» -- Viide sellele, et lauljad olid kastraadid. Pariisi nael -- keskaegne Pariisis münditud rahaühik, jagunes 20 sol'iks, mis omakorda jagunes 12 teenariks. Eri aegadel väga erineva väärtusega. Söör -- kõrgaadli tiitel (kuninga üttamistiitlina sire); siin kodanlast kõnetades on seda tarvitatud irooniliselt. Lk. 14 «Ses poes käib kõik neljakaupa... Neli rahvust, neli fakul-teeti, neli püha, neli prokuraatorit, neli elektorit, neli raamatukoguhoidjat.» -- Poeks on irooniliselt nimetatud ülikooli, kus tol ajal jagati üliõpilased nelja «rahvusse»: Prantsusmaa, Inglismaa, Normandia ja Pikardia; Charles VI ajal asendati Inglismaa Saksamaaga. Neli iakul-teeti: vabade kunstide, teoloogia, õigusteadus- ja arstiteaduskond. Neli püha: 6. ja 28
annaabi.ee 
