hea. See tekitab hea tunde sees, et olen midagi head teinud ja paneb mind veel rohkem tahtma inimesi aidata. Teiseks suurimaks projektiks on „Maale elama“, mille eesmärgiks on aidata linnast maale elama asujaid, suurendada maal elavate elanike arvu ja muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks. Kodanikualgatusi on veel palju ning neil kõigil on üks eesmärk: muuta midagi. Muuta oma elukvaliteeti, muuta riigis toimuvat. Kodanikualgatused ühiskonnas on aina laienemas. See on hea nii inimestele endile, loodusele, keskkonnale, kui ka ühiskonnale. Ühiskond panustab oma tulevikule, oma lastele. Tänu mõttetalgutele, koristuskampaaniatele on meie ümbruses olev loodus puhtam, kui enne kampaaniaid. Tänu kõikidele projektidele on muutumas inimeste suhtumised: maal elamisest, toidu tarbimisest, ohutusest jne. Inimesed on hakanud rohkem jälgima oma toidulauda, aina rohkem inimesi kaaluvad elada maal. Tervislik eluviis on see,
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud.
Kodanik saab riigivalitsemises osaleda Riigivalitsemises saab osaleda iga kodanik. Aktiivsed ehk kaasa löövad kodanikud osalevad valimistel üldiselt rohkelt. Tänu valimistele määratakse kindlaks näiteks Riigikogu. Riigikogusse saab kandideerida iga Eesti kodanik ja tänu valimistel otsustatakse kes saab uueks Riigikogu liikmeks. Näiteks 2016. aastal valiti parimaks Eesti Reformierakond. Kodanikualgatused on näiteks loomade varjupaigad ja streigid. Igal inimesel on võimalus teha enda ettevõte või algatada streike. Kodanikualgatused on veel ka avalikud pöördumised. Kõikidel inimestel on õigus pöörduda oma probleemidega mõnda ettevõtesse või mõne tähtsama isiku poole. Mina arvan, et kodanikel on piisavalt võimalusi, et elada Eesti riigis. Et olla aktiivne Eesti kodanik, peaksid inimesed tegelema rohkem ühiste asjadega, käima valimistel ja muud.
Igapäevaelus inimesed ei mõtle sellele, et milline on nende roll ühiskonnas. Tihti ei mõisteta, kui palju just meie otsused ja valikud määravad meie kõigi tulevikku. Ka mina ei mõtle alati, milline on minu roll ühiskonnas. Küll aga teadvustan endale igal sammul, et olen Eesti kodanik ja käitun vastavalt sellele. Järgin kõiki seadusi ja ei pane toime midagi kriminaalset. Kui kõik sedasi käituksid, oleks elu meie väikeses riigis tunduvalt turvalisem. Kodanikualgatused kujundavad riigi ja kodukandi nägu, kuid tugeva kodanikuühiskonna tekkimiseks peavad riik ja kodanikud koostööd tegema. Ma arvan, et kodanikena ei pea me osalema kõigil võimalikel üritustel ja rahvaalgatustel, kuid valimistel oma hääle andmine peaks küll kõigi jaoks aukohus olema. Hääletades saame avaldada oma arvamust ning riigi etteotsa jõuavad need, kes on saavutanud rahva poolehoiu. Parim näide selle kohta, et kodanikest algab riik on meie endi ajalugu. Erinevad
1.probleem: Riigi ülalpidamine on kallis ning seetõttu mõtekas vaid kindla patriootliku ja riigi säilimisest huvitatud oleva rahva nimel. Näide: Pärast NSVL võimu lõppu olid baltiriikide elanikud täis indu oma riiki üles ehitada ja sellega kaasnes hüppeline majanduslik areng. Järeldus:Mida innustatumad ja riigist huvitatumad on inimesed, seda edukam on riik 2.probleem:Kodanikud peaksid oma südametunnistusel kandma kohustust oma riiki edendada, milleks on väga hea variant kodanikualgatused. Näide:"Teeme ära!" ühendas rahvast, tõi tuntust riigile ja täitis ka oma eesmärgid loodus ja keskkonnahoiu aladel. Järeldus: Mida rohkem on kodanikualgatusi ja inimeste kaasamaist riigi töösse, seda tuntum ja efektiivsem on riik. 3.probleem: Inimesed on laisad ja ei taha olla oma riigis vastutavad olukordades, kus kõik pole parimas korras. Näide: Andrus Veerpalu dopinguskandaalis oli inimesi, kes muutusid Eesti suusasporti laimavateks,
nälgimiseni vaene. Üha enam hakkab tekkima peresid, kellel on palju suid toita, kuid põhisissetuleku allikas kaob järsult ja suud jäävad toitmata. Mida rohkem on pereliikmeid seda tõsisemalt töö kaotus mõjub. Nagu ütleb vanasõna : kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Olukorda lahendatakse aktiivselt. Töötavad Euroopa Liidu abitoidu jagamispunktid, riik otsib pidevalt uusi võimalusi abivajajaid toetada ja tihedad on kodanikualgatused. Loodetavasti möödub kriis ruttu ja uue raha toel majandus taastub. Antud olukorras võiks isegi tuua välja uue ütluse. Kes jääb tööta see ei söö.
toovad kaasa veel topelt kahju. Ka seadustes tähtsustakse kodanikke palju. Mõndades riikides on kehtestatud seadusandlik mehhanism, mis kohustab parlamenti menetlema eelnõu, mida oma allkirjaga toetab piisav arv kodanikke. Nii toimitakse näiteks Lätis. Samuti on samalaadne mehhanism esitatud Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe eelnõus. Kodanikualgatusel on kindlasti rohkem plusse kui miinuseid. Kokkuvõttes mängivad kodanikualgatused riikide arengus väga suurt rolli ning rahvaga arvestatakse tõsiselt. Seega võib öelda, et rahvas on riikide jaoks väga tähtis ning koos rahva abil saab veel paremaks muutuda.
mõjutustel vähenenud. Küll aga tegutsevad kaudselt või otseselt riigi hüvangu ja inimeste elujärje tõusu heaks kõik aktivistid. Inimesed meie endi seast on loonud palju edasiviivaid ja tulusaid kodanikualgatusi. Ehedalt on kõigil meeles mõtte ja koristustalgud "Teeme ära!", mis on nüüdseks leidnud laia kõla- ja tegutsemispinda ülemaailmselt, mitmetes riikides, ühinenud on isegi niivõrd suuri ja kaugeid riike nagu näiteks Brasiilia,. Seega on kodanikualgatused rahvast ühendavad ja riigile kuulsust toovad ettevõtmised. Arvan, et riik peab efektiivseks toimimiseks olema ühtne ning rahva aktiivsus on selle säilimisel väga oluline. Paraku aga mitte kõik kodakondsusega inimesed pole huvitatud riigi arengust ja enda initsiatiivi üles näitamisest. Tegelikult aga peab iga inimene tundma, et ta on oma riigi eest justkui vastutav. Selline suhtumine motiveerib pingutama ja kutsub ka teisi üles, et üheskoos tegutseda ja paremuse poole liikuda
Täielik kontroll rahva üle. P.-Korea) 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: loe enne tööd õpikust lk 23 + tööleht Konservatism Liberalism sotsiaaldemokraatia 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia kodanikkond võib esindajaid valida erinevalt, valitud isikud peavad andma tegevusest rahvale aru, osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Referendumid, kodanikualgatused, protestiaktsioonid, eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikesearvulise eliidi käes.); dem tunnused (3-4) Valimised, vabad ja õiglased, võimu nimel on tihe konkurents, seaduste ülimuslikkus, võimude lahusus, palju erinevaid infoallikaid, kodanikuvabadused ja inimõigused, enamus arvestab vähemuse huvidega, siirdeühiskond need riigid, mis lähevad ühelt poliitiliselt korralt üle teisele. Sellel ajal poliitiliselt ja majanduslikult ebastabiilsed.
Juhtimis alused - Tlü Juhtimise alused Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid - Sõjavägi - Sport - Kunstid - Kodanikualgatused - Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliu otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhimisse Miks teevad inimesed koostööd? Kuidas tehakse koostööd? Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm (organon)- instrument, töövahend (ergon)- töö Tootmine iseendale / teistele Tööjaotus
Riigi peamine roll on vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Liberalism näeb ette, et riik sekkub minimaalselt majandusse. Reformierakonna eesmärk on riigikorraldus, mis toetab Eesti kodanike loomulikku soovi elada vaba ja täisväärtuslikku elu. Reformierakond soovib pakkuda igaühele võrdset võimalust vabaks eneseteostuseks. Nad austavad inimväärikust ja individuaalsust ning nende eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond. Indiviidide kodanikualgatused näitavad seda, kui suletud või avatud üks ühiskond on. Samas on tähtis, et Eesti riik kasutaks igat maksumaksja poolt makstud senti säästlikult, eesmärgiga pakkuda selle eest parimat võimalikku avalikku taristut ja teenust võimalikult paljudele. Siit võib tuua paralleeli, mille kohaselt on see peaaegu, et üks ühele puhta liberalismi taotlusega, kus riik sekkub minimaalselt majandusse. Reformierakonna sõnul rajaneb vabadus kokkulepitud reeglitel ning on mõeldamatu
Avatud- suurema toetusega isik tõuseb parteis etteotsa. Suletud-olemasolev nimekiri-mandaadid jaotatakse. 34. Loetle demokraatliku valitsemisvormi neli tunnust. Kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalusatus, seaduse ülimuslikkus ja inim-ning kodanikuõiguste austamine. 35. Mis on otsene demokraatia, mis esindusdemokraatia? Esindus- valitakse esindajad, kes peavad toimima rahva huve silmas pidades ja andma aru. Otsene- valijaskonna referendumid ja kodanikualgatused, kampaniad, protestid. 36. Mis on siirdeühiskond? Faas ük arengus, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele. 37. Millistesse sektoritesse ühiskond jaotatakse? Avalik, era, mittetulundus 38. Mis on õigusriik? Seaduse ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. 39. Millised on õigusriigi tunnused? Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdok. Probleemi lahendamine seadusandlusest lähtudes. Seadus universaalne kõigi suhtes. Võimude lahusus.
Vasakpoolsed ideoloogiad: 1) sotsialism- üldine võrdsus loodud rikkuse õiglase jaotamise kaudu. 2) sotsiaaldemokraatia- võrdsed võimalused kõigile; riik sekkub majandusse; astmeline maksustamine. 3) kolmas tee e uusvasakpoolsus- indiviidi suurem panus. 15. Demokraatia pärineb Vana-Kreeka Ateena linnriigist. Lincolni jaoks oli oluline, et ei kaoks valitsust, mis on rahva oma, ning selle poolt ja jaoks loodud. 16. Otse- ja osalusdemokraatia Rahvahääletus; kodanikualgatused ja – kampaaniad; protestiaktsioonid. 17. Demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, poliitika sõltuvus valija eelistustest, seaduste ülimuslikkus, võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemustega arvestav enamuse võim, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 18
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika:
Neid moodustatakse ülesehituse ja tegevuspõhimõtte alusel. Mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud. 2. Mis on kodanikuosalus? Näited? Kodanikuosalus on inimese omaalgatuslik kaasalöömine mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks. Näiteks keskkonna- ja rahuliikumine, heategevusüritused. 3. Milliste tunnuste põhjal võib väita, et demokraatia on tugev? Näit. Kui kodanikud oma õigusi kasutavad ning tunnevad kohustust neid kaitsta. Näiteks kodanikualgatused. 3.3 Õiguskaitse ja kohus. 1. Milline on õigussüsteemi peamine eesmärk tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas? Piirata vägivalla ja kuritegevuse lokkamist. 2. Millised on õiglase kohtupidamise põhimõtted? Kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvas võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Kehtib seaduse ülimuslikkus. 3. Selgita:
parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes. Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond. Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast mittedemokraatlikust reziimist, kuid kõik demok
Nimetage demokraatia vormid tänapäeval. Selgitage ja tooge näiteid nende avaldumise kohta (Eesti vabariigis). - *Esindusdemokraatia kodanikkond valib oma esindajad (parlamenti, kohalikku omavalitsusse), kuid sõltumata valimisviisist peavad valitus isikud kasutama võimu rahva nimel ja andam oma tegevusest rahvale aru. *Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) täiendab esindusdemokraatiat, referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes ühiskondlikult olulises küsimuses, kodanikualgatused ja kampaaniad. 3. Mis on eliitdemokraatia? - Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. 4. Reastage demokraatia peamised tunnused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks on kõige olulisem ja vähem oluline just need tunnused. - *Vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud) *Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine *Alternatiivsed teabeallikad *Seaduste ülimuslikkus *Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest
Millistele põhimõtetele peavad vastama demokraatlikud valimised? Kuidas saab Eesti rahvas teostada oma kõrgeimat riigivõimu? Demokraatia pärineb Vana-Kreekast Ateenast, otsetõlkes “rahvavõim”. Esindusdemoraatiaks valib rahvas oma esindajad parlamenti ja kohalikesse omavalitsustesse, kes nende eest otsustavad. Otsedemokraatias otsutab rahvas ise, näiteks rahvahääletus. Otsedemokraatia alla kuulub ka kodanikualgatused ja protestiaktsioonid. Demokraatlikud valimised: ● Vaba konkurents-Kõik normidele vastajad võivad kandideerida ja hääletada ● Üldisus-Valimisõiguslike hulk võimalikult lai ● Ühetaolisus-Igal häälel sama kaal ● Otsesus-Kodaniku otsus kujundab tulemust maksimaalselt Demokraatliku riigi tunnused: ● Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine ● Tsiviilkontroll relvajõudude üle
-tunnuseks on kasumi taotlemina ja eraomandus -Erasektor peab arvestama avaliku sektori ettekirjutusega oma tegevusele: *koguv erasektorilt makse *kehtestab tegutsemise reeglid *reguleerib rahandusi Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -Hästi toimiva riigi aluseks on kodanik, kes tunneb hästi oma õiguseid ja kohustusi ning käitub neist lähtuvalt. -Peamine kooshoidev ja arendav jõud on kodanikualgatus-kodanike omaalgatuslik tegutsemine ühiskonna paremaks muutmiseks -Kodanikualgatused jagunevad: *Mittetulundusühingud (MTÜ-d)-isikute vabatahtlikud ühendused, mille eesmärgiks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Tegevuse käigus saadud tulu võib kasutada ainult pühikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning seda tulu ei või jaotada oma liikmete vahel. *Sihtasutused(SA-d)-on eraõiguslikud juriidilised isikud, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. *Seltsingud-mitteformaalsed ühendused
iseenda) elukvaliteedi paremaks muutmiseks. · Ühiskonna kolmanda sektori (e mittetulundussektori) moodustavad oma ühishuvide realiseerimiseks kodanike poolt moodustatud mitmesugused organisatsioonid, mille eesmärgiks pole valitsemine (nagu esimesel e avalikul sektoril) ja kasumi teenimine (nagu teisel e erasektoril). Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer · Oma vormilt jagunevad kodanikualgatused: - mittetulundusühingud (MTÜ-d)- isikute vabatahtlikud ühendused, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tegevuse käigus saadud tulu võib kasutada ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning seda tulu ei või jaotada oma liikmete vahel. - sihtasutused (SA-d)- on eraõiguslikud juriidilised isikud, mida iseloomustab vara
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö
annaabi.ee 
