KODANIKUALGATUS ÜHISKONNAS Mis on üldse kodanikualgatus? See on vabatahtlik tegevus, mis annab inimestele võimaluse midagi muuta. Läbi meedia ei jää see ka tähelepanuta, mis tõttu võib ühineda kodanikualgatusega väga suur hulk inimesi. See saab toimida ainult demokraatlikus ühiskonnas, kus kuulatakse rahvast ja nende probleeme. Kodanikualgatus näitab ka, et riigi juhtimises on midagi valesti tehtud või üldse tegemata jäetud. Kodanikualgatuste arv suureneb, sest inimesed hakkavad aina rohkem uskuma ise endasse ja ühiskonda. Inimesed usuvad , et just üheskoos saame midagi ära teha. Üksi on raske midagi läbi viia või korraldada, kuid kui kaasata juurde inimesi, kes on huvitatud aitama, siis saamegi kogukonna või kodanikualgatuse. See on küll vabatahtlik tegevus, millel on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, kuid inimeste mõte on siiski teha midagi, mis aitab kaasa riigi arengule ning teeb meie endi elu pare...
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mi...
Kodanik saab riigivalitsemises osaleda Riigivalitsemises saab osaleda iga kodanik. Aktiivsed ehk kaasa löövad kodanikud osalevad valimistel üldiselt rohkelt. Tänu valimistele määratakse kindlaks näiteks Riigikogu. Riigikogusse saab kandideerida iga Eesti kodanik ja tänu valimistel otsustatakse kes saab uueks Riigikogu liikmeks. Näiteks 2016. aastal valiti parimaks Eesti Reformierakond. Kodanikualgatused on näiteks loomade varjupaigad ja streigid. Igal inimesel on võimalus teha enda ettevõte või algatada streike. Kodanikualgatused on veel ka avalikud pöördumised. Kõikidel inimestel on õigus pöörduda oma probleemidega mõnda ettevõtesse või mõne tähtsama isiku poole. Mina arvan, et kodanikel on piisavalt võimalusi, et elada Eesti riigis. Et olla aktiivne Eesti kodanik, peaksid inimesed tegelema rohkem ühiste asjadega, käima valimistel ja muud.
Arolyn Roog 12A Kodanikust algab riik Eesti on küll alles noor riik, kuid juba oleme maailmas tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste ja majanduspoliitika poolest. Olid ju eestlased need, kes Skype leiutasid ja sellega meie väikse riigi kuulsaks tegid. Majanduselus on meid teistele eeskujuks toodud, sest majanduslangusest saime suhteliselt kiiresti ja suuremate kadudeta üle. On ju meie riigi eesmärkki jõuda viie rikkama riigi hulka. Eesti riigil on seljataga pikk minevik ja ees ootamas veel pikem tulevik. Eesti minevik on olnud keeruline ja, kes teab, mida toob tulevik, kuid meie eesmärk on alati olnud jääda püsima iseseisva riigina. See peaks ka praegu olema meie, Eesti kodanike, prioriteet number üks. Riigi kõige kallimaks varaks ongi kodanikud, sest nende käes on demokraatlikus riigis võim. Just meis, peitub Eesti edu saladus. Meie kõigi panus on oluline selles, et meid mäletataks tugeva riigina. Ko...
Teema: "Kodanikust algab riik" Põhiprobleem: Kõik kodanikud peavad oma riigi eest vastutama ja panustama riigi arengusse oma aktiivsusega. 1.probleem: Riigi ülalpidamine on kallis ning seetõttu mõtekas vaid kindla patriootliku ja riigi säilimisest huvitatud oleva rahva nimel. Näide: Pärast NSVL võimu lõppu olid baltiriikide elanikud täis indu oma riiki üles ehitada ja sellega kaasnes hüppeline majanduslik areng. Järeldus:Mida innustatumad ja riigist huvitatumad on inimesed, seda edukam on riik 2.probleem:Kodanikud peaksid oma südametunnistusel kandma kohustust oma riiki edendada, milleks on väga hea variant kodanikualgatused. Näide:"Teeme ära!" ühendas rahvast, tõi tuntust riigile ja täitis ka oma eesmärgid loodus ja keskkonnahoiu aladel. Järeldus: Mida rohkem on kodanikualgatusi ja inimeste kaasamaist riigi töösse, seda tuntum ja efektiivsem on riik. 3.probleem: Inimesed on laisad ja ei taha olla oma riigis vastutavad olukordades, kus ...
Kes ei tööta see ei söö Kirjand On selge, et enamus inimesi käib tööl juba sellepärast, et päevast päeva toita ennast ja/või oma peret. Et ei tekiks puudust kõige lihtsama asjaga tänapäeval toidust. Võib küll tihti tunduda iseenesestmõistetavana, et igal inimesel on päevast päeva kõht täis ja ei pea suuremast ajast selle peale muretsema, et kuidas ja kas ta süüa saab, siis tegelikkuses on palju inimesi meie enda silme all keset tänapäevast ühiskonda, kes elavadki päevast päeva olles puuduses toidust. Miks ei suuda meie riik ega ka inimesed tekitada piisavalt head süsteemi selle jaoks, et ka kõige hullemas seisus olevad inimesed ei peaks tundma tühja kõhtu? Me elame riigis, mis on arvestatud kui arenenud riik ja meie poed on küllusliku valikuga igast maailma nurgast kokku toodud erinevate roogadega. Me ostame iga päev endale korvitäie toitu ja ei mõtlegi se...
Millist rolli etendab riigi arengus kodanikualgatus ? Kodanikualgatus on igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. See on vabatahtlik tegevus, mida tehakse selleks, et riigis asjad areneksid. Sellel on omad plussid ja miinuseid , kuid kokkuvõttes on ta väga tähtis. Miks on kodanikualgatus kasulik ? Kodanikualgatus saab toimida ainult demokraatlikus ühiskonnas, sest näiteks diktatuurilises ühiskonnas poleks see võimalik, sest keegi ei kuula rahvast ega nende probleeme. Kodanikualgatus annab inimestele võimaluse midagi muuta. Suur osa on selles meedial. Meedia abi kasutamisel on selge see, et inimesed ei jää ka tähelepanuta. Kodanikualgatus näitab ka seda, et riigijuhtimises on tehtud vigu, et midagi on üldse vaja muutma hakata. Igasuguste survegruppide ja liikumiste moodustamine näitab, et inimestele läheb riigi tulevik korda j...
Kodanikust algab riik Riik, kultuur, keel, poliitika -loetelu on pikk ning kõiki ühendab omavahel rahvustunne, milleta ei saaks olla ühtset riiki ega kogukonda. Selleks, et riik toimiks on vaja ühtseid õigeid otsuseid, mis alati ei pea olema vaid juhtorganite, vaid võivad olla ka tavakodanike käes. On olemas väikeseid tegemisi ja algatusi, mis mängivad riigi arengus palju suuremat rolli kui poliitilised väljaütlemised või reformid. Tuleb vaid leida õige suunitlus ja soov tegutseda, sest inimestest algab riik ning riigile on ju ometi vaja ajendit, miks edasi liikuda! Riigi põhjus eksisteerida ja majandada on kodanikud, ilma kelleta pole ka tegutsejaid. Näiteks on Eesti riik väga väike ja kulutused riigikaitsele ja sotsiaalsfäärile on väga kallid. Seetõttu on väikest riiki mõtekas üleval pidada vaid siis, kui on eestvedajaid, kaasaminejaid ja riigi säilimise toetajaid. Arvan, et mida patriootli...
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse võimalikult vähe. Madalad maksud. ja paks riik riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse jõuliselt ja palju. Kõrged maksud. Ühishüved kaup või teenus, mida pakutakse inimestele turuvahenduseta. Nt valgusfoor, sebra, rand jne 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, omistatud staatus ehk kaasasündinud. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. ...
Juhtimis alused - Tlü Juhtimise alused Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid - Sõjavägi - Sport - Kunstid - Kodanikualgatused - Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliu otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhimisse Miks teevad inimesed koostööd? Kuidas tehakse koostööd? Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm (organon)- instrument, töövahend (ergon)- töö Tootmine iseendale / teistele Tööjaotus Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel Keskkonnast tulenevad Planeerimine ja Organiseerimine sisendid: otsustamine eesmärkide kohustuste, õiguste ja püstitamine ja nende vas...
REFORMIERAKOND 1. SUHTUMINE MAJANDUSSE Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustasemetõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimelinemajandusstruktuur - just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus,teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus.Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas - Eestistehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks jakonkurentsivõimelisemaks. Töö tootlikkus ja hind peab kasvama - vaidsellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks onjust inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigija kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse.Nende eesmärkide saavutamiseks viib Reformierakond läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid. 2. SUHTUMINE RIIKI/INDIVIIDI ROLLI, RIIGI JA INDIVIIDI VABADUSTESSE ...
Mis on riigi tunnused? Rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Mida tähendab paks riik, mida õhuke riik? Paks riik- jõuline sekkumine majandusse, laiaulatuslik sots. kindlusus süst., rohkem makse. Õhuke riik- vabaturumajandus, riigi vähene sekkumine, indiviidi majanduslik aktiivsus. 3. Mis on ,,nähtamatu käsi"? Turumajanduses konkurents, nõudlus, ettevõtlus. 4. Mis on ühishüve? Riigi pakutav majanduslik ja mittemajanduslik vahend heaolu saavutamiseks. 5. Milliste tunnuste abil rahvastikku liigitatakse? Näited bioloogiliste ja sotsiaalsete tunnuste kohta. Bioloogilised: sugu, vanus, rass, seksuaalsus jne. Sotsiaalsed: haridus, jõukus, elukoht jne. 6. Millega on ajalukku läinud Abraham Maslow? Koostas tuntuima inimvajaduste kontseptsiooni. 7. Mis on demograafia? Rahvastikuteadus, uurib rahvastiku koostist, suurust arengut jne. 8. Mis on sotsiaalne kihistumine? Inimeste erinemine sotsiaalsete näitajate poolest ja jagunemine...
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadus...
Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. · Peavad suurimaks väärtu...
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupip...
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb ...
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, aj...
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja ...