A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine.
2. Südamevatsakestest kõrgemal paiknevad arütmiad, mille korral südant stimuleerib piirkond, mis asub Hisi kimbust kõrgemal; 3. Arütmiad, mille korral tekkekohaks on südame vatsakeste piirkond; 4. Juhtehäired, mille korral erutus liigub südames mööda õiget teed, kuid kaotab seejuures kiiruse või ei levi kindlast piirkonnast kaugemale; 5. Erutuse liikumise lisajuhte teed, mille korral erutus võib liikuda kodadelt vatsakestele ilma atrioventrikulaarsõlme läbimata; 6. Impulsi taassisenemise tõttu tekkinud rütmihäired (Maramaa 1993). Sagedamini tekivad rütmihäired kas allpool asuvate keskuste automatismi suurenemisest, mille võib esile kutsuda erutusetekke kiiruse suurenemine või normaalse puhkepotensiaali mittesaavutamisest, mille korral uus erutus tekib varem (Maramaa 1993). Südamerütmihäirete avaldumine Tõuge Tükitunne kurgus Tukse kaelal
Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) · P-sakk tekib erutuse levikul kodades (0,05-0,3 mV; 0,06-0,1 s) · P-Q (0,12-0,18 s) · Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsiooni kestusele (0,06-0,08 s) · T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. (0,2-0,5 mV; 0,1-0,25 s) · P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. · Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. (0,32-0,4 s) · T-Q vatsakeste elektriline diastol (0,42-0,70 s) · R-R kogu südametsükli kestus, R saki tipust järgmise R saki tipuni (0,8-1,2 s) Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud
Haige läbivaatlusel võib leida juhuslikke pulsi või südametoonide pause, kuulda koja tooni ja kaelaveenide hoolikal vaatlusel leida pulsatsioone, mis ei vasta vatsakeste kontraktsioonile. Täpne diagnoos on võimalik EKG alusel. Kui kolm või enam kodade ilmpulssi ei jõua vatsakesteni, nimetatakse seisundit A-V blokaadi kaugelearenenud vormiks. A-V blokaadi III astme ehk totaalse A-V blokaadi korral on erutuse ülejuhe kodadelt vatsakestele täiesti katkenud: kojad kontrahheeruvad siinussõlmest tulevatest impulssidest ja vatsakesed vatsakestes asuva keskuse juhtimisel. Totaalse A-V blokaadi puhul esineb tõsine hemodünaamikahäire minutimahu vähenemise tõttu, mis võib väljenduda isegi puhkeolekus. See areneb osalt kodade pumbafunktsiooni puudulikkusest, osalt südame võimetusest kohaneda tunduvalt suurema löögimahuga.
paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse 5. Süstol Vatsakeste kontraktsioon 6. Diastol Vatsakeste lõõgastumine 7. Autorütmia Südames endas tekkivad erutused 8. Erutuse levik südames Sinutriaalsõlm Põhjustab südame kokkutõmmet Puhkeolek 60-80x' Sinutriaalsõlmest levib erutus kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile. Erutus saab levida kodadelt vatsakeste vaid ühte juhteteed pidi AV-Sõlm Erutuse levik aeglustub His'i kimp Erutuse levik kiire 9. EKG P-sakk Väljendab erutuse levikut üle mõlema koja PQ-lõik Mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest
saab. Intervall on mitu segmenti kokku. P-saki intervall – P-saki lõpus Q-saki alguseni. P-sakk näitab erutuse teket ja levikut korrates. PQ segment – aeg P-saki lõpust Q-saki alguseni – selle aja sees erutus levib mööda erutustekke juhtesüsteemis mööda Hissi kimpu ja.. (???) PQ-intervall = P-sakk ja PQ-segement kokku; aeg P- saki algusest Q-saki alguseni; selle aja sees erutuse levik kodadelt vatsakesteni. * QRS-kompleks – Q-saki algusest S-saki lõpuni – tingitud erutuse tekkest ja levikust vatsakestes. ST-segment – aeg S-i lõpust T-saki alguseni. See näitab aega, mis vatsakesed on erutuselt ühtlaselt laetud. Järgneb T-sakk – näitab erutuse kadumist vatsakeste muskulatuurist (wat???) * TP-intervall – sõdame elektriline paus. Sel ajal südames biovoolu pole. T-sakk, TQ-intervall – erutuse ülekandmine ajas. Elektrokardiogramm võimaldab:
ja vasaku käe, II lülituseks parema käe ja vasaku jala ning III lülituseks vasaku käe ja vasaku jala vaheliste potentsiaalide registreerimist. Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega P, Q, R, S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-, R- ja S-sakk, nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile; T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P-saki algusest kuni Q-saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest kuni T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalikiseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Esmakordselt registreeris omaleiutatud keelgalvanomeetri abil inimese elektrokardiogrammi Willem Einthoven, kes rajas ka elektrokardiograafia teoreetilised alused.
Näärme keskel rinnanibu Piimajuhad Urogenitaaldiafragma ehk kusesuguvahe on vaagnapõhja eesmine osa Vaagnadiafragma ehk vaagnavahe on vaagnapõhja tagumine osa FÜSIOLOOGIA Südame ja vereinge füsioloogia Südame ehitus: 4 kambriline Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks (arteriaalne) ja paremaks (venoosne); pole omavahel ühendatud Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid Atrioventrikulaarklapid avanevad ainult ühtepidi - kodadelt vatsakeste suunas; kui klapid lasevad verd tagasi siis on tegemist klapipuudulikkusega Vasaku koja ja vatsakeste vahel on kahehõlmaline ehk bikuspidaal- ehk mitraalklapp (valva mitralis) Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane ehk trikuspidaalklapp (valva tricuspidalis) Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad (aordi ja kopsutüve suudmetes) poolkuuklapid ehk semilunaarklapid
kindlatesse kohtadesse (jalad, käed). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega P, Q, R, S, ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-, R- ja S-sakk (QRS kompleks) vastab vatsakeste depolarisatsioonile; T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. Kodade madalat repolarisatsioonisakki ei näe, kuna see jääb QRS-kompleksi alla. P-saki algusest kuni Q-saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest kuni T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Ühtlase ST-vahe ajal püsib vatsakese lihas depolariseerituna. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Registreeritavad pinged on kõige enam mõne millivoldi suurused. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle
saadakse elektriokardiogramm (EKG). Tavalisem on EKG lülituste registreerimised standardsete jäsemelülituste abil.Elektrokardiogrammlil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina suurte tähtedega P,Q,R,S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q,R ja S-sakk e QRS-kompleks vastab vatsakeste depolarisatsioonile, T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. Aeg, mis mõõdeti P-saki algusest kuni Q- saki alguseni vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi kujus ja nendevahelises ajaintervallis saab iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ja müokardi seisundit.Esmakordselt registreeris inimese elektriokardiogrammi Willem Einthoven omaleiutatud geelkalvanomeetri abil. (1) 14
pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I Pk, Vk ; II Pk, Vj; III Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Ja aeg Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest
EKG. Tavaliselt kätele ja jalgadele kinnitatud eletroodide abil. Standardsete jäsemelülituste abil. I lülitus-parem ja vasak käsi II lülitus parem käsi, vasak jalg III lülitus vasak käsi ja jalg. Erinevaid väljalööke tähistatakse P,Q; R, S, T sakkidega. P-sakk-erutuse levikul kodades, Q;R;S sakk (QRS kompleks) vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P-saki algusest kuni Q-saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Q-saki algusest T-saki lõpuni (Q-T intervall) mõõdetud aeg on vatsakeste elektriline süstol. Võimalik iseloomustada müokardi seisundit,erutusjuhtesüsteemi. Esimesena Einthoven. Südamelihase klokkutõmbejõud sültub kontraktsioonieelsest pikkusest, südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Kui need ei muutu, süda vastab sama tugeva kokkutõmbega. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon. Vererõhu mõõtmine.
saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I Pk, Vk ; II Pk, Vj; III Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Ja aeg Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest
Kiirabi tegevus Taaselustamise alustamine. Arstibrigaadi appikutsumine või konsultatsioon. 5) Erutuse ülejuhtehäiretest tulenevad rütmihäired Siia kuuluvad: atrioventrikulaarsed blokaadid (AV-blokaadid), preeksitatsiooni sündroomid. Preeksitatsioon – vatsakeste lihaste enneaegne erutuvus Bradükardilised rütmihäired a) AV-blokaadid Eelmärkus Atrioventrikulaarne (AV) erutuse ülejuhtehäire (blokaad) tähendab, et erutuse ülekandumine kodadelt vatsakestele toimub viivitusega või ei toimu üldse. Perioodi kodade erutuse algusest vatsakeste erutuse alguseni nimetatakse PQ-ajaks. PQ-aeg liidab endas kodade, AV-sõlme ja Hisi kimbu erutuse kestused kuni erutuse üleminekuni vatsakeste lihastele. 781 1. astme AV-blokaad Kirjeldus 1. astme AV-blokaadi korral kantakse kõik kodade erutused vatsakestele üle, kuid see toimub viivitusega (rohkem kui 200 ms). Tavaliselt mõõdetakse PQ-kestust II lülituses (seal on enamasti
annaabi.ee 
