Eesti valikud II-maailmasõjas II-maailmasõda algas 1.septembril 1939aastal. Samal kuul esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse punaarmee baasid. Vältimaks sõda kirjutas Eesti valitsus 28.septembril baasidelepingule alla. Baasidelepingu alusel sai punaarmee endale mitu baasi Lääne-Eesti saartel (Saaremaal ja Hiiumaal), rannikul(Paldiskis, Rohukülas, Kloogal, Laulasmaal) ja ka sisemaal(Kuusikul ja Kehtnas). Kohale saabunud punaarmee 65.laskurkorpus oli Eesti sõjaväega võrreldes nii arvuliselt kui ka sõjaliselt mitmekordses ülekaalus: sellesse kuulus üle 21000 punaväelase, 337 soomusmasinat ja 255 lennukit. 17.juunil 1940 aastal Eesti okupeeriti. Mõni päev hiljem pani Moskva ametisse endale Moskva meelse valitsuse. Koheselt likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Riigiametnikud asendati kommunistidega
lähedal Metsakalmistul[33]. 1944. aasta 6. augustist kuni novembri lõpuni Eesti ja Läti sadamatest välja sõitnud laevadele pandud vangide puhul ei ole alati eristatud juudi vange teistest vangidest. Erandina on 14. augusti kohta märgitud, et siis oli Tallinna sadamas laevadele laadimiseks valmis 5 000 juudi vangi. Ajaloolase Riho Västriku hinnangul hukati või suri umbes 10 000-st 1943. aastal Eestisse toodud vangist ligikaudu pool, nende hulgas 1 800 - 2 000 Kloogal 19. septembril 1944 maha lastud vangi. Ülejäänud evakueeriti Saksamaale, enamasti Stutthofi koonduslaagrisse. Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni (nn. Max Jakobsoni komisjoni) andmeil tapeti okupatsioonivõimude poolt või suri vangistuses ligi 20 000 eraisikut (sh. Eesti kodanikke 8 000 - 9 000) ja ligi 15 000 sõjavangi. Holokausti ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev on alates 27. jaanuarist 2006 üleilmselt tähistatav tähtpäev Teises
Kantaat: "Kalev ja Linda". "Tuljak" "Ei saa me vaite olla" "Pulmalust" "Lauliku lapsepõli" "Pidu hakkab, pereeidekene". Kuulamine "Tuljak" "Meestelaul"(esitas RAM, oli iga laulupeo kavas, hästi mehelik). Konstantin Türnpu (1865-1927) Õppis Peterburi Konservatooriumis koos MH'ga. Ta oli pärit Kloogalt. Terve pere oli väga musikaalne. Lapsepõlves oli viiuldaja. Ta harjutas viiulit looduses/pargis. Edasi läks õppima Tln Kreiskoolis. Ta asutas 16-aastaselt meeskoori, kes käis tema juures Kloogal harjutamas. Andsid kontserte Aleksandrikoolis ja selle auks. Enne Petrb K. jõudis teha veel palju koore. Peterburis lõpetas oreliklassi 1891 (MH 1890). Edasi käis 1a Berliini konservatooriumis. Tänu koolidele omandas saksa ja vene keele. Asus tööle Eestis saksa kogukonda. Töötas Nigulistes ja mujal sakslaste kohtades. Loob sega- ja meeskoori ning viib nad tippu. Ta koorid esitasid missasi, reekvieme, oratooriume. Andsid kontserte Riias, Peterburis, ja Berliinis
7) 1583 Pljuusa rahu, Rooti Venemaa vahel, Rootsi saab endale Põhja- Eesti ja Hiiumaa. Saaremaa läks Taani valdusesse. *NB! Pärast Liivisõda oli eesti kolme kuninga valduses. Holokaust 27.jaanuar Halakaustipäev Holokaust- Saksa juudipoliitika, Teises maailmasõjas juutide massiline hävitamine. *sept. 1939 II Maailmasõja algus. Poolasse esimesed koonduslaagrid. *Kloogal- Eestis hävitati juute. *14.juuni 1941 Esimene küüditamine Eestis. 25. Märts 1949 teine küüditamine Eestis. Rootsiaeg 1561 (rootslased Põhja-Eestis) -1710/1721 (Põhjasõja lõpp) *1645- Mandri Eesti läks Rootsi kontrolli alla. *1696-1697 Näljahäda, vili ikaldus, rüüstati vilja plaplapla... , sai mööda kuni jõudis meie kartuli kasvatus.
Talutav oli see siis, kui see piirdus vaid vaimse ahistamisega.Pöördepunktiks oli aga juutide massiline hävitamine, põletamise teel. Holokaust. Uskumatu on mõelda, et kõige jubedamad sündmused toimusid juutidega 20.sajandil ning et Eesti on sellega seotud. Referaadi koostamine andis mulle väga palju.See haris mind ning mu maailmavaated ja suhtumine on seoses sellega muutunud.Koonduslaagrid Eestis ja maailma ajalukku läinud massiline hukkamine Kloogal, need on uskumatud sündmused, mida eestlased saavad meenutada.Meie, eestlaste elu on olnud okupatsiooni aegadel raske.Kõik need Vabadussõda, küüditamised ning oma iseseisvuse, oma riigi ja rahva eest võitlemised on olnud rasked ja kurnavad perioodid.Kuid see, mis toimus aastatel 1938-1946 juudirahvaga, poleks justkui meie kurbade mälestustega võrreldav.Meid ei hukatud üle 6 miljoni.Eesti rahvast polegi nii arvukalt.Meie vastu oldi veel inimlikud, meile halastati
08) Karstivormid Eestis on need seotud aluspõhjaliste karbonaatsete kivimite avamusaladega. Kuna põhjavete mõjul toimub aluspõhja kivimites lahustumisprotsess - karstumine, siis tekkinud õõnsusi tuntaksegi karstivormidena. Näiteks Kostivere ja Uhaku karstiala. Joad ... kaunistavad Põhja-Eesti jõgesid. Tuntumad on Jägala (8m), Narva (6,5 m) ja Keila juga (6,1 m), mis pakuvad eriti nauditavat vaatepilti kevadise suurvee ajal. Kaitse alla on võetud ka väiksemaid jugasid: Treppoja Kloogal (joa-astmestiku kõrgus 6 m), Joaveski juga Loobu jõel ning Langevoja ja Tõrvajõe juga. Rändrahnud Eestis esinevad rändrahnud pärinevad viimasest jääajast ning on mandrijää purustava ja liikumapaneva energia kujukad tunnistajad. Suurte rändrahnude tähtsuse hindamisel arvestatakse nende mõõtmeid, ajaloolist ja kultuuriloolist tähtsust (muistendid, rahvapärimused), teaduslikku väärtust, rahnu asukohta ja ümbruse rändrahnuderikkust.
Eesti SS-diviisi väli- tagavarapataljon). 600 meest saadeti erinevatesse 20. Eesti SS-diviisi allüksustesse. 114 Soomest tulnud ohvitseri saadeti Kloogale 20. Eesti SS-diviisi tagavara-väljaõpperügementi. Osa nendest, peamiselt suurtükiväe- ja tankitõrjeväljaõppe saanud mehed, saadeti Narva rindele SS-diviisi Nordland ja SS-brigaadi Nederland. 1944. a septembris taganes I soomepoiste pataljon Emajõe rindelt Eestist välja. Ka osa Kehras, Kloogal ja SS-üksustes olnud soomepoisse viidi Eestist välja. Teine osa meestest otsustas Eestis vastupanu jätkata, osa nendest J. Pitka löögiüksuse ridades. 18. septembril 1944 ametisse nimetatud Tiefi valitsuse kaitsemeeskond koosnes samuti soomepoistest. Soomes langes vähemalt 180 soomepoissi (neist 32 hukkus laskemoona plahvatuses Jalkala õppelaagris 17. aprillil), Eestis 1944. a augustis ja septembris 62 meest. 200.
oktoobriks Saaremaa ja 21. oktoobriks Hiiumaa. Järgnevalt jäi Punaarmee kätte Eesti aladest veel vaid Osmussaar, mille garnison 2. detsembril evakueeriti. 6. detsembril saabusid saarele Saksa väeosad ja sellega oli esimene Nõukogude okupatsiooniaeg Eestis ka lõppenud. 7 1. juulil nimetas Saksa julgeolekupolitsei Eestit esimesena okupeeritud idaaladest juudivabaks. Selleks ajaks oli Kloogal ja mujal asuvates koonduslaagrites tapetud pea kõik umbes tuhat 1941. aasta järel Eestisse jäänud juudist ning ka mitusada mustlast. Järgnevalt toodi Eestis asuvatesse laagritesse ümberkaudsete alade juute ja teisi "rassiliselt alaväärtuslikke" inimesi. 1944. aasta lõpuks oli Eestis hukatud ligi 10 000 juuti. Lisaks juutidele ja teistele "madalast rassist inimestele" hukkasid sakslased aga ka paljusid
Ligi 27 000 mehele anti ajapikendust, kuna neid polnud lihtsalt kuhugile panna. Kuigi sakslased olid esialgu arvestanud 15 000 eestlasega, sai lõpuks relvade alla ligi 33 000 eestlast. Mobiliseeritud meestest moodustati 6 piirikaitserügementi ja tagavararügement nende täiendamiseks, formeeriti 4 politseipataljoni ja loodi 4 peamiselt venelastest koosnevat politsei-ehitus- politseipataljoni. Umbes 12 000 meest saadeti märtsis 20. Eesti SS- Tagavara ja Väljaõppekeskusesse Kloogal ja Paldiskis. Küll aga jäi teostamata eestlaste ja mõnede kõrgemate saksa sõjaväejuhtide idee moodustada loodavatest piirikaitserügementidedest kaks täismõõdulist diviisi. Kuna 1940-1941. aasta jooksul olid kommunistidest okupandid viinud läbi üpriski sihikindla Eesti ohvitserkonna hävitamise, siis tekkisid tõsised raskused 22 vastloodud üksustele kompetentsete ohvitseride leidmisel
Kalevi-Liivale ja lasti maha. Jägala laager likvideeriti 1943. aasta kevadel: enamik vangidest lasti maha. Vaivaras asunud laagrikompleks asutati 1943. aasta septembris ja seda juhtisid Saksa ohvitserid (Hans Aumeier, Otto Brennais ja Franz von Bodman). Kompleks koosnes ligikaudu kahekümnest välilaagrist, millest mõned töötasid vaid lühikest aega. Kui venelased alustasid sügisel 1944 pealetungi, evakueeriti osa vange meritsi Stutthofikoonduslaagrisse. Kloogal lastimaha ligikaudu 2000 vangi,nende laibad kuhjati tuleriitadele ja põletati. Tapmised toimusid erinevatel aegadel ka Tallinna Keskvanglas, Tartu koonduslaagris ja mujal. Saksa relvajõud Eestis 22. juuni 1941 alustasid sakslased pealetungi N. Liidu läänepiirile koondunud Punaarmee vastu. 26. juunil tegi seda Soome. Baltikumi suunas tungis peale Saksa armeegrupp "Nord" 20 jalaväe-, kolme mootoriseeritud- ja kolme soomusdiviisiga.
Laagrit valvasid Saksa SS-üksused ja Saksa Korrapolitseile allunud Eesti Politsei Vahipataljon. Vangid töötasid kolmes vahetuses tsemendi-, tellise- ja puidutööstuses ja ka Wehrmachtile kindlustuste ehitamisel. Nädalavahetusel lasti osa vange kohalikesse taludesse, kus neid ka inimeste poolt toideti. 7http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust_Eestis 21 Nõukogude allikate järgi tapeti Saksa vägede taganedes 19. septembril 1944 Kloogal enam kui 2000 vangi. Seda on tõendusmaterjalide puudumisel mitmel korral kahtluse alla pandud. Üks kaalukaim vastuargument on küsimus, mis sai hukatute laipadest. Sonderkommando alustas 19. septembril 1944 Klooga lähedal metsas vangide hukkamisi ja seetõttu tekkis konflikt sakslaste ja eestlaste vahel. 19. septembril 1944 teatas Klooga laagri ülem SS-Untersturmführer Wilhelm Werle ülesrivistatud laagrile, et laager evakueeritakse. Küll aga ei teatanud ta laagrit valvanud 287
*Siseasjade Rahvakomissariaat *EV aegne kõrgem juhtkond arreteeriti Saksa okupatsioon Saksa sõjaväe võim Eestis okt 1941 sept 1944 Eesti liideti Saksa Ida-alade komissariaadi koosseisu. Moodustati Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe)- saksapärane. Miks kaotasid Eesti okupeerinud sakslased oma esialgse populaarsuse? Ei tunnistatud Eesti Iseseisvust, Eesti riigijuhid kõrvaldati, Eesti majandus rakendati Saksa sõjamasina tarbeks, järgnesid repressioonid ja koonduslaagrid Kalevi-Liival ja Kloogal. Holokaust juutide massiline hävitamine. Koonduslaagrid, tööjõuna kasutati eestlasi Võitlemine: Saksa poolel *~40000 Omakaitses *Ida- ja politseipataljonid 10000-12000 *Eesti Leegion (pataljon Narva) ~15000 Soome poolel *2000 põgenikku Jalaväerüglement, Soomepoisid, Talvesõda Nõukogude poolel *Ehituspataljonid ja tööpataljonid ~25000 *22. Territoriaalne Laskurkorpus ~33000
ringkonna koosseisu. 1991. aastal paiknes selle ning mitte mingil moel neid avaldama ja kellegagi kohta on arvukalt teateid. asutuses, vägedest või mõnes Kloogal Tallinnas, kindlas avalikus ja Keilas kohas 144. jagama, ükskõik kes see (restoranis, teatris). Liikuvad
algas juulis seoses Punaarmee pealetungiga. Seekordse evakueerimisega kaasnes ka töövõimetute või evakueerida mittejõutud juutide hukkamine. Septembri keskpaigaks olid kõik allesjäänud juudid kogutud Lagedi ning Klooga laagritesse, kust nad pidi meritsi evakueeritama. Samal ajal algas kõigi Saksa üksuste väljatõmbamine Eestist ning evakueerumine Tallinna sadama kaudu. Juutide Eestist ära viimiseks ei leitud enam võimalust ning 18. septembril Lagedil ja 19. septembril Kloogal tapeti massiliselt juute. 36 26. juuni 6662 Juutide arv Vaivara koonduslaagri võrgustikus 9. august ca 1000 Evakueeritud Stutthofi koonduslaagrisse 19. august ca 2100 Evakueeritud Stutthofi koonduslaagrisse 9. september ? Hukkamine Eredal 18. september 426 Hukkamine Lagedil 19. september ca 1800 Hukkamine Klooga
annaabi.ee 
