Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad. ESIMENE VAATUS ESIMENE ETTEASTE Argan istub üksi oma toas, ta ees on laud, ta arvutab litrite abil apteekriarveid ja arendab iseendaga kõneldes vetlust. Loeb kokku kõik oma korrad, mil ta klistiiri on saanud. See kuu 11 korda aga eelmine kuu sai 12 korda klistiiri. Arstimeid oli umbes sama palju. Kurdab, et ta ei imestagi, et tema tervis nii hea ei ole kui ta eelmine kuu oli. Tiristab haigekella aga keegi ei tule kohale. Ta ei kõlista enam, vaid karjub. TEINE ETTEASTE Toinette saabub kohale. Teeskleb nagu oleks oma pea vastu luugi nurka ära löönud. Argan sõimab teda nagu püssitorust ja hädaldab edasi. Uurib, et kas tema tänane loputus mõjus talle hästi
10. Milliste ainete molekulidest on moodustunud tärklise molekul? Glükoosi ja vee molekulidest 11. Mida tähendab ,,looduslik polümeer"? ühe või mitme monomeeri liitumisel tekkinud kõrgmolekulaarne ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest. 12. Tärklise valem ja omadused? C6H10O5, valge pulbriline aine , külmas vees ei lahustu , kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse-klistiiri , annab joodiga lillakassinise värvuse. 13. Millise ainega saab tärklist tõestada? Joodiga 14. Millistes taimedes on rohkesti tärklist? Teraviljades ja kartulites. 15. Tselluloosi valem ja omadused? C6H1005. On kilulise ehitusega , tugev ja painduv , ei lahustu üheski tavalises lahustis. 16. Kuidas teame, et tselluloos ei lahustu vees?
inimesed, sest dieeti on hea pidada aga liigselt ka ei tasu. Ortodeksia Ortodeksiaga kaasnevad erinevad tervisehaigused, sest nad ei söö üldse midagi mis sisaldab suhkrut, soola ja loomset toitu ning söövad ainult toorest/värsket toitu. Nad arvavad, et see on just kõige tervislikum toitumine aga inimene vajab tegelikult ka loomseid valkusi ning nad analüüsivad oma toitumist juues enda uriini ja lasevad endale tihti klistiiri teha. Buliimia Buliimia on väga raske haigus, see toob kaasa suured õgimishood ja peale seda tuleb oksendamine, sest inimene kes on buliimik, see arvab koguaeg et ta on liiga tüse või on tal depressioon ning tahab oma muresid matta söömisse. See haigus on samamoodi psüühikas kinni nagu teised toitumishäired ja sellest on väga raske lahti saada, sest endale ei tunnistata seda haigust. Kui inimene koguaeg oksendab kaotab ta oma hambad,
• inhalatsiooni tegemine Seedeelundite Laps roojab diureesi mõõtmine Laps roojab 12 puudulik areng, korrapäraselt ning • gaasitoruga tunni jooksul, mis on tingitud puhitus taandub kõhugaaside puhitus taandub. enneaegsusest 12 tunni väljutamine, 06.10.14 ning väljendub möödudes • klistiiri rooja peetumises tegemine, lapse 24 tunni jooksul ja kaalumine puhitunud kõhus. • mähkmete kaalumine • toidu jäägi kontrollimine • toitmine • rooja hindamine
....................................................................................................11 2 3 HOMOÖPAATIA AJALOOST Homoöpaatiat mainis Paracelsus juba 16. sajandil, väitega, ,mis teeb haigeks, see ka ravib'. Kuid homoöpaatia nime andis raviviisile Saksa arst Christian Friedrich Samuel Hahnemann 18. sajandil. Tolle aja meditsiin uskus muu hulgas ka aadrilaskmisese ja kõhulahtistite ning klistiiri kasulikkusesse ning erinevate ravimisegude tõhususse. Kuid Hahnemann arvas teisiti ning lükkas eelnevad arvamused kõrvale, nimetades neid mõttetuteks ning mitte-soovitatavateks. Selle asemel eelistas ta üksikuid ravimeid ning levitas ka erinevat mõttemaailma elusorganismide käitumisest. Tema arvates oli haigustel nii mentaalne, kui füüsiline põhjus. Samuti õpetas ta oma patsiente enese eest hoolitsema puhtuse ja hügieeni, treenimise ja dieedi läbi. [1]
Kui platsenta ei ole irdunud 30-60 minuti jooksul, võib häbeme piiril lootekesti mõõdukalt, ent ettevaatlikult venitada või lasta süstida emaka kontraktsioone tugevdavat oksütotsiini. Päramiste peetuse puhul on hea konsulteerida arstiga. Esimesed 24 tundi Ööpäeva jooksul peale sündi tuleb kontrollida, et varsal ei oleks kõhukinnisust. Mekoonium väljub reeglina alati, probleem tekib sünnijärgselt tarbitud toidu seedimise ja väljutamisega. Vajadusel soovitan teha klistiiri sooja vee ja toiduõli seguga, koguses 1-2 liitrit. Profülaktiliselt võib pärasoolde viia apteegikaupa Mikrolax, mis on 2 ml tuubikeses, pehmendab hästi roojapalle. Samuti tuleks kontrollida iga paari tunni tagant mära nisa, ebanormaalne nisa tähendab ebanormaalset imetamist. Tähtis on jälgida varsa esimest urineerimist, et aru saada, kas kuseteed töötavad normaaselt (täkk urineerib esimest korda 5. elutunnil, mära aga 10-11. elutunnil )
Tselluloosi pikad molekulid ühinevad vesiniksidemete abil, nii moodustuvad tselluloosi kiud, mis on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on paljude materjalide tootmise lähte aineks (nt paber, etanool). Hüdrofiilne. Natuke tselluloosi toidus on normaalseks seedimiseks vajalik. Tärklised on ehitatud -glükoosi jääkidest. Taimede varupolüsahhariid. Kaks tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Hüdroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Pundub vees, soojenemisel moodustab klistiiri. Polümeerahelate hargnemine. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks.
· Juuste pesemiseks aidake haige poolistuvasse asendisse. Keerake voodimadrats peatsist alla nii, et haige pea jääks veidi üle madratsi serva. Seejärel pange madratsile kaitsekile (et vesi saaks kaussi voolata) ning asetage kauss serva pidi allakeeratud madratsi alla. Haige õlgadele pange rätik, et vältida vee voolamist kaelale. Kastke juuksed kannust märjaks, hõõruge sampoon vahule, loputage, kuivatage ja kammige. · Et veevoolu paremini juhtida, võib haige pea pesemisel kasutada klistiiri tegemise süsteemi (kotti koos voolikuga), mis võimaldab suunata voolikust juustele vajalikul hulgal vett. · Selja pesemiseks paluge haigel end külili pöörata või aidake tal seda teha. Peske selga ning külge, kuivatage. Seejärel pöörake haige teisele küljele ja peske teist külge. · Käte ja jalgade pesemiseks võtke pestav jäse teki alt välja ning asetage selle alla kaitsekile. Peske pesukindaga, tõmmetega südame suunas. Kuivatage hoolikalt, kreemitage ning katke pestud kehaosa
Veepaastu puhul juuakse ainult vett, see aitab kehal vabaneda tohutul hulgal jääkainetest. Kui alles alustatakse paastumist, siis ei soovitata veepaastu esimesena võtta. Veepaastu soovitatakse alles siis, kui on tehtud mitu korda mahlapaastu. Veepaast võib maksimaalselt kesta 1-2 päeva ja kauem siis, kui on päris kindel, et see ei ole tervisele ohtlik. (San-Jouz, 2005) 2.1.3. Klistiir On olemas mitmeid klistiire, näiteks kohvi-ja küüslauguklistiir. Kõige enam tehakse ise endale klistiiri, ostes apteegist vajalikud vahendid. Klistiirikannu müüakse peaaegu igas apteegis. Selleks protsessiks on vaja veekotti, voolikut, klambrit, mis peatab veevoolu, riputuskonksu ja otsikut, mis läheb pärasoolde. Loomulikult tuleb järgida tootja juhtnööre, aga üldiselt on klistiiri põhimõte sama. Kott tuleb täita veega, see tuleb kinnitada umbes meetri kõrgusele põrandast. Selline kõrgus tekitab vajaliku surve, et vesi hakkaks läbi vooliku voolama
parandada. Samuti meeldis talle väga male ja maalikunst. Õnnetus oli aga selles, et poisil puudus tervis ja kuninglik välimus: ta põdes tuberkuloosi ja maksapõletikku ning tal oli ka kõnedefekt. Haiguse tõttu oli ta silmatorkavalt kõhn, nina ülisuur, alahuul rippu, suu poolavatud. Arstid kasutasid ravimiseks aadrilaskmist (raviviis, mis seisneb vere väljalaskmises veresoonest), peaaegu iga nädal tehtavat klistiiri ja massiliselt mitmesuguseid pulbreid. Õpetajad kasutasid sunnimeetodina peksmist, mille tõttu tundeline noormees võõrdus haridusest. Louis sai oma teadmiste algmed kiiresti kätte, ta oskas natuke ladina keelt, matemaatikat, ajalugu, hispaania ja itaalia keelt. Eriti kaugemale ta ei jõudnud. Hiljem ta ei lugenud midagi peale palveraamatu. Teda kasvatati kohutavalt halvasti. Selle asemel, et tema loomupärast ägedust ja tõrksust taltsutada, tegid karistused need kangemaks
5-7 päeva) Laps on isutu, kahvatu, võib esineda kõhuvalu. Rooja retensiooni ehk peetuse teke! Häiritud uni imikutel ja väikelastel Vanemaealistel lastel väsimus, loidus, peavalu Tütarlastel võib tekkida uroinfektsioon 15. Millised on kõhukinnisuse ravipõhimõtted ja õendustegevus? Kõhukinnisuse likvideerimine (kasutatakse klistiiri, Mikrolax) rektaalsete suposiitide ja mineraalõlide kasutamine (suu kaudu suurtes kogustes) Uue rooja retensiooni vältimine (kiudaineterohke toitumine- rohkelt puu-, ja juurvilju, rukkileib, nisukliid, kaerahelbepuber, küllaldaselt vedelikku (6klaasi päevas) regulaarsed toidukorrad , potsireziimi kujundamine, piisav füüsiline aktiivsus, kõhumassaz
Uuriti baariumklistiiri protseduuri ja leiti, et ettevalmistuste ja protseduuri enda kohta antud selgitused vähendasid hirmu. Puhastusklistiir Osa operatsiooni ettevalmistamise rutiinist. Puhastusklistiiri tegemine vahetult enne sünnitust on vaieldav ja paljud naised on hakanud selles suhtes oma eitavat suhtumist selgelt väljandama. Osa naisi kardab määramist sünnituse ajal, et eelistab klistiiri. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Pärasooleloputus Enne pärasooleuuringut või –operatsiooni tuleb fekaalid soolestikust eemaldada (klistiir, pärasooleloputus). Pärasooleloputuse puhul viiakse pärasoolde suurediameetriline kateeter, välisotsas on lehter. Lehtri kaudu valatakse vesi pärasoolde ja seejärel lehtri ostsa allapoole lastes ja põrandale asetatud pange kallutades väljutatakse vesi pärasoolest.
püüakse taimset toitu rohkem süüa, on roojamise sagedus 2-3 korda päevas, lihasööjatel keskmiselt 1x päevas. 2-3x parem, sest jämesooles bakterite mõjus tekivad ka valkproduktid, mis on toksilised. Need toksilised ained on indool ja skatool, mis annavad roojale iseloomuliku lõhna. Näiteks kõhukinnisuse korral jäävad need toksilised ained pikemalt jämesoolde ja võivad hakata verre imenduma. Kõhukinnisus 4 päeva on juba kriitiline, vaja kõhulahtistit või klistiiri. Näiteks linaseemneõli aitab vältida kõhukinnisust, samuti toores kõrvits (nt suhkruga magustatud) – tikutoosi suurune tükk on sageli piisav. Lamavatel patsientidel kõhukinnisus suuremaks probleemiks – liikumatuse tõttu. Kiudaineid peaks saama päevas 25-30 grammi. Keskmiselt tuleks see arv korrutada 6-8-ga (umbes 150 grammi herneid, et rahuldada kiudainete vajadust päevas). Kiudainete liigtarbimine viib välja liialt kaltsiumi. Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina.
toitu rohkem süüa, on roojamise sagedus 2-3 korda päevas, lihasööjatel keskmiselt 1x päevas. 2-3x parem, sest jämesooles bakterite mõjus tekivad ka valkproduktid, mis on toksilised. Need toksilised ained on indool ja skatool, mis annavad roojale iseloomuliku lõhna. Näiteks kõhukinnisuse korral jäävad need toksilised ained pikemalt jämesoolde ja võivad hakata verre imenduma. Kõhukinnisus 4 päeva on juba kriitiline, vaja kõhulahtistit või klistiiri. Näiteks linaseemneõli aitab vältida kõhukinnisust, samuti toores kõrvits (nt suhkruga magustatud) tikutoosi suurune tükk on sageli piisav. Lamavatel patsientidel kõhukinnisus suuremaks probleemiks liikumatuse tõttu. Kiudaineid peaks saama päevas 25-30 grammi. Keskmiselt tuleks see arv korrutada 6-8- ga (umbes 150 grammi herneid, et rahuldada kiudainete vajadust päevas). Kiudainete liigtarbimine viib välja liialt kaltsiumi. Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina.
puuviljadega ning kiudainerikka toidu söömisega. Kui sellest ei aita, võib manustada soole sisu pehmendajaid (dokusaat 100...200 mg/ööpäevas), nõrgatoimelisi kõhulahtisteid (magneesiumisisaldavad) või soole mahtu suurendavaid aineid. Puuduvad andmed senna, magneesiumsulfaadi või dokusaadi toksilisusest lootele. Tugevatoimelisi kiire toime algusega kõhulahtisteid ja klistiiri tuleb vältida. Vanuritel pikeneb sooletransiidi aeg ja aeglustub soolemotoorika. Roojamassi pitsumuse korral võib manustada mineraalõli klistiirina, kuid sageli osutub vajalikuks manuaalne fragmentatsioon. Seniilsetel patsientidel, kellel esineb krooniline kõhukinnisus ja aegajalt roojamassi pitsumus, võib osutuda vajalikuks regulaarne kõhulahtistite manustamine.
Nad katavad surnukeha teatud kummilahusega, mida Egiptuses kasutatakse liimi asemel. Seejärel viivad omaksed muumia ära. Vahepeal on nad valmistanud muumiasarga. Muumia asetakse sellesse sarka ning säilitatakse laibakambris püstiasendis. Niisugune on kalleim mumifitseerimisviis. Kes suuri kulusid kardab, valib keskmise viisi. See on järgmine. Laipa ei lõigata lahti, et sisikonda välja võtta. Surnu kõhuõõs täidetakse selle asemel klistiiri abil seedriõliga. Seedriõli pritsitakse sisse päraku kaudu, kuid nii, et see välja joosta ei saaks. Selliselt prepareeritud laip peab määratud aja soodas laagerduma. Seejärel lastakse kehast seedriõli välja. Õlil on nii tugev toime, et see sisikonna ja liha välja uhub. Laibast jäävad järele vaid nahk ja luud. Kui see protseduur on lõppenud, antakse laip sugulastele tagasi. Kolmas mumifitseerimisviis,
Barbarite invasiooniga 5.-6.sajandil kadusid kreeklaste ja roomlaste meditsiinialased teadmised. Renessansi ajal, kui ka arstiteadus uuesti arenema hakkas sagenesid uuesti viited ishiasele. Ishiase all kannatas ka prantsuse kuningas Louis XIV (1638-1715). Teda raviti edutult looma korjustest valmistatud eliksiiri, rohuteede, eeslipiima ja massaaziga. Et ravi tulemusi ei andnud, alustasid õukonna arstid intensiivsemat ravi: vaheldumisi lasti kuningal aadrit, tehti klistiiri ja kutsuti esile oksendamist. Kaks ja pool kuud kestnud ravi järel kuningas suri. Sellise ravi talumiseks oleks pidanud olema tõepoolest väga hea tervis... Antiikaja teadmistele hakkas uut lisanduma alles 18.sajandi lõpul, mil itaalia arst Cotugnio seostas ishiast istmikunärviga. Murranguks radikuliidi ravis oli 1934.a., mil W.J.Mixter ja J.S.Barr tõestasid, et radikuliidi põhjuseks on lülidevahelise ketta e. diski väljasopistumine ja surve
saada lähedaseks selle tugeva sümboli, mida kujutas Niiluse jõgi, kaudu. Egiptuse 3 meditsiin pidas nimelt väga oluliseks ainevahetusprotsesse haiguste põhjusteks peeti riknenud toitu. Viimase väljutamine omakorda muutus eesmärgiks ning Niilus oma kanalite süsteemi, perioodiliste üleujutuste jms-ga, sai organismi mudeliks. Ravimisel üritati organismist välja viia halbu olluseid, olgu siis klistiiri, oksendamise, aadrilaskmise, dieedi, rituaalsete kümbluste jms abil. Elu-olu seadmisel saab väga oluliseks hügieen. Arstiteadusega seotud jumalateks olid Thot ja Isis. Thoti on kujutatud iibise peaga iibisest uskusid egiptlased, et see lind ise endale klistiiri teeb (tegelikult võiab sulgi ja hangib selleks rasva spetsiaalsest sabal asuvast näärmest). Egiptlased on sissejuhatus neile filosoofiatele, millised näevad kogu universumis, siis
ja mähitakse lõuendiribadesse. Nad katavad surnukeha teatud kummilahusega, mida Egiptuses kasutatakse liimi asemel. Seejärel viivad omaksed muumia ära. Vahepeal on nad valmistanud muumiasarga. Muumia asetakse sellesse sarka ning säilitatakse laibakambris püstiasendis. Niisugune on kalleim mumifitseerimisviis. Kes suuri kulusid kardab, valib keskmise viisi. See on järgmine. Laipa ei lõigata lahti, et sisikonda välja võtta. Surnu kõhuõõs täidetakse selle asemel klistiiri abil seedriõliga. Seedriõli pritsitakse sisse päraku kaudu, kuid nii, et see välja joosta ei saaks. Selliselt prepareeritud laip peab määratud aja soodas laagerduma. Seejärel lastakse kehast seedriõli välja. Õlil on nii tugev toime, et see sisikonna ja liha välja uhub. Laibast jäävad järele vaid nahk ja luud. Kui see protseduur on lõppenud, antakse laip sugulastele tagasi. Kolmas mumifitseerimisviis,
annaabi.ee 
