2. Kasutaja asub sisselogimise leheküljel. Järeltingimused: Kasutaja on sisse logitud (st kasutaja näeb oma nime üleval vasakus nurgas). Põhistsenaarium: 1. Kasutaja sisetab oma e-‐posti aadressi ja parooli. 2. Kasutaja klikib nupul “Sign me in!”. 3. Rakendus tuvastab kasutaja ja logib kasutaja rakendusse. F02: Osakondade lisamine Tegutsejad: kõik vastavate õigustega kasutajad, rakendus Eeltingimused: 1. Kasutaja on rakendusse sisse loginud. 2. Kasutaja omab toimingu teostamiseks vastavaid õiguseid
Tüüpiline sündmuste käik: Tegutsejate tegevused Süsteemi tegevus 1. Pildistamise korraldaja kuulab/loeb kliendi eelistusi. 2. Pildistamise korraldaja avab 3. Süsteem kuvab fotograafide fotograafide ajagraafikud. pildistamisvaldkonnad. 4. Pildistamise korraldaja kontrollib, kas süsteemis on kliendi soovile vastav pildistamisvaldkond. 5. Pildistamise korraldaja klikib 6. Süsteem kuvab kõik fotograafid, vastava pildistamisvaldkonna kes tegelevad antud valdkonnas peale. pildistamisega. 7. Pildistamise korraldaja valib välja 8. Süsteem kuvab valitud fotograafi sobiva fotograafi ja ühtlasi ka andmed. kõige lähemal tegustseva fotograafi. 9. Pildistamise korraldaja klikib 10
otsingumootori tulemustes konkreetsete otsitava sõnadega otsingutulemustes ettepoole osta. Tasuta külastatavus otsingumootorite kaudu tuleks kodulehekülg esimeste kolme kriteeriumite põhjal paika panna. Klikipõhine reklaam Klikipõhised reklaamsüsteemid on reeglina parimad direct response (otsereageerimine?) ehk kohesele reageerimisele suunatud reklaamkanalid. Kui soov on see, et keegi näeb reklaami ja siis klikib sellele ja siis seal lehel teeb mingit tegevust, siis see on õige valik. Kui ettevõte tahab kohest tegutsemist kasutaja poolt, siis ära bännereid ei ole soovituslikud.. Parim siin on Google Adwords. Kui sihtturuks inglisekeelsed riigid, siis lisada ka Bing. Eestis on olemas veel Textads.ee ja Klikivabrik. Ka Facebookis on klikipõhised reklaamid olemas, aga nende efektiivsus võrreldes Adwordsiga on väga madal.
Kasutatakse ka raja õppimist ülaltjulgestuse abil. Ronitakse nii ühe köiepikkuse piiresse jäävaid (50-60m) kui ka mitmest lõigust koosnevaid radu. Viimaste puhul toimub julgestamine seinal julgestusankrute abil. Traditsiooniline vabaronimine on köisjulgestusega ronimine kus julgestuspunktidena kasutatakse kõikvõimalikke spetsiaalseid vahendeid (klemmid, frendid, kaljunaelad jms.) Juhtronija paigaldab julgestusvahendid ja klikib nendesse köie sarnaselt sportronimisega. Julgestusankrud on kas statsionaarsed või luuakse need julgestusvahendite abil. Kuna rohkem tuleb tegelda julgestuse organiseerimisega ei ulatu traditsioonilisel viisil läbitud radade tehniline raskusaste sportronimise tasemele. Valdav osa traditsioonilisest vabaronimisest on erineva laiusega pragude ronimine kuna need võimaldavad julgestusvahendite paremat paigaldamist.
Järgmiseks negatiivseks teguriks tooksin ma viirused, pahavara ning rämpsposti ehk spam-i. Pahavara levitajateks on tavaliselt häkkerid, kes üritavad ohvrite arvutid nakatada viirustega, et see siis kokku jooksutada või sealt informatsiooni, näiteks salvestatud paroole, varastada. Viirused võivad arvutisse jõuda väga kergesti, näiteks saadetakse laiali meeletutes kogustes rämpsposti suvalistele meiliaadressidele, lootuses, et keegi avab mõne manustes oleva faili või klikib kirjas olevale lingile. Tegelikult on olemas kahte tüüpi häkkereid, võib öelda, et üks osa neist on ,,head" ja teised ,,halvad". Head häkkerid on need, kes testivad erinevaid süsteeme, et leida nende nõrgad kohad, need parandada selleks, et kaitsta kogu süsteemi pahade häkkerite eest. Tõenäoliselt on siiski rohkem häkkereid, kes üritavad kellelegi käru keerata ja sedapidi mingit tulu teenida. Muidugi on ka neid, kes lihtsalt tahavad
Vastuvõtja siseneb arvutis internetileheküljele http://toila.edu.ee/kl112/avar/pildivalik.php ning sisestab talle etteantud parooli ilmuvasse lahtrisse. Enter'it vajutades ilmub tema ette neli pilti, millest vastuvõtja peab valima pildi, mis tema nägemustele enim sarnanes. Olles oma valiku teinud, klikib katsealune pildile. Tulemused talletatakse andmebaasis ning vastuvõtjale antakse teada, kuidas tal läks. Saadetavad objektid Saadetavateks objektideks võivad Ganzfeldi eksperimendis olla nii pildid, videod, käegakatsutavad objektid kui ka sõnad. Meie otsustasime oma katsetes kasutada vaid pilte. Piltide valikul pidasime silmas, et objektid piltidel ei tohiks omada ühiseid jooni. Vastasel juhul võib objektide valiku esitamisel vastuvõtjale katsealusel tekkida seoseid ühe pildi
Kuvatakse saabunud sooviavaldused saabunud sooviavaldused. (OP3.2) 5. Pildistamise korraldaja hakkab otsima 6. Kuvatakse fotograafide 34 sobivaimat fotograafi pildistamisvaldkonnad, millele saab vajutada (OP3.3) 7. Pildistamise korraldaja klikib 8. Kuvatakse fotograafide nimed(mille pildistamisvaldkonna peale, mis ühtib peale saab vajutada), kes tegelevad kliendi sooviga antud pildistamise teemavaldkonnas (OP3.4) 9. Pildistamise korraldaja klikib ühe 10. Kuvatakse fotograafi andmed, ning fotograafi nime peale nupp, mille peale vajutades kuvatakse
ht m#1007529]. 3. JavaScript'i kood, mis on kirjutatud
annaabi.ee 
