* Taimsed makrojäänudsed- nt seemned, taimede puitunud osad *Õietolm- võimalik määrata perekonna, sugukonna v liikide rühmani Setteproovide vanust määratakse: Põhiliselt radiosüsiniku meetodil Denodrokronoloogia abil- kui leitakse settest puutüve või puuosa kus on võimalik aastarõngaid vaadata Lendtuhaosakeste abil- fosiilsete kütuste põlemis tuleb atmosfööri lendtuhka, selle konstepsiooni järgi teab kus ajas me oleme Taimkatte arengulugu Arktiline kliimaperiood Vanem kiviaeg- asustuse jälgi pole leitud Arktiline tundrataimestik kanarbikuga. Sõralised Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi. Subarktiline kliimaperiood Algas laialdasem metsade levik. Iseloomulik kase ja männi osatähtsuse suurenemise. Rohttaimdest leidus nt angervaksi, palderjani, ubalehti jt. Avamaastike asustasid suured karjaselavad ungulaadid (sõralised ja kabjalised) põhjapõded ja iison, Veetase ühtlustus maailmamerega, (Kesk-Rootsi väin) SOOLANE!
Maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired Ilmusid ka esimesed inimese eellased Kvaternaar 1,8 mln ... Isel. Jääajad ja jää-vaheajad loomade liikumine Toimus hominiidide areng, mis viis Homo sapiensi tekkeni. väljasurnud Loomad poolustelt ekvaatorile ja vastupidi Mägedes ülevalt alla ja vastupidi Kodutöö http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=139&id_a=13 Eesti Arktiline kliimaperiood · Jää taandus Haanja 13 200 a.t. Sakala 12 250 a.t. Üleni 11 000 a.t. · Tundrataimestik (nagu Euraasia põhjarannik) Astelpaju Vaevakask Rabamurakas Arktiline kliimaperiood · Balti jääpaisjärv · Viigerhüljes · Karvane mammut · Karvane ninasarvik · Ürgpiison · Siig, rääbis, tint Subarktiline kliimaperiood · Jahe · Kuusk, kanarbik · Külma taluvad loomad Põhjapõder, metshobune, ürgpiison
m Neoneen N kliima hakkas 1,8 -23milj külmenema aga meenutas tänapäevast ~65 milj Paleogeen E külmem ja 23 -65,5milj kuivem kliimaperiood,v ahel oli ka troopiline Mesosoikum Kriit K troopiline kesaegkond 65,5 kliima -145,5milj fanero Juura J troopiline soiku 145,5 kliima m -199,6milj
diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest Karpaatideni, et jõuda oma praegusele asualale · Ungarlaste esiisad elasid umbes 2000 e.Kr. koos hantide ja mansidega · Elatusid jahipidamisest ja kalapüügist · Peetakse Andronovo kultuuri kandjateks · 20001500 e.Kr. elasid ugrilaste esivanemad stepialadel · Pronksiaja lõpul saabus soe ja kuiv kliimaperiood ,mis sundis ugrilasi valima kas liikuda põhja või lõuna poole · Kliimamuutus ja ugrilaste jagunemine arvatakse olevat toimunud 100. aastat e.Kr. Ungarlased · Umbes 750. aastal p.Kr. hakkasid ungarlased taas liikuma · Aastast 558 olid avaaride, aastast 575 läänepoolsete turgi hõimude alluvuses · 7. sajandil sattusid kasaarid ülemvõimu tunnistava oguri hõimu alla · Ungarlased saabusid maale mitme lainena
Eesti loomastik B variant 1. isel. Eesti kahepaiksetefauna olukorda liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. subboreaalne kliimaperiood peamised isel. Jooned ning fauna muuutused sel perioodil 3. vali mõni eesti väga haruldane või haruldane imetajaliik ning arutle liigi bioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (kas kaitsta või mitte ? mis on kaitsmise eesmärk jne?) 4. mis on koprofaagia? Kellel esineb? 5. sõralised süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised biol ja ökol
seisukohast 2. Nim. Vähemalt 2 imetajat, kellel esineb latentne periood munaraku arengus ning selgita mis see on 3. Milline oli läänemere esimene soolase veega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus. 4. Koerlased süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised bioloogilised ja ökoloogilised tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik) 5. Atlantiline kliimaperiood kliimaperioodi peamised isel. Jooned ning fauna muutused sel perioodil. 6. Nim. 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit, selgita mõlema põhimõtet ja nim. 1 olulisem teadlane. 7. Nim. 2 ornitofaunilist kompleksi ning nim linnuliike, kes sinna kuuluvad 8. Vali mõni eestisse introdutseeritud imetajaliik ning arutle liigibioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (arvukus
Olustvere TMK Märt Seimann Narva kultuur Olustvere 2012 1 Narva kultuuri valisin kuna teised teemad olid ära võetu. Teema kohta infot eriti palju polnud. Teemas saate teada millised näevad välja Narva kultuuri aegsed savinõud ja kuidas neid valmistati ,samuti seda millega tegelesid inimesed ja kus nad elasid. 2 Narva kultuur Narva kultuur sai oma nime 1950.aastail Narva jõe alamjooksult leitud muististe uurimisel. Narva kultuuri asula hõlmas, aga lisaks Eestile ka Lätit, Leedu põhja osa ja venemaa loodeosa. Präeguseks teatakse Eestis enam kui paarikümmend narva kultuuri asulaala. Nendest vanim, Riigiküla IV (asulakohast avastati 2 veidi maasse süvendatud 68 m läbimõõduga elamupõhja ja 2 hauda, leiti rohkesti luu- ja kiviesemeid ning narva ja kammkeraamikat) asulakoht Narva lähistel, kannab dateeringut 5000 aastat eK...
Tõendeid puju ja maltsa liikide olemasolu kohta, samuti vaevakase. Laialt olid levinud männi-, kase- ja kuusemetsad, samuti laialehised metsad (tamm, jalakas, sarapuu, valge pöök). Enne Valdai jäätumist kadusid metsad, suurenes vaevakase, lõikheinaliste ja kõrreliste osatähtsus. Sellest ajast pärineb ka koldjas selaginell. Hilisjääaeg ehk mandrijää paigutine sulamine algas umbes 13500 aastat tagasi, sellele järgnes umbes 2000 aastane arktiline kliimaperiood. Hilisjääaeg lõppes umbes 10000 aastat tagasi. Arktilisel kliimaperioodil, toimub setete ümberpaigutamine, selle pärast on raske neid klassifitseerida, me ei tea kust need pärit on. Esindatud olid tundrataimed (vaevakask, selaginell, kask (34 80%),lepp (42%) haab, mänd (6 40%), kuusk (2 17%), rabamurakas, arktilised pajuliigid). Metsad olid hõredad soometsad, Pandivere, Sakala kõrgustikul kasvasid kidurad männikud, milles leidus ka harukaske. Setetes domineerivad
Leedu alale. Eestist nii vana asustust veel leitud ei ole, kuid tõenäoliselt jõudis inimene siiagi. Eestist on teada ka mõnikümmend mammutiluude leidu. MESOLIITIKUM 9600-5000 ema Kunda kultuur. Vanimad asulad. Eestis oli mesoliitikumis maad hoopis vähem, kuna suur osa oli veel mere all. Peipsi järv oli olemas põhiliselt vaid põhjaosas, Võrtsjärv seevastu oli praegusest palju suurem. Eestis valitses sel ajal soojem, boreaalne kliimaperiood. Siin leidus rohkesti metsa, kus kasvas palju kaski ja mände. Pulli asula vanim asula Eestis Dateeritud 9000-8550 ema. (Sindi-Lodja asulast Pärnu lähedal loodeti mõned aastad tagasi leida vanimaid inimasustuse jälgi, seni pole neid aga saadud kuigi ajakirjanduses räägiti kohast juba kui vanimast Eestis). Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetrise liivakihi alla liivakihid olid tekkinud siis, kui koht
Proovide vanust määratakse peamiselt radiosüsiniku meetodil (al 1959. a). Tekib kosmilise kiirguse mõjul, taimed omandavad fotosünteesi käigus. Organismis hakkab see lagunema ning sisalduse muutumise järgi on võimalik määrata objekti vanust. · Ajalugu o Eesti varasemate jäävaheaegade taimestikust on säilinud üksneis väheseid setteid orgude põhjas jm. o Arktiline kliimaperiood Mandrijää hakkas taanduma umbes 13 500 aasta eest (Haanja 13 200- 13 000 a tagasi; Pandivere 12 050 a tagasi). Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik (sammalde eosed, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolm; astelpaju, rabamurakas, soolarohi, rand-ogamalts jne). Tundrafauna: 26 karvase mammuti hamba- ja luuleiud, üks karvase
Proovide vanust määratakse peamiselt radiosüsiniku meetodil (al 1959. a). Tekib kosmilise kiirguse mõjul, taimed omandavad fotosünteesi käigus. Organismis hakkab see lagunema ning sisalduse muutumise järgi on võimalik määrata objekti vanust. Ajalugu o Eesti varasemate jäävaheaegade taimestikust on säilinud üksneis väheseid setteid orgude põhjas jm. o Arktiline kliimaperiood Mandrijää hakkas taanduma umbes 13 500 aasta eest (Haanja 13 200- 13 000 a tagasi; Pandivere 12 050 a tagasi). Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik (sammalde eosed, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolm; astelpaju, rabamurakas, soolarohi, rand-ogamalts jne). Tundrafauna: 26 karvase mammuti hamba- ja luuleiud, üks karvase
Taimkatte ajalugu Eestis: Palünoloogia põhineb õietolmu analüüsil, kasutab muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad. Arktiline kliimaperiood. Viimase jäätumise mandrijää hakkas Eestis taanduma umbes 13 500 aasta eest. Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 aastat tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik. On leitud sammalde eoseid, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolmu. Keskdrüüases levisid astelpaju, rabamurakas, selaginell, drüüas, efedra, rand-ogamalts, soolarohi jt. Subarktiline kliimaperiood, 11 800 - 10 000 BP
suureneb mulla niiskusesisaldus. Mahavõetud puude juurestiku mineraliseerumine põhjustab lühiaegse väetusefekti, mis seletab mõnede varasemate metsaliikide ohtruse tõusu (püsik-seljarohi). Eesti ala inimasustuse kujunemine pärast jääaega. Millised on vanimad tänapäevani looduses nähtavad maaviljeluse märgid Eestis ja millal ligikaudselt muutus põlluharimine siin üldiseks nähtuseks? Oluline tähis pärandkoosluste kujunemisel on umbes 6500 aastat e.Kr., mil algas atlantiline kliimaperiood. Tollases soojas ja niiskes kliimas valitsesid eelkõige laialehised puud, nagu praegu võib näha Saksamaal ja Poolas. Sellesse ajajärku jääb ka asustuse ja puisniiduilmelise maastiku laienemine. Ilmselt ei raiutud asulakohtade ümbrust päris lagedaks, vaid jäeti kasvama eri liiki puid, sest igaks otstarbeks kõlbab paremini teatud puuliik ning puude vedu kaugelt olnuks raske. Esimesed koduloomad – veis, siga, kits ja lammas – jõudsid siia nöörkeraamika kultuuri
Vastab Läänemere Litoriinamere etapp. Staadiumi algul levisid lehtpuud: laialehelised sarapuud, lepad, jalakad. Staadiumi teisel poolel tamm, pärn. Periood oli soodsaim lehtpuumetsades elavatele loomaliikidele. Subboreaalne kliimastaadium (u 48002800 a tagasi). Perioodi alguses, Litoriinamere ajal oli kliima endiselt soe, muutus tunduvalt kuivemaks, levisid ulatuslikud tammemetsad. Limneamere ajal ilm jahenes, hakkasid levima kuusemetsad. Subatlantiline kliimaperiood algas u 2800 aastat tagasi, kestab tänini. Kliima tunduvalt jahedam, niiskem. Lehtpuude hulk väheneb, okaspuude arv kasvab, kasvab turbarabade hulk. Kliimastaadiumile vastab Läänemere praegune arengufaas Limneameri. Koos jääajaga lõppes ka paleoliitikum. Üleminek jääajajärgsesse perioodi aeglane, suur muutus loodustingimustes ja inimeste elutingimustes. Mandrijää sulamisel tekkinud veemassid muutsid endisi rannajooni tundmatuseni. Suured alad ujutati veega üle,
18. saj. keskpaigaks oli 15-aastaste keskmise eluea prognoos naistel juba 50 eluaastat, meeste puhul jäi see endisele tasemele. Inimeste elu sõltus ka varauusajal veel suurel määral ilmastikust. Erakordsed klimaatilised tingimused tõid kaasa näljahädad ja taudid, need omakorda mässud ja sõjad. Varauusaeg algas suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj. juhtus seda vaid ühel korral). Madalmaade 17. saj. maalidel kujutatud talvised maastikupildid ja pilvine taevas ei sarnane kaugeltki tänapäevaste ilmastikutingimustega. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
