KLAVIATUUR Klaviatuur on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks ning korralduste andmiseks. Arvutit on võimalik ka ainult klaviatuuri abil juhtida. Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid on mugavdatud erinevate riikide jaoks. Nt Eesti klaviatuuril on ,,õ" tähe saamise võimalus. Klahvide paigutus vastab tavaliselt nn. QWERTY- süsteemile. See süsteem võeti kasutusele üle 100 aasta tagasi kirjutusmasinates. Kuigi tegelikult on olemas palju erinevaid klahvide paigutus süsteeme on QWERTY kõige populaarsem sellel põhjusel, et temaga on lihtsalt harjunud nii palju inimesi ja ümberõppimine oleks raske. QWERTY nimi moodustub klaviatuuri esimestest tähtedest. Klaviatuuri puhver Määrab ära, mitut klahvi võib korraga vajutada. Odavamad klaviatuurid lubavad üheaegselt vajutada ainult 2-3 klahvi. Enamik headest klaviatuuridest lubavad 4-6 klahvivajutust ning mõndadel puudub sellekohane p
Klaviatuur on arvuti Suurtähereziimis mmides juhtimise seade Shift-klahvi all hoides üksikult ja koos ja on mõeldud saab sisestada teiste andmete ning tekstide väiketähti. klahvidega sisestamiseks Klaviatuuril on mitmesugustel arvutisse, samuti on ta tavaliselt ka eesmärkidel arvutile korralduste signaallamp, mille ning seega andmiseks. põlemine näitab, et sõltub tema tähtede klahvid trükitakse mõju funktsioon klahvid suurtähereziimis. täidetavast kursori juhtimise Shift ehk programmist. klahvid registriklahv · Alt-klahvi all numberklaviatuur · Vajutades koos hoides saab kustutamise klahvid täheklahviga avada Esca
võib värv laiali valguda; 3) Laserprinter: mustvalgetest printeritest on hinna ja kvaliteedi suhte poolest sobivaim laserprinter, ei tee printimisel lärmi. Kasutab kujutise tekitamiseks spetsiaalset tahma (sarnaselt koopiamasinatele). (Printer, 2010) Klaviatuur (vt joonis 4) – võimaldab arvutisse andmeid ja korraldusi sisestada. Saab sisestada tähti, numbreid, kirjavahemärke, erimärke (näiteks @ märk elektronposti aadressis) ning veel on klahvid, mille tähendus sõltub programmist (funktsionaalklahvid). (Klaviatuur, 2010) Joonis 4. Klaviatuuri põhilised klahvid 2.2.1 Klaviatuuri klahvid
MS WORD 3 TÖÖ ALUSTAMINE PROGRAMMIS MS WORD 3 TÖÖ LÕPETAMINE 3 WORD-I PROGRAMMIAKEN 3 NIMERIBA 3 MENÜÜRIBA 3 NUPURIBA 7 TEKSTIAKEN TEKSTI SISESTAMISEKS 7 OLEKURIBA EKRAANIPILDI ALAOSAS 7 TEKSTI SISESTAMINE 7 TÖÖ TEKSTIGA 8 TEKSTIKURSOR 8 TEKSTI PARANDAMINE 8 SÜMBOLITE KUSTUTAMINE 9 TEKSTI MÄRGISTAMINE 9 MÄRGISTUSE MAHAVÕTMINE 9 TEKSTI KOPEERIMINE JA TEISALDAMINE 9 TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE (EDIT -> REPLACE) 10 DOKUMENDI KUJUNDAMINE
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Kõik kommentaarid