Astuti vastu teooriale, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon - klassifikatoorselt on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust a) see on artefakt - inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes) b) mõni isik või isikute grupp on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimise nimel omistanud hindamisele kandideerimise staatuse Hindamisele kandideerimine - teatud omaduste esitlemine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. Klassifikatoorne tähendus - vastandub kunsti väärtustavale tähendusele. 7. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad potentsiaalsele kunstiteosele kunsti staatuse mingitest kindlatest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi need, millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Kuid siis oleks ekslik rääkida, kunsti staatuse omistamisest, sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnistavad teose kunstistaatust, mis tal definitsiooni kaudu juba nagunii on.
perekondlike sarnasustega. 53.Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle puudusi. Institutsionaalse kunstiteooria esindajateks on ka S. Davies ja T. J. Diffey . Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) Artefakt’ – (inimese poolt) tehtud asi 2) millele mõni isik või isikute grupp toimivad kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. klassifikatoorne tähendus: kunsti liigitav tähendus, vastandina väärtustavale tähendustele. kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 54.Selgitage esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisteid. Mitte- esteetiline kunst- ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks- religioone, poliitiline. Esteetiline mitte kunst- näit. Iluvõimlemine kuulub spordi valdkonda. Uus- guinea kaitsekilbid- kohutavate nägudega kilbid ei ole loodud esteetiliseks kaemiseks vaid hirmutamiseks. 55
Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe” (Danto 2000) 4. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) artefakt 2) millele mõni isik või isikute grupp, on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimimise nimel, omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Põhimõisted 1.‘Klassifikatoorne tähendus’ – vastandina ‘kunsti’ vaartustavale tähendustele. 2.‘Artefakt’ – inimese poolt tehtud asi (vaga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. 3.‘Hindamisele kandideerimine’ – Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 4.‘Kunstimaailm’ – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 5. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid.
suund; deskriptiivne / normatiivne, teoreetiline / rakenduslik lähenemine Morfeemide varieerumine. Astmevaheldus oli algselt automaatne, kuid nüüd sõnuti erinev. Morfofonoloogia. Tüvevaheldused ja muuttüübid (Viitso, Hint). Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992). Võrdlus soome keelega (Hannu Remes Joensuu ülikoolist). Sõnamuutmisprotsessi uurimine. Ülle Viks ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" (doktoriväitekiri). Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaatorid (EKI, TÜ; Ülle Viks, Tiina Puolakainen, Heiki-Jaan Kaalep, Tiit Roosmaa, Heli Uibo). 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Aktiivne ja passiivne morfoloogia. Idee Toomas Helbilt. Morfoloogiaosa autor Kristiina Ross, toimetaja Ülle Viks Martin Ehala (,,Eesti keele suhtluslävi", ,,Eesti keele struktuur"): A- ja B-tüvi, kahest tüvevariandist lähtuv vormisüntees.
Mati Hint: eesti keele astmevaheldus, prosoodia. ,,Häälikutest sõnadeni","Eesti keele sõnafonoloogia I". Murrete ja sugulaskeelte fonoloogia (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve, Ilse Lehiste). Morfoloogia Diakroonia / sünkroonia; keele dünaamika / staatilise seisundi kirjeldamine; analüüsi ja sünteesi suund; deskriptiivne / normatiivne, teoreetiline / rakenduslik lähenemine Sõnamuutmisprotsessi uurimine. Ülle Viks ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" (doktoriväitekiri). Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaatorid 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus Aktiivne ja passiivne morfoloogia (vormide süntees regulaarne või mitte). Martin Ehala (,,Eesti keele suhtluslävi", ,,Eesti keele struktuur"): A- ja B-tüvi, kahest tüvevariandist lähtuv vormisüntees. Mati Hint: morfoloogia muutumine. Kaasrõhu üldistumine 3. silbile vormid nagu kontserdite, kunstnikute. Sõnade jaotamine muutkondadesse.
"Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. ,,Klassifikatoorne tähendus": ,,kunsti" liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. ,,Artefakt": (inimese poolt) tehtud asi. ,,Kunstimaailm": kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon
deskriptiivne / normatiivne, teoreetiline / rakenduslik lähenemine Morfeemide (nii tüve kui tunnuste ja lõppude) varieerumine. Astmevaheldus oli algselt automaatne, kuid nüüd sõnuti erinev. Morfofonoloogia. Tüvevaheldused ja muuttüübid (Viitso, Hint). Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992). Võrdlus soome keelega (Hannu Remes Joensuu ülikoolist). Sõnamuutmisprotsessi uurimine. Ülle Viks ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" (doktoriväitekiri). Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaatorid (EKI, TÜ; Ülle Viks, Tiina Puolakainen, Heiki-Jaan Kaalep, Tiit Roosmaa, Heli Uibo). 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus:Aktiivne ja passiivne morfoloogia (vormide süntees regulaarne või mitte). Idee Toomas Helbilt. Morfoloogiaosa autor Kristiina Ross, toimetaja Ülle Viks. Martin Ehala (,,Eesti keele suhtluslävi", ,,Eesti keele struktuur"): A- ja B-tüvi, kahest tüvevariandist lähtuv
2008 ,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" · Mati Hint: eesti keele astmevaheldus, prosoodia. ,,Häälikutest sõnadeni", ,,Eesti keele sõnafonoloogia I" Morfoloogia: · Diakroonia /sünkroonia; keele dünaamika/ staatilise seisnudi kirjeldamine; analüüsi ja sünteesi suund; deskriptiivne/normatiivne, teoreetiline/rakenduslik lähenemine · Ülle Viks: sõnamuutmisprotsessi uurimine. Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaator. ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" 7 · 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Idee Toomas Helbilt. Morfoloogiaosa autor Kristiina Ross, toimetaja Ülle Viks. · Martin Ehala: ,,Eesti keele suhtluslävi", ,,Eesti keele struktuur". A- ja B-tüvi, kahest tüvevariandist lähtuv vormisüntees. · Mati Hint: morfoloogia muutumine, kaasrõhu üldistumine 3.silbile.
nimi,omadus,arv ja asesõnadeks. Mitteiseseisvad jaotatakse side,abimäär,rõhumäär,kaas ja hüüdsõnadeks. Kokku 11 sõnaliiki. Sõnad satuvad erinevatesse klassidesse funktsioonide muutumuse tõttu. Sõnaliik on vormiõpetuse osa. Astmevaheldus-kuulub vormiõpetusse, kuulub muutuva sõna käänamis- pööramistunnuste hulka. Astmevaheldusel on kaks liiki, laadi- ja vältevaheldus. Ülle Viks ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" (doktoriväitekiri). Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaatorid (EKI, TÜ; Ülle Viks, Tiina Puolakainen, Heiki-Jaan Kaalep, Tiit Roosmaa, Heli Uibo). 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Aktiivne ja passiivne morfoloogia. Idee Toomas Helbilt. Morfoloogiaosa autor Kristiina Ross, toimetaja Ülle Viks Martin Ehala (,,Eesti keele suhtluslävi", ,,Eesti keele struktuur"): A- ja B-tüvi, kahest
“Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see
1) Kommunaalne ehk Havai tüüpi rühmaabielu vorm, mis oli levinud Havai saartel 2) Barbaarne/matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse emapoolseid sugulasi. Isa ei kuulu samasse rühma. 3) Patriarhaat perekonna peaks on mees 4) Tsiviliseeritud perekond kaasaegse perekonna mudel Deskriptiivne sugulusterminoloogia - viitab suhtetüübile, aga ei erista inimesi (isa, isa vend sama nimetusega) Klassifikatoorne sugulusterminoloogia - lineaarsed (eelnevad, jätkuvad) ja kollateraalsed (samaaegsed, õed-vennad, nõbud) suhted Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik. Herbert Spencer oli veendunud, et progress on seaduspärasus, mitte juhus, ning et inimühiskonna progressi aluseks on järjepidevus ja kasulikkus. Ta arvas, et Darwini ja Lamarcki ideed looduse kohta on rakendatavad ka inimühiskonnale. Tal oli idee, et
“Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 7. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu
annaabi.ee 
