See omakorda tekitab kõrgrõhu kambris kõrge õlirõhu, mis surub allapoole ka välimise plunžeri ja see paneb liikuma klapi. Kui nukkvõlli nukk surub tõukuri orpust allapoole, siis lükatakse allapoole ka sisemist plužerit. See omakordatekitab kõrgrõhu kambris kõrge õlirõhu, mis surub allapoole ka välimise plunžeri ja see paneb liikuma klapi. Kui nukkvõlli nukk on liikunud tõukuri kohalt ära, siis õlirõhk hoiab tõukuri korpust endiselt surutuna vastu nukki, klapivedru aga, tõstes klappi ülespoole, lükkab samas suunas ka tõukuri välimist ja sisemist plunžerit. Plunžerite ülesliikumise ajal laseb kuulklapp kõrgrõhu kambrisse õli juurde tulla, et kompenseerida surve ajal kõrgrõhu kambrist väljaimmitsenud õli. Klapisäre pikenemist või lühenemist kompenseeritakse kõrgrõhu kambrisse siseneva õlikogusega.
telje Klapimehhanismi Plokikaande paigaldatud klapp asend Tõukurid Ülesanne liigutada klappe · mehhaaniline · hüdrauliline Klapid Ülesanne lasta silindrisse küttesegu või õhku, silindrist välja Põlemisjäägid, töö- ja survetakti ajal isoleerida silinder atmosfäärist. · sisselaskeklapp · väljalaskeklapp Klapi ehitus Klapi paigutus · Klappipea asub klapipesas · Klapisäär juhtpuksis · Klappi hoiab oma kohal klapivedru Klapipesa · töödeldud plokikaande · keermestatud küünalaavaga moodustab põlemiskambri Klapisääre tihend Väldib õli valgumise mööda klapisäärt põlemiskambrisse Tänan kuulamast!
8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru Klapivedru surub klapi tihedalt pessa. Klapivedru on vibreerimise vältimiseks tehtud muutuva sammuga. 7. Plokikaan Plokikaanes on sisse ja väljalaskekanalid ning klapipesad ja klapipuksid. OHV overhead valve rippklappidega mootor OHC overhead camshaft ülaasetusega nukkvõlliga mootor DOHC double overhead camshaft- kahe nukkvõlliga ülaasetusega mootor SOHC single overhead camshaft segaasetusega klappidega mootor 12
8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru Klapivedru surub klapi tihedalt pessa. Klapivedru on vibreerimise vältimiseks tehtud muutuva sammuga. 7. Plokikaan Plokikaanes on sisse ja väljalaskekanalid ning klapipesad ja klapipuksid. OHV overhead valve rippklappidega mootor OHC overhead camshaft ülaasetusega nukkvõlliga mootor DOHC double overhead camshaft- kahe nukkvõlliga ülaasetusega mootor SOHC single overhead camshaft segaasetusega klappidega mootor 10
2 sisse 1 välja. Sisse imetakse ja välja surutakse. Välja liigub paremini. 7. Nimetage vähemalt kolm erinevat klapipilu reguleerimis võimalust! reguleerseibid. Regul kruvikuga, 8. Millised ülesanded on nukkvõllil (jaotusvõllil)? Klappide õigeaegne avamine ja sulgemine vastavalt mootirile. 9. Miks kasutatakse massiliselt kahe nukkvõlliga mootoreid (üks sisselaske- ja üks väljalaskenukkvõll)? Et saada välja ja sisselaskeklappi erinevalt juhtida. 10. Nimetage klapivedru erinevad tüübid ning tooge välja nende eripärad! spiraalvedru. 1 ja 2 ga. 1ga seisab klapp paigal. Kaks panevad klapi pöörlema. 11. Nimetage klapivedru põhiparameetrid! jäikus. 12. Mis ülesanne on lisaks klapipesal ja –juhtpuksil? Juhtpuks hoiab, juhib klappi õiges asendis 13. Miks kasutatakse väljalaskeklapi täitmisel soodiumi? temp ărajuhtimiseks. 14. Mida näitab nii sisse- kui ka väljalaskeklapi juures voolutegur cf? palju klapp pikeneb kuumedendes 15
1. Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7. Klapipesa s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal hüdrokombensaator nookuri juures Tõukur vahendab nukkvõlli nuki liikumise klappile.Kõrvuti tavatõukuriga on kasutusel ka hüdrotõukurid.Nende eeliseks on see et mootori kasutusaja jooksul ei ole vaja enam klappide paisumisepilu regueerida. Muutuvate gaasijaotusfaasidega gaasimehanismid(VTC-variable timing camshaft).
kamber Rush Rod- tõukur varras Valve lifter- Camshafter- nukkvõll Joonis.1 Joonis.2 OHC Mootor Joonis.3 SOHC Joonis.4 DOHC Cam nukk Camshaft- nukkvõll Camshaft sprocket- nukkvõlli hammasratas Bucket tappet- vedru pesa Valve spring- klapivedru Transfer spocket- ülekande hammasratas Chain tensioner- ketipingutus Intake valve- sisselaskeklapp Exhaust valve- väljalaskeklapp 4.Jahutussüsteem Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega.
Järgmine lüli klapiajamis on tõukurvarras, mis tõukuri liikumise ülespoole plokikaanes olevale nookurile edasi annab. Rocker on üleval pildil see jupp, mis pidevalt edasi-tagasi kõigub. Rocker annab tõukurvarda liikumise klapile edasi, aga üldjuhul pole ta võrdõlgne, vaid klapipoolne õlg on pikem, tavaliselt 1,5 kuni 1,7 korda. Oluline osa klapiajamist on ka klapivedru. Klapivedru peab olema seda jäigem, mida järsem on nukkvõll ja mida kõrgemaid pöördeid kasutatakse, et tagada, et klapp õigeaegselt sulguks ja tõesti tihedalt nukkvõlli kontuuri jälgiks ja sellel hüppama ei hakkaks. Näiteks 5000 RPM juures peab klapp avanema ja sulguma 2500 korda minutis ehk üle neljakümne korra 12 sekundis
Joonis 4. Cam Analyser Originaal ja Drag Carteli nukkvõllide võrdlusgraafik Mõõtetulemustest selgus samuti, et soetatud nukkvõllide parameetrid ei lange kokku tootja poolsete reklaamitud parameetritega. Väljalaske maksimaalne klapitõus oli 0,84 mm võrra suurem reklaamitud parameetrist. Suurenenud klapitõusu tõttu oli vaja veenduda, nukkvõllide sobivuses originaal klapivedrudega. Selleks kasutati Performance Trendsi loodud digitaalset klapivedru karakteristika mõõteseadet. Andmete sisse lugemiseks kasutati programmi Valve Spring Tester v1.1. Mõõdeti nii sisselaske kui väljalaske klapi vedrud. Tuli mõõta konkreetses plokikaanes ära klapivedru kõrgus paigaldatud olekus täielikult sulgunud klappide korral. Väljalaske puhul oli vedru kõrguseks 40,33 mm ja sisselaske klapi korral 40,94 mm. Kuna maksimaalne klapitõus oli 12,8 sisselaske puhul ja 12,85 väljalaske klapi puhul siis täielikult kokkusurutuna vedru pikkus
Klapi tööpind sobitatakse lihvimise teel pesa tööpinnaga. Tööpinna laius võib olla vahemikus 1...1,5 mm. Kui klapi tööpind laseb gaase läbi, kahjustub see pind kuumuse käes. Seda nimetatakse klappi põlemiseks. Skeemil 1 on klapi tööpind klapi töödeldud serval õige laiusega ja klapp pesas õiges aendis. Klapi asetus mootoris ja paisumisvahe reguleerimine 1-Mootoriplokk, 2- põlemiskamber, 3- poolkuu lukud, 4- Klapisoon, 5- Klapitaldrik, 6- klapivedru, 7- sääretihend, 8- vedru taldrik, 9- Juhtpuks, 10- klapi säär, 11- klapipea, 12- klapipesa, 13- Tööpind, 14- lehtkaliiber, 15- nookur, 16- kontramutter, 17- kruvikeerel, 18- mutrivõti, 19- tõukurivarras, 20-telg Reguleerimist alustatakse esimeses silindris survetakti lõpu otsimisega. Seejärel kruvikeereli abil hoitakse kruvi kinni ja kontramutter keeratakse lahti. Lehtkaliiber paigaldatakse paisumisvahesse ja reguleeritakse kruvi keeramisega paisumisvahe õigeks
Toyota kasutatav gaasijaotust muutev süsteem on tuntud VVT-i (Variable Valve Timing with intelligence) nime all. 8 Gaasijaotusmehhanismi detailide inglisekeelsed nimetused Nukkvõll- Camshaft Sisselaske klapp- Intake valve Väljalaske klapp- Exhaust Valve Põlemiskaber- Combustion chamber Hammasrihm- Timing belt Rihmapinguti- Tensioner pulley Väntvõll- Crankshaft Klapivedru- Valve spring Nookur- Rocker arm Plokikaas- Cylinder head Hüdrotõukur- Hydraulic valve lifter (tappet) Mehaaniline tõukur- Mechanical valve lifter (tappet) Tihendid/Laagrid: klapikambrikaane kummist tihend, klapisääretihendid, plokikaane tihend, simmerlingid (kaelustihend). Küsimused: 1. Mis määrab mootori tööjärjekorra? Silindrite arv ja sellest sõltuv väntvõlli ehitus ning nukkvõll. 2. Milline on ülekandearv ajamis väntvõllilt nukkvõllile?
poolt antud nõuetega. 23.plokikaane koostamine ja paigaldus kui klapiesad on freesitud jaklapid sisse sooveldatud tuleb plokikaanele paigaldada klapi sääre tihendid seejärel pannakse sisse klapid määrides klapi varred eelnevalt õrnalt kokku õliga.seejärel paigaltatakse klappide alumised seibid siis vedrud ja klapi ülemine taldrik . vedrud pressitakse alla ja paigaltatakse klapi poolkuud siis lastakse klapivedru uuesti ülesse nii et poolkuud jäävad klapis olevatesse pesadesse. Kui kõik klapid on paigas asetatakse mootori plokile uus plokikaane tihend ja paigaltatakse plokikaas plokile see järel pingutatakse plokiaane poldid vastavalt autotootjale antud andmetele. Enamasti pingutatakse plokikaane polte seestpoolt väljapoole.see järel paigaltatakse mootorile nukkvõllid nukvõllide tihendid ja nukkvõllide pukid järgides autotootja poolt ettenähtud
karterisse õlinivoo lähedale, et vähendada kuiva üleseimemist ja sellega ära hoida õli pumpamises pumpamis seisakuid ( tühimikke). Suurtes laevamootorites käivitatakse õlipumbad mitte väntvõllilt vaid spetsiaalsete elektrimootoritega ja õlipumbad asetsevad tsirkulatsioonipaagist madalamal, et oleks tagatud alatine õli pealejooks pumbale. REDUKSIOONIKLAPP Ülesandeks on reguleerida õlisurvet süsteemis. Põhiosad korpus klapp klapivedru regulleerimiskruvi koos kontramutriga Reduktsioonklapp kinnitatakse kahe poldiga mootori vööripoolse otsakaane külge ja ülelastav õli kautatakse ära, et õlitada sealsamas olevatele hammasratasülekennete määrimisena. Õlisurve süsteemis on
saavutatakse see,et tööpind jääb väga kitsas ja see tagab klapi mitte kinnikiilumise ja samas hea hermeetilise sulgemisvõime. Silindripoolne klapitaldriku külg võib olla kas: sile, või sissepoole nõgus, ning võib olla varustatud avade või soonega klapi sooveldudfrakise kinnituseks. Klapisäärt jubib silindrikaanes juhtpuks, mis on valmistatud malmist. Lõtk juhtpuksi ja klapisääre vahel peab olema umbes 0,15 mm. Klapisääre ülemise otsa külge kinnitatakse klapivedru ülemine taldrik. See kinnitus võib olla kas: ● poolkuu rõngad (suhaarikud), ● keermis kinnitus (vedrutakdrik keeratakse keermega sääre sisse ja fikseeritakse) ● keerme ja nuudiga (sääre otsas on keere, mille peale keeratakse mutter ja mutter splinditakse. Et sääreots ei muljutaks ära siis selleks asetatakse sääre otsa karastatudmaterjalist kübar, võipressita – kse sääre otsa kübar).
Jaotur võimaldab hüdrosüsteemi töötamist neljal reziimil: · Tõste · Allalase · Ujuasend · Neutraal Jaoturi keres paikneb kaitseklapp ja möödavooluklapp. Keres on 3 horisontaalkanalit: · Survekanal · Ülevoolukanal · Äravoolukanal Möödavooluklapp suleb survekanali ja äravooluruumi vahelise ala. Klapp on mittereguleeritava vedruga surutud keresse pressitud pesadesse. Kaitseklapp on ühenduses survekanaliga ja äravooluruumiga. Klapivedru on reguleeritav. Tagastusseade koosneb: · 5-st kuulist · Vedrust · Fikseerpuksist · Kuulklapist vedruga · Hülsist · Buusterist (otsakuga kolvike). Tagastusseade töötab järgmiselt. Kui tõste või allalase lõpetatakse, ületab õlirõhk kuulklapi vedru vastujõu. Klapp avaneb, õli tungib hülssi ja tõstab selles oleva buustri üles. Viimase ülemine ots surub fikseerpuksi üles.
45 2.3.4.3 Käivitusklappid Käivitusklapp avaneb suruõhu mõjul, mis tuleb õhujagajast. Tüübilt on pneumaatiliselt avatav käivitusklapp, mis asub igas silindrikaanes. 1) Klapi sulgetaldrik 2) Klapisäär 3) Klapivedru 4) Jõukolb 5) Kinnitusmutter A) Juhtõhk B) Käivitusõhk 2.3.5 Ülelaadimissüsteem Peamasina koosseisu kuuluvad üheastmeline aksiaal-turbolaadur Napier 297 ja õhujahuti. Turbolaadur on paigutatud peamasina hooratta poolel ja on ühendatud õhujahutitega.
Külmunud reduktor sulatatakse lahti puhta kuuma vee või auruga, lahtise tule kasutamine soojendamiseks on rangelt keelatud. Reduktori ekspluateerimisel võib hakata gaas lekkima. Klapi ebatiheda sulgumise tõttu voolab gaas madalrõhukambrisse, mistõttu kambris ja voolikutes tõuseb rõhk ning mittekorras kaitseklapi korral võib membraan või voolikud puruneda. Põhjuseks võib olla kõrvaliste osakeste (tagi, laastud, puru jne.) sattumine klapi alla, klapi ebatasane pind, klapivedru murdumine või järeleandmine, klapi sööbimine juhtsoontesse, klapi pinna kaardumine. Gaasilekke vältimiseks tuleb reduktoreid hoolega käsitleda ning jälgida, et reduktorisse ei satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Ebatiheduste avastamiseks tuleb katta kõik ühenduskohad, balloonist põletini, seebiveega - lekkekohtadesse ilmuvad siis seebimullid, näidates ära, kus on lekkekohad.
vad vastu nukkide külgsurve ja annavad otsejõu edasi hammasratas 16. pikkadele tõukurvarrastele 2, mis käitavad nooku- Tõukurid 9 valmistatakse terasest või malmist; nende reid L Nood, pöördudes oma teljel, suruvad klapisäärele liikumist juhivad malmist või duralumiiniumist juhtpuksid ja avavad klappe fr ning 7. Kui võllinukk tõukuri alt ara 10. Tõukurite pöördumise vältimiseks tehakse puksidesse pöördub, suleb klapivedru 8 klapi ja ühtlasi tagastab sageli juhtsälgud. kõik mehhanismilülid algasendisse. Klapi täpse istumise T õ u k u r v a r d a d 7 on kaalu .vähendamise eesmärgil oma pesale tagab klapipuks 9. tehtud duralumiinium- või terastorust, mille kummaski Neljataktilises mootoris on vaja ühe töötsükli (väntvõlli otsas on termiliselt töödeldud sfäärilised otsakud 8.
annaabi.ee 
