YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Areomeeter on mõõteriist vedelike tiheduse määramiseks. Areomeeter koosneb õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on asetatud ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Vedelikku asetatud areomeetri sukeldumissügavus sõltub vedeliku tihedusest, mille loetakse areomeetri skaalalt vedeliku pinna kõrguselt Viide: https://et.wikipedia.org/wiki/Areomeeter Töö eesmärk Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Töövahendid Keeduklaas Klaaspulk Lehter Kooniline kolb Mõõtesilinder (250cm3) Areomeeter Filterpaber Kasutatud ained
Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Безымянный https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCrett Bürett koosneb gradueeritud (mõõteskaalaga) klaastorust ja selle alumises osas olevast näpitsast. Viide: https://et.wikipedia.org/wiki /B%C3%BCrett Kjh,jk Töö eesmärk: Happe (HCl) ja leelise (NaOH) lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus täpse kontsentratsiooniga (0,1004M) NaOH lahus
tükikesteks. Miks? Sest keedusool on polükristall. Koosneb kristallide kogumikest ja nende struktuur on risttahuka kujuline. 18) Miks on alust väita, et vedelikel on nii gaasi kui ka tahkise omadusi? Sest vedelik võib olla teatud tingimustel nii vedelik kui ka gaas. Osasid tahkiseid saab sarnaselt veega valada N:suhkur, 19)Kui kõrgele tõuseb vesi klaasist kapillaartorus mis on viidud kaaluta olekusse? Arvan, et see peaks klaastorust välja tõusma, sest puudub maa külgetõmbejõud ja raskusjõud...
n aine g - ekv cn = Vlahus dm 3 kus m aine n aine = [ g - ekv] E aine 1.Tahket lahustavat ainet saab earldada segust mittelahustuva ainega, kui lahustada segu vees.Lahustunud aine lahustub, mittelahustuv aine aga mitte. Siis jääb ainult filtrida lahust, at eraldada mittelahustavat ainet. 2. Soola mass liiva-soola segus määrati järgmiselt: vt. protokolli 3. Areomeeter-mõõteriist vedeliku tihedusemääramiseks. Areomeeter koosneb õhuga täidetud klaastorust , mille ühte otsa on asetatud koormis. Kui mõõteriist asetatakse lahusesse, ujub see kas kõrgemal või madalamal, olenevalt vedeliku tihedusest. Tihedus loetakse areomeetri skaalalt vedeliku pinna kõrguselt. 7. Bürett on vertikaalne, laboriseade, mis koosneb gradueeritud mõõteskaalaga klaastorust ja selle alumises osas olevast kraanist või näpitsast.Bürett võimaldab viia uuritavasse proovi täpse ruumalaga vedelikukoguse. Seadet kasutatakse näiteks tiitrimisel
ühendist. segatakse veega ja ühendist. kuumutatakse mikrolaineahjus koos söögisoodaga. Uimasti tüüp Hallutsinogeen. Erguti. Erguti, hallutsinogeen. Manustamine Suu kaudu. Suitsetatakse klaastorust Suu kaudu. või piibust või fooliumilt. Aktiivsed Lüsergiinhape Kokaiin. Metüleendioksümetamfetamiin koostisosad (saksakeelne algnimetus (MDMA). Lyserg säure diathylamid, selle järgi LSD). Toime algab Poole tunni pärast. Paari sekundi pärast. 20 minuti pärast. Toime kestab 8-12 tundi
teha seda digitaalsete termomeetritega, kus on kõrgeim temperatuur kergesti määratav. Töö 5 Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1. Naatriumtiosufaaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi keemistemperatuuri määramine seda (oma tehtud) veekindla kapillaari sees kuumutades. Reaktiivid: Na2S2O3 - Naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5-8mm läbimööduga klaastorust tõmmata kaks 50 mm pikkust ja 1-2 mm laiust kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustada gaasipõleti kalasaba otsikuga. Klaasi sulamine algab, kui leek värvub kollaseks. Kapillaari üks ots kinni sulatada. Kapillaari täitmiseks koputada kapillaari kinni sulatamata otsa uhmris hästi purustatud naatriumtiosulfaadis. Seejärel tuleb kapilaaris olev naatriumtiosulfaat põrutada kapillaari
inerts. Väliskkorpusel on suurem soojuspaisumine, mille tulemusel korpus pikeneb ja liigutab varrast mis asub korpuse sees, samuti kaasa. 6.Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter. Kulu registreerivad kontrollmõõteriistad. Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter on samuti drosselkulumõõtja, mis koosneb koonilisest klaastorust ja ujukist selle sees. Mõõdetav keskkond juhitakse alt sisse ja ujuk tõuseb üles. Tasakaaluseisus ujuki kaal tasakaalustatakse voolu jõul rõhulangusega p=p 1 p2, milline mõjub tema pinnale. Ujuk hoitakse torus teatud kõrgusel h. Erinevate kuluväärtuste puhul p jääb samaks, aga pilu ujuki ja toru seina vahel, mida läbib mõõdetav keskkond ja ujuki kõrgus torus muutuvad. Ujuki kõrgus seega iseloomustab üheselt läbivoolava keskkonna kulu. Ujukid
C% lahuse tiheduse.Soola massi arvutasin maine = Vlahus valemi järgi. 100% 25. Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas seda kasutatakse? 6 Areomeeter on mõõteriist vedelike tiheduse määramiseks. Tavalisim areomeeter koosneb kinnisest õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on elavhõbedast või tinast ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Areomeeter tuleb viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata sel kukkuda. 26. Määrata interpoleerimise teel 2,37%-se lahuse tihedus, kui on teada, et 2,00%-se
C% lahuse tiheduse.Soola massi arvutasin maine = Vlahus valemi järgi. 100% 25. Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas seda kasutatakse? 6 Areomeeter on mõõteriist vedelike tiheduse määramiseks. Tavalisim areomeeter koosneb kinnisest õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on elavhõbedast või tinast ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Areomeeter tuleb viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata sel kukkuda. 26. Määrata interpoleerimise teel 2,37%-se lahuse tihedus, kui on teada, et 2,00%-se
huvipakkuvad. Näiteks kaks loendurit, mis on paigutatud teineteise kohale ja lülitatud kointsidentsskeemi, registreerivad vaid vertikaalsihis liikuva osakese 1, kuid ei registreeri osakesi 2 ja 3 (vt. Lisa:1). Jäljekambrite hulka kuuluvad Wilsoni kamber, mullikamber, sädekamber ja emulsioonikamber. Peale selle on veel difusioonikamber.[2] Geigeri - Mülleri loendur Geigeri - Mülleri loendur on üks põhilisem osakeste automaatse loenduse aparaat. Loendur koosneb klaastorust, mille sisepind on kaetud metallikihiga. Piki toru telgjoont kulgeb peenike metallniit (anood). Toru on täidetud gaasiga tavaliselt argooniga. Loenduri töö põhineb põrkeionisatsioonil. Gaasis lendav laetud osake (elektron, -osake jne.) lööb gaasi aatomeist välja elektrone, tekitades nii positiivseid ioone kui vabu elektrone. Anoodile ja katoodile rakendatud kõrgepinge tekitab elektrivälja, mis kiirendab elektrone põrkeionisatsiooni tekitamiseks vajaliku energiani
laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Areomeeter tuleb viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata sel kukkuda. 16. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on vertikaalne, enamasti silindrikujuline laboriseade, mis koosneb mõõteskaalaga klaastorust ja selle alumises osas olevast kraanist. Kasutatakse seda vedeliku või gaasi mõõtmiseks. Lugem tuleb võtta ühe tilga täpsusega(0,05ml). 17. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse? Pipett on laborites kasutatav mõõteskaalaga instrument, mida kasutatakse kindla ruumalaga vedeliku, harvem gaasi viimiseks uuritavasse proovilahusesse. Pigistada kummist otsa kokku
Areomeetrit kasutatakse lahuste tiheduse määramiseks. Areomeeter viiakse ettevaatlikult lahusesse ulpima. Skaalalt loetakse näit, milleni areomeeter sukeldus see ongi lahuse tihedus. 4. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tulev võtta lugem büretilt? Bürett on vertikaalne, enamasti silindrikujuline laboriseade, mis koosneb mõõteskaalaga klaastorust ja alumises osas olevast kraanist. Bürett võimaldab lahusesse viia täpse ruumala vedelat ainet. Seadet kasutatakse näiteks tiitrimisel(mahtanalüüs). Büretilt tuleb võrra lugem täpsusega 0,01. 5. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse? Pipett on ühikutega varustatud instrument, mida kasutatakse kindla ruumalaga vedeliku(harvem gaasi) viimiseks lahusesse
Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otsas on klaaspalliga kummitoru, mille abil saab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Kasutatakse tiitrimiseks. Kasutasime seda ekvivalentseisundi määramiseks (ehk määrasime võimalikult täpselt hetke, mil indikaatorid muudavad lahuses värvi) 20. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Koosneb peenikesest klaastorust ja kummist pipetipumbast, mis võimaldab endasse imeda väikseid vedelikukoguseid, et need siis vajalikku nõusse lasta. Kasutasime seda ainete mõõtmiseks mingisse nõusse. 21. Millised andmed on vajalikud, et määrata soolhappe kontsentratsioon tiitrimisega? Soolhappe kogus, mõõtelahuse kogus ja kontsentratsioon 22. Milleks kasutatakse indikaatoreid, mis värvuse omandavad fenoolftaleiin ja metüülpunane happelises ja aluselises keskkonnas? Indikaatoreid kasutatakse
Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati kapillaari ots ainesse, nii et kapillaari sattus veidi ainet
tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi. Lugem võetakse büretilt 0,05 cm 3 täpsusega. 6. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Pipett on peenikesest klaastorust ja kummist pipetipumbast koosnev seade, mis võimaldab endasse imeda väikseid vedelikukoguseid, et need siis vajalikku nõusse lasta. Lahuse kontsentratsiooni määramisel kasutati 10 cm 3 pipetti vastava koguse happe mõõtmiseks koonilisse kolbi. 7. Millised andmed on vajalikud, et määrata soolhappe kontsentratsioon tiitrimisega? Soolhappe kontsentratsiooni määramiseks tiitrimisega on vaja teada soolhappe täpset kogust, mõõtelahuse (antud katses
tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi. Lugem võetakse büretilt 0,05 cm 3 täpsusega. 6. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Pipett on peenikesest klaastorust ja kummist pipetipumbast koosnev seade, mis võimaldab endasse imeda väikseid vedelikukoguseid, et need siis vajalikku nõusse lasta. Lahuse kontsentratsiooni määramisel kasutati 10 cm 3 pipetti vastava koguse happe mõõtmiseks koonilisse kolbi. 7. Millised andmed on vajalikud, et määrata soolhappe kontsentratsioon tiitrimisega? Soolhappe kontsentratsiooni määramiseks tiitrimisega on vaja teada soolhappe täpset kogust, mõõtelahuse (antud katses
tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi. Lugem võetakse büretilt 0,05 cm 3 täpsusega. 6. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Pipett on peenikesest klaastorust ja kummist pipetipumbast koosnev seade, mis võimaldab endasse imeda väikseid vedelikukoguseid, et need siis vajalikku nõusse lasta. Lahuse kontsentratsiooni määramisel kasutati 10 cm 3 pipetti vastava koguse happe mõõtmiseks koonilisse kolbi. 7. Millised andmed on vajalikud, et määrata soolhappe kontsentratsioon tiitrimisega? Soolhappe kontsentratsiooni määramiseks tiitrimisega on vaja teada soolhappe täpset kogust, mõõtelahuse (antud katses
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Tavaline areomeeter koosneb kinnisest õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on elavhõbedast või tinast ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Areomeeter tuli asetada lahusesse ja skaalalt sai lugeda vedeliku tiheduse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4
tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi. Lugem võetakse büretilt 0,05 cm3 täpsusega. 6. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Pipett on peenikesest klaastorust ja kummist pipetipumbast koosnev seade, mis võimaldab endasse imeda väikseid vedelikukoguseid, et need siis vajalikku nõusse lasta. Lahuse kontsentratsiooni määramisel kasutati 10 cm 3 pipetti vastava koguse happe mõõtmiseks koonilisse kolbi. 7. Millised andmed on vajalikud, et määrata soolhappe kontsentratsioon tiitrimisega? Soolhappe kontsentratsiooni määramiseks tiitrimisega on vaja teada soolhappe täpset kogust,
Kolmandas katseklaasis juhtus sama, mis teiseski, värvus muutus tumedamaks ja tasakaal liikus saaduste suunas. Neljandas katseklaasis muutus värvus heledamaks ning reaktsiooni tasakaal liikus lähteainete suunas. Töö nr 5- Aine salamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1. Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö Käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmata 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustada põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulamine algab, kui gaasipõleti leek värvub naatriumisoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatada kinni. Kapillaari täitmiseks puistada uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaadi paberlehekeseleja torgata kapillaari ots ainesse, nii et kapillaari satub veidi ainet. Kapillaari lastakse umbes 30 cm pikkuses torus
Tn, s.o. kesmine tööiga nimipingel. Üks levinumaid elektrilisi valgusallikaid on hõõglamp, milles valguskiirgust tekitab volframist hõõgniit.Hõõglambi võimsus, valgusvoog, valgusviljakus ja tööiga sõltuvad lambi pingest.Oluline on hõõglambi tööea märgatav pikenemine nimipingest veidi väiksemal pingel töötamisel ja tööea oluline lühenemine, kuipinge on suurem nimipingest.Hõõglamp põleb läbi, kui pinge on ligikaudu võrdne 1,5Un.Luminofoorlamp koosneb klaastorust, soklitest, bispiraalsetest elektroodidest ja väljaviikudest.Klastoru sisepind on kaetud luminofooriga või luminofooride seguga. Luminofoorid helendavad ultraviolettkiirguse toimel. Toru on täidetud elavhõbedaauru ja argooni seguga madalal rõhul. Lambi süttimiseks vajalik pinge on suurem kui töötaval luminofoorlambil, seetõttu kasutatakse starterit.Lambi tööiga 3000tundi.Prozektorid valgustid mis on mõeldud valguse suunamiseks kaugel asetsevale objektile. Prozektoris kasutatakse
annaabi.ee 
