1. Nimeta üks asi, mida saad teha, et meie keskkond säiliks • Pakendite taaskasutamine • Prügi sorteerimine • Veepudeli ostmise asemel kodust vee kaasa võtmine • Kilekottide taaskasutamine • Puude ja taimede istutamine • Liha söömise vähendamine 2. Milliseid neist materjalidest saab taaskasutada? a) Klaaspudel b) Plastpudel c) Plekkpurk d) Piimapakend e) Kõiki e) Kõiki 3. Kui kaua lagunevad plastpudelid? a) 5-10 aastat b) 20-30 aastat c) 50-80 aastat d) 100-120 aastat Plastpudelid lagunevad 50-80 aastat. Kui nad on maa sisse maetud, siis 500- 1000 aastat. 4. Nimeta 2 asja, mida saab plastpudelitest teha • Uusi plastpudeleid • Riidematerjale nt fliispusa, vatiin, jalgpallisärk 5. Kui kaua laguneb (alumiiniumist) plekkpurk? a) 100-200 aastat
Pakendatud ja pakendamata kaup Leitud märgistused Tetrapakk: taaskäideldav Eesti parim puu- ja köögiviljatoode 2000 Taaskäideldav kilepakend Leitud märgistused Metallpurk: taaskäideldav tuleb visata prügikasti valmistatud terasest sobib toidukauba pakendamiseks Klaaspudel: taaskäideldav tuleb visata prügikasti valmistatud värvitust klaasist Leitud märgistused Plastpakend: tuleb visata prügikasti taaskäideldav Plastpudel: tagastatav pakend taaskäideldav tuleb visata prügikasti Järeldused ja kokkuvõte Hinnatundlike tudengitena ostsime pigem
plastmassijäätmeid või tükikesi toiduks pidanud või neisse takerdunud. · Tänapäeva inimese organismis on umbes 100 sellist sünteetilist keemilist ühendit, mida veel 50 aastat tagasi seal ei olnud. LINNUSAAR https://www.youtube.com/watch?v=ulkY7mOkdqs#t=85 KUI KAUA PRÜGI LAGUNEB? · Kilekotid ja plastpudelid: · õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks · täielikult 500-1000 aastaga · Klaaspudel - miljon aastat · Konservikarp -100 aastat · Mähkmed -500 aastat, teatud komponendid mitte kunagi · Mahavisatudsuitsukoni -viis aastat · Prügimäele saadetud paber ja papp -paar kuud REOSTUNUD RANNAD JA LAHESOPID KURB FAKT · Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel
ookeani prügisaartesse Fakte olmejäätmedest Maailmas aastas: toodetakse 170 miljonit tonni plastikuid raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse (sellest 46% kile, 27% plastpudelid) Pildid saarest Prügi lagunemise aeg: Kilekotid ja plastpudelid: õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks täielikult 500-1000 aastaga Klaaspudel - miljon aastat Konservikarp -100 aastat Mähkmed -500 aastat, teatud komponendid mitte kunagi Mahavisatudsuitsukoni -viis aastat Prügimäele saadetud paber ja papp -paar kuud Kahjulikkus elusolenditele Igal aastal hukkub miljon merelindu ja - looma, kes on plastmassijäätmeid või – tükikesi toiduks pidanud või neisse takerdunud. Ligikaudu 44% kõikidest merelindudest sööb mõnikord kogemata plastikut ja see võib tuua kaasa saatuslikke tagajärgi.
Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad - remontida - trahvida Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit 2. veele ohtlikud - tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Inimkonna ajaloos on sulatatud üle 14 milj. t rauda, millest 40% on kõikvõimalikes seadmetes ja 60% looduses, sealhulgas ka vees. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis. Reostus
võrdlemine Järgnevalt loetlesime erinevaid ratsionaalsed ja emotsionaalsed võrdluskriteeriumid, mis on on Tabelis1. Tabel1. Võrdluskriteeriumid 3 VÕRDLUSKRITEERIUM Somersby Kopparberg Fizz Ratsionaalsed võrdluskriteeriumid Hind 1,02€ 1,45€ 1,30€ Pakend ja selle 0,33l klaaspudel 0,5l plekkpurk 0,5l plekkpurk, 1,5l mugavus/käepärasus plastikpudel Tootja Saku Kopparbergi õlletehas A.Le Coq Emotsionaalsed võrdluskriteeriumid Maitse Magus Väga magus, kibedam Kergelt hapu, järelmaitse magus järelmaitse
organisatsioone. Selle liikmetena on esindatud 81 riiki valitsuse tasemel ning 113 riiki kas ministeeriumi või mõne muu riikliku ametkonnaga. Enamikus Euroopa Liidu riikides on viimastel aastatel majapidamiste, büroode ja ametiasutuste olmejäätmete kogused püsinud muutumatuna või vähenenud, kuid mõnes riigis ka suurenenud. Kõige rohkem jäätmeid elaniku kohta toodetakse Iirimaal, kõige vähem aga Poolas. Klaaspudel laguneb arvutuste kohaselt vähemalt miljon aastat. Mahavisatud suitsukoni lagunemiseks võtab aega kuni viis aastat Prügimäele saadetud paber ja papp laguneb vähemalt paar kuud, eritades seejuures hulgaliselt ohtlikku metaani. Igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate prügimägede hulk umbes 10 miljoni tonni võrra. Umbes 40% meie maailmamerest (ehk umbes neljandik kogu maakera pinnast) on juba praegu prügiga kaetud. Suurim "ujuv prügimägi" asub Vaikses ookeanis Hawaii
Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad remontida trahvida. Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit. 2. veele ohtlikud - tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. Tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. Mehhaaniline 2. Keemiline 3
tähenduses, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (2) Pakendijäätmete taaskasutus toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena. Arenenud riikides koguneb aastas 100-300 kg jäätmeid inimese kohta, Eestis ~100, maailmas keskmiselt 30 kg inimese kohta. Olmejäätmete massist ~1/3 (mahult ~60%) on pakend. Alates 1970-ndatest aastatest on pakendite hulk iga 5 aastaga kahekordistunud. Materjalid lagunevad aeglaselt: merre visatud klaaspudel või polüstüreen püsib 1000 aastat, konservikarbid 500 a. kilekotid 10-20 a. , pabersalvrätt 3 kuud (merevees). 6. Mis on pakendijäätmete ringlussevõtt? (1) Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus.
Jäätmekastidest on leitud veel ka klaasnõude kilde, mida annab väga sageli ka kokku kleepida, tänu millele on õnnestunud saada ka suhteliselt terviklikke klaasnõusid. Enne seda oli klaasnõusid üldse küllaltki vähe leitud, Eestis hakkas klaasnõude ’buum’ pihta Lossi tänava jäätmekastide kaevamistel. Lossi tänavalt leitud klaaspeekrid pärinevad 14.-15. sajandist. Tartust Lossi tänavalt on leitud klaaspudel 15. (16?) sajandi jäätmekastist. Tegelikkuses on nii õhuke klaas, et seda võib pidada pigem karahviniks. Keskaegsetes linnades oli vein kasutusel eelkõige pidujoogina ning iga inimene seda tõenäoliselt ei joonud, kuid oluliselt populaarsem oli õlu, mida jõid kõik. Paljudes linnades oli vesi väga ebakvaliteetne, mis tõttu joodi pigem õlu, kalja või mõdu, mida toodeti keskaegsetes linnades kohapeal. Õlut on samas ka Saksamaalt sisse veetud.
igapäevaselt vähemtarbida avariilised situatsioonidtorud, kraanid tilguvad, jooksevad remontida trahvida o Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad,kallaste muld jne. Kõik üle jäänud nn. Kunstlikud jaotatakse: veeleohutud a. klaaspudel,osa metalle,mõnikord ka puit veele ohtlikud a. tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad,paljudmetallid,tahked orgaanilised ained. · Toiduprobleemide mõju keskkonnale. o Kuna inimeste arv aina kasvab seega on vaja ka aina rohkem toitu nende ära toitmiseks
kasutatakse keemilise süüte-pudeli puhul ära väävelhappe ja kaaliumkloraadi vahel tekkiv väga kuum ja äkiline reaktsioon. Pudeli purunemisel pihustub bensiini lahuses olev väävelhape kaaliumkloraadis ja suhkrus leotatud paberisse. Happega kokkupuutel süttib paber otsekohe valge leegiga, süüdates bensiini. Mittesüttimise võimalus on all 2% ning selle võib nullida, kasutades piisavalt kaaliumkloraati ja suhkrut. MATERJALID: VARUSTUS: Kaaliumkloraat (2teelusikatäit); suhkur klaaspudel (12 untsine); plastpõhjaga pudelikork; kõrge (2teelusikatäit); kontsentreeritud väävel- servaga praepann; paberkäterätid; klaas- või plasttass ja hape (4untsi); bensiin (8untsi). lusikas. 1) Testige pudelikorki paari väävelhappetilgaga, veendumaks, et hape pudelikorki selle säilitamise ajal läbi ei sööks. Kui hape selle 24 tunni möödudes läbi sööb, tuleb leida ja testida uus kork, kuni sobiv on valitud. Klaaskork on ideaalne.
muude keemiliste protsesside kaudu on peaaegu olematu. Põhjustab lindude surma. VEE RAISKAMINE Põhjus: 1) Igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine igapäevaselt vähem tarbida 2) Avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad remontida; trahvida Tagajärg: Mageveevarude vähenemine. VETE RISUSTAMINE Põhjus: Looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit. 2. veele ohtlikud tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Mõju: 40% rauast on kõikvõimalikes seadmetes ja 60% looduses, sealhulgas ka vees. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis. 27
Vahtra mahlajooks algab tavaliselt märtsis, kui lumi on veel sulamata ja maapind külmunud, kuid ere kevadpäike puu talverammestusest üles ajab. Mahlajooks lõpeb siis, kui see algab kaskedel ajal, mil maapind on sulanud. Vahtramahla ei ole mõistlik koguda mitte tüvesse auku puurides, vaid oksast: lõigake ära mõni sõrmejämedune vahtraoks võra päikesepoolsel küljel ning kinnitage nööriga selle otsa plast- või klaaspudel. Päikesepaistelise ilmaga võib sellisest oksast tilkuda kuni liiter magusat vahtranestet päevas. 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris) on looduskaitse alune tugevakasvuline puu. Mets-õunapuu on looduslikult levinud Euroopas, ulatudes Skandinaavia maadeni põhjas ja kuni Krimmini lõunas. Eestis leidub teda vähesel määral peamiselt Saare-, Muhu- ja Hiiumaal ning mandri lääneosas PärnuTallinna jooneni. Mujal Eestis kasvavad taimed on pigem kultuurist metsistunud
millekski muuks. Kommunikatsioonis esinevat lausete lõplikku jada võib pidada mingi faktihulga (seletatava või eksplanandumi) seletuseks, kui see kirjeldab faktidega seotud asjaolusid eesmärgiga tekitada arusaamise tunne, mis tugineb konkreetsetele asjaoludele ning konkreetsetele põhiprintsiipidele, mille kehtivust antud seletuse raames kahtluse alla ei seata.3 Faktide seletamisel eristatakse asjaolud, mida saab käsitleda põhiprintsiipide abil. Nt kui vett täis klaaspudel puruneb külma käes, siis seletus pudel purunes, kuna vesi selles jäätus ja jää paisus taandab fakti asjaoludele, mille hulgas on konkreetne klaaspudel, selles olev vesi ja temperatuuri langus, ning põhiprintsiipidele, mille hulgas on jää kui sellise paisumine külma käes, klaasi kui hapra tahke keha käitumine surve all jne. Informaalse loogika objektiks võib olla dialoog kui selline ja ka dialoogi mingi konkreetne vorm. Vt tabelit 14.1. Tabel 14.1
- igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad - remontida - trahvida Endla Reintam, 2008/2009 71 Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud 2. veele ohtlikud Kui visata klaaspudel vette, siis veele on see ohutu, kuid kujutab endast ohtu viskajale endale kui läheb kildudeks. Veele on ohutud ka mõned metallid nagu raud ja teras kui nende kogus on väike. Mõningatel juhtudel on ohutu ka puit, mis võib vees konserveeruda ja püsida muutumatuna pikki aastaid. Inimkonna ajaloos on sulatatud üle 14 milj. t rauda, millest 40% on kõikvõimalikes seadmetes ja 60% looduses, sealhulgas ka vees.
annaabi.ee 
