Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonna viktoriin (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


1. Nimeta üks asi, mida 
saad teha, et  meie 
keskkond säiliks
• Pakendite taaskasutamine
• Prügi sorteerimine
• Veepudeli ostmise asemel 
kodust vee kaasa võtmine
• Kilekottide taaskasutamine
• Puude ja taimede istutamine
• Liha söömise vähendamine
2. Milliseid neist 
materjalidest  saab 
taaskasutada?
a) Klaaspudel          b) Plastpudel        c) 
Plekkpurk
d) Piimapakend                 e) Kõiki
e) Kõiki
3. Kui kaua lagunevad plastpudelid?
a) 5-10 aastat
b) 20-30 aastat
c) 50-80 aastat
d) 100-120 aastat
Plastpudelid lagunevad 50-80 aastat. 
Kui nad on maa sisse maetud, siis 500-
1000 aastat.
4. Nimeta 2 asja, mida saab 
plastpudelitest teha
• Uusi plastpudeleid
• Riidematerjale nt fliispusa, vatiin, 
jalgpallisärk
5. Kui kaua laguneb (alumiiniumist) 
plekkpurk?
a) 100-200 aastat
b) 200-500 aastat
c) 600-800 aastat
b) 200-500 aastat
6. Mitu korda saab alumiiniumpurki 
taaskasutada?
a) 1 korra
b) 10 korda
c) 100 korda
d) lõpmatult
• Lõpmatult
7.Mitu aastat laguneb 
klaaspudel?
a) Umbes 40 aastat
b) Umbes 400 aastat
c) Umbes 4000 aastat 
4000 aastat või rohkem
Vasakule Paremale
Keskkonna viktoriin #1 Keskkonna viktoriin #2 Keskkonna viktoriin #3 Keskkonna viktoriin #4 Keskkonna viktoriin #5 Keskkonna viktoriin #6 Keskkonna viktoriin #7 Keskkonna viktoriin #8 Keskkonna viktoriin #9 Keskkonna viktoriin #10 Keskkonna viktoriin #11 Keskkonna viktoriin #12 Keskkonna viktoriin #13 Keskkonna viktoriin #14 Keskkonna viktoriin #15 Keskkonna viktoriin #16 Keskkonna viktoriin #17 Keskkonna viktoriin #18 Keskkonna viktoriin #19 Keskkonna viktoriin #20 Keskkonna viktoriin #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MeriliKaarna Õppematerjali autor
10 küsimust ja vastust.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
36
pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud (13%), 9. metsaraied (12%). Majandus- Loodus- Eestis on ohtude järjekord teistsugune ­ kasvu Ressursikonflikt keskkonna meie elupaikade esmane hävitaja on põldude ja uudismaa tagamine kaitsmine rajamine. Olulisteks ohtudeks on maakasutuse lõpetamine pärandkooslustes ning

Keskkond
thumbnail
34
doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

· kasutusvõimaluste energiakasutus ehitusmaterjalid jne) laiendamine: · termoplastid (PP, · kogumise kvaliteet ehitusmaterjalina, PS, PVC) ­ 80% oluline (võõrised, presspaber, · termoreaktiivplastid värvus, tüüp) soojusenergia (polüester, epoksiid-, feno-, aminoplastid) ­ 20% Teisese toorme piirangud : Majaduslikud Tehnilised Keskkonna teisese toorme hind ­ ei · metallid, klaas ­ Taaskasutamise tohiks ületada ümbertöötluste arv keskkonnamõju tavatoorme hinda piiramatu; ei tohi olla suurem kui · paber ­ ringluses 48 korda; · teisese toorme kvaliteet ­ ladestamise

Jäätmekäitlus
thumbnail
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, siiski on kindlaks tehtud, et inimtegevus on liikide hävimist tunduvalt kiirendanud. Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate liikide (nii taime- kui loomaliigid) arvuks 5-100 miljonit (tõenäoliselt eksisteerib umbes 30 miljonit liiki)

Globaliseeruv maailm
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, siiski on kindlaks tehtud, et inimtegevus on liikide hävimist tunduvalt kiirendanud. Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate liikide (nii taime- kui loomaliigid) arvuks 5-100 miljonit (tõenäoliselt eksisteerib umbes 30 miljonit liiki). Kuigi see

Geograafia
thumbnail
20
doc

Kilekottide maksustamine Eestis

6 https://ragnsells.ee/kuukiri/kas-kilekotid-eestis-keelustatakse/ 9 keskmiselt umbes 40 kilekotti ja umbes 165 eriti õhukest kilekotti, millest toiduhügieeni otstarbel kasutatakse umbes 63. "Kilekottide tasuta jagamise keelamise põhiline eesmärk on panna tarbija mõtlema. Kas ma vajan seda kilekotti ja olen nõus selle eest maksma kasvõi ühe sendi või on tegemist lihtsalt harjumusega, millest võin puhtama keskkonna nimel loobuda," ütles Vakra. Ta toonitas: "Kilekottide masskasutuse piiramine aitab hoida loodust. Kilekotte jäetakse kõigist pakendi liikidest loodusesse kõige sagedamini." Pakendiseaduse muudatuste jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte7. 2

Majandus
thumbnail
171
xls

Finantsnäitajate arvutamine

Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa

Majandus
thumbnail
17
doc

Kordamiskusimused I Pakendus

se9Kordamisküsimused I. (Kõigis vastustes tuua võimaluse korral näiteid, 1-3 näidet) 1. Mis on pakend? Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel:toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis võib olla mis tahes toormaterjali või töödeldud tootena ja mis antakse tootjalt edasi kasutajale või tarbijale. Samal eesmärgil kasutatavaid tagastamatuid tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks. Määratlusest järeldub, et pakend peab olema kasutusel või kättesaadavaks tehtud koos kau

Kategoriseerimata
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

temperatuuri. Vee pH peab olema 7,0 või veidi alla selle, kõrgema pH taseme puhul tekib kaladel ammoniaagimürgituse oht. Eesti põhjavee pH on 7,5, mis pärast aereerimist tõuseb 8,5ni ja seetõttu tuleb neutraliseerimiseks algul lisada vette soolhapet. Kui angerja juurdekasvu tõttu tõuseb kalade mass üle 75 kg/m3, siis langeb c. nende poolt väljahingatava süsihappegaasi mõjul pH alla 7 ja keskkonna reaktsiooni tuleb CaHCO3 lisamisega tõsta. Hapnikusisaldus on soovitav hoida 8 mg/l, kuigi angerjas talub hapnikusisaldust vahemikus 3­15 mg/l. Kasvandusse toodud klaasangerjaid söödetakse algul tursa marjaga. Kalade kasvades hakatakse neid söötma ka startersöödaga ja minnakse üle järjest suurema läbimõõduga söödale. Söödagraanulite suurus on vastavalt kala suurusele 4

Kalakaubandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun