teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse elutuppa, mida küttis keldrist kerisetüüpi sooja õhu kütteseadeldis kalorifeer. Kõrgemat pööningukorrust kasutati lao- ruumina. Linnakindlustustest on ainult Tallinnas säilinud ulatuslikke osi. Kindlustustöid alustati umbes a
Peahoone esi- ja tagakülg on sarnased, ainult õuepoolel on vähem eenduval risaliidil sammaste asemel pilastrid. Nendest kahe baasidele on raiutud peahoone ehitamise algus- ja lõpuaasta. Kuna Tartu Ülikool ehitati sõja-aastatel siis tuli riiklik käsk kulusid kärpida. Otsustati esinduslikult lõpetada vaid suur auditoorium-aula. Aula ulatub läbi hoone kahe korruse ning selle juurde viib välisukse vastast vestibüülist algav kivitrepp. Kolmandalt korruselt pääseb aula rõdule, mida kannab 28 joonia kapiteeliga madalatelt baasidelt kerkivat siledatüvelist sammast. Aulasse tuleb välisvalgus ainult tänavapoolsel küljel olevatest kaheksa ruuduga akendest.Aulat nimetati tollal kuuldesaaliks ning seal on toimunud sajandite vältel kõik ülikoolielu tähtsündmused ja pidupäevad. See on kogu ehitise kauneim siseruum. Käesoleva sajandi alguse suuremad ajaloolise tähtsusega kogunemised aulas oli 1905
Teisele korrusele viib stiilne tammepuust trepp. Seal asusid saal, salongid ja võõrastetoad. Pööningukorrusel asusid suvetoad ja panipaigad vara hoidmiseks. Tähelepanu väärivad baroksed trepibalustrid ja teised nikerdatud puidust ehisdetailid, kunagine söögisaali laemaal, läbi kapi ja kandeseina minev salauks, võimas kelder, suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi, kus olevat hoitud salakaupa. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Lossi ümber mühab iidne park, mis on rajatud inglise stiilis üle kahesaja aasta tagasi. Peamiselt kasvavad pargis kastanid, vahtrad, kuused ja lehised. Park ulatub Salinõmme teeni ja piki Suuremõisa jõge peaaegu laheni. Jõe kaldale ulatuvas pargi osas kasvab rida haruldasi puuliike nagu valge mänd, alpi seedermänd, palsami ja valge nulg. Veel on seal leidnud oma
1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. 17.sajandil kaotas linnus oma sõjalise tähtsuse. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib Toompea lossiks. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone. Pikk Hermann Pikk Hermann on kõrgeim Tallinna kaitsetorn(45,6m). Torni esimene osa ehitati aastatel 13601370. Pika Hermani läbimõõduks on 9,5 meetrit. Pika Hermanni tippu viib 215 astmega kitsas kivitrepp. Torni alumises osas olid laod, keskel köetavad eluruumid või laske- ja laoruumid ning üleval lahtine vaateplatvorm. Torn on oma nime saanud kunagise germaani sõjapealiku järgi. Pikk Hermann on üks tuntumaid Tallinna sümboleid. Selles tornis lehvib ka Eesti Vabariigi lipp. Suur Rannavärav Suur Rannavärav oli üks olulisemaid linnaväravaid. Suurest rannaväravast viis tee sadamasse. 14. sajandil ehitatud peavärav ei ole tänaseks säilinud, kuid 15.-16. sajandist pärit eesvärav on
krohvi ääristega. Alakorruse aknad on kõrgemad, ülakorusel madalamad ja ka kitsamad, all 4ruudulised ülal 6ruudulised. Hoone tagafassaad kordab kõigis vormides esifassaadi, ainult siin on keskmise madala hooneosa ees lai puitveranda, 9 mille küljed lahtised, lamedat katust toetavad lihtsad neljatahulised puittulbad, nende vahel lihtne laudtahveldisega rinnatis. Verandast laskub parki kitsas kivitrepp. Hästi on säilinud interjöörid. Tähelepandavad on osalt hilisklassitsistliku, osalt neorenessansliku vormistusega tiibuksed, stukist rosett saali laes, säilinud ahjudkaminad. Erilist hindamist väärib malmivalu keerdtrepp vestib üülis. Omaaegset hõngu lisavad veel originaalse raamijaotusega aknad koos kremoonidega ning sellised detailid, nagu v äikesed puitkäimlad ruumi nurkades. Kõrval hooned. Ait on pikk ja madala viilkatusega kaetud
Raudtee kõrval olev ala Ristiku tänava (tollase Oskari tänava) piirkonnas täitus põhiliselt eramutega. 27. augustil1930 võeti vastu Aarde, Preesi, Sõle ja Pärja (tänapäeval Vaniku), 18. septembril 1931 Sõmera ning 26. oktoobril 1932 Muru (tänapäeval Auna), Orase, Söödi, Taime ja Aru tänava hooned. Pelgulinna uusasumi elamute ilmet mõjutas 22. aprillil 1931 vastu võetud Tallinna ehituse sundmäärus, mille järgi lubati puitmajadel kahe puutrepi asemel ehitada üks kivitrepp, mis pidi asuma maja keskel ja ulatuma pööninguni. Ühe kivitrepiga puust elumajas võis kolmandal korrusel olla kuni kaks korterit. 1939. aasta lõpul valmisid hooned Härjapea tänaval. 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti, millel paiknes 545 elumaja. Tüüpilised olid 12 majaga kinnistud. Sõle tänava ääres, Kolde puiestee ja Heina tänava lõpus, Taime, Orase ja Nurme (Maisi) tänava piirkonnas ning mitmel pool mujalgi puudus veel hoonestus
küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, juustukoda, meierei, masinarehi, väike laut. Suuremõisa mõisa on esimest korda mainitud 1519. aastal ordumõisana. Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskuseks. 1620. aastal kuulus mõis De La Gardie'de omandisse. 1750. aastal lasi Ebba Margaretha Stenbock ehitada mõisa peahoone Suuremõisa lossi. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Kuna Stenbocki järeltulijad ei olnud eriti head majandajad, siis jäid nad võlgadesse ning olid sunnitud müüma mõisa mereröövli ja Ungru krahvina tunud Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile. Legendi järgi elab lossis siiani Ungern-Sternbergi kummitus, kelle hing rahu ei saa. 1919.aastal mõis võõrandati ning lossis alustas tööd kool. Nõukogude ajal oli seal kino, algkool, raamatukogu. 1977.aasast
Sele 9 Ämbiku joonis Nazca platool (Risto blogi, http://goo.gl/ieQG1H ) Põhiline vaatamisväärsus, mille pärast siia tullakse, on muidugi platoo koos joontega, aga siin piirkonnas on ka muid huvitavaid jälgi Nazca tsivilisatsioonist. Nazcas ehitati muljetavaldav maa-alune veesüsteem, mis toimib tänaseni. Puquios - Nazca tsivilisatsiooni poolt ehitatud maa-alune akvedukt, mis on käigus tänapäevalgi. Alla viib korralik kivitrepp. Sele 9 Nazca maa-alune akvedukt. (Tarmo Tammingu blogi, http://goo.gl/XIXm0L ) 5.7 Vaatama tasuks minna ka veel: Ayacucho- suurim regioon lõuna-Peruus ja mis on ka nimeks selle regiooni pealinnale.Kõige rohkem terrorismi all kannatanud regioone. Máncora- nimeks linnale kui ka rannakuurortile loode-Peruus.Sama nime ka regioon. Mancora on Talara regiooni pealinn.
korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse elutuppa, mida küttis keldrist kerisetüüpi sooja õhu kütteseadeldis kalorifeer. Kõrgemat pööningukorrust kasutati lao- ruumina. Linnakindlustustest on ainult Tallinnas säilinud ulatuslikke osi. Kindlustustöid alustati umbes a
ehitati 1860datel Carl Christoph von Baranoffi poolt. Vahepeal on mõis kuulunud nii von Rosenitele kui ka von Ungern-Sternbergidele ent enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Georg von Engelhardt. [29] Mõisa peauks paikneb tiibehitise keskteljel. Selle kohal asub väike malmist rõdu ja frontooni nelinurkses petikus asuv von Baranoffi vapiga raidplaat. Pargifassaadi kogu keskrisaliidi laiuselt terrassilt laskub lai astmelise äärega kivitrepp Väinjärvele suunatud vabaplaneeringulisse terrassidega parki, mille relieef langeb järve suunas. [1] Hoone välisfassaadi vaadates võib välja tuua selgeid renessansiajastule iseloomulikke jooni eelkõige tolleajastu üht iseloomulikumat hoonetüüpi palazzot silmas pidades. Nimelt on rõhutatud horisontaalsust lameda katuse ja paralleelsete joontega. Loomulikult ei saa märkamata jääda, et esimene korrus on selgelt kõrgem kui teine. Kuna tegemist on
Mehe juurde tuli Toto, kes kutsus mehe tantsima. Mees aga ei tahtnud tantsida ning nad mõtlesid jooma minna, aga siis tuli politseinik ja kutsus mehe endaga kaasa. Ta viis mehe ühte tuppa ja käskis seal oodata. Samal ajal kui mees ootas, tuli sinna tuppa Bobby. Nad jõid mõned klaasid alkoholi ja Bobby tegi mehele ühe matemaatilise triki. Nüüd Bobby lahkus ruumist ning mees lahkus samuti. Mees otsustas kööki otsima hakata, aga sattus hoopis kitsasse esikusse, seal oli suur lai kivitrepp, kust mees üles läks. Ta jõudis üles ja kuulis mingit imelikku häält, lõpuks sai ta aru, et see on oreli hääl. Ta liikus pimedas ruumis edasi, kuni jõudis eesriideni, mis avanes, kui ta nööri tõmmanud oli ja ta jõudis valgustatud rõdule. Rõdu kõrvalt läks trepp alla ja mees läkski alla, kus oli pime. Pimeduses otsis ta järgmist ust ja tema ees oligi järsku uks, kus oli kirjas, et võõrastele sissekäik keelatud. Mees aga läks
Nagisemise vältimiseks tuleb trepp valmistada täiesti kuivast puidust Terastrepp Trepitalad on kas valtsprofiilist või nelikantterasest. Taladele toetatakse betoonist või puidust trepiastmed ja mademeplaadid. Terast võib astmena kasutada terasrestide või rihvelplaatidena. Terasest keerdtreppe kasutatakse ka sageli hoonete avariitreppidena või tööstuses. 61 Kivitrepp Kiviastmed võib valmistada paekivist või graniidist. Kivi trepi võib valmistada kiviastmetest, mis toetatakse kandeseintele või taladele. Tänapäeval tehakse õhematest kiviplaatidest, millega kaetakse betoonist alus. Trepiastme plaat võib olla kas saetud pinnaga või liivapritsiga karestatud. Kõne alla võib tulla ka tellistest laotud trepp. Välistrepp tuleb toetada allapoole külmumissügavust ulatuvale vundamendile või rajade külmakerkeohutule aluspinnale
ja välisseinad vähemalt 0,15 m paksud (Tallinnas arvates voodrita ja krohvita, Nõmmel 0,15 m ühes vooderdusega). Kahekorruselised puitehitised olid lubatud ühe puittrepiga ainult juhul, kui ülemise korruse eluruumide põrandapind ei ületanud 70 m2. Mõõtes ruumi seinast seinani, kusjuures katusekorruse eluruum pidi olema trepi podesti ääres või sellest eeskojaga lahutatud. Puidust eluhoonetes lubati ehitada kahe puittrepi asemel üks 1,2 m laiune kivitrepp, mis ulatus pööninguni ja olema kiviseintega ning tulekindlast materjalist laega. Sellise 77 kivitrepiga puitelamus võis kolmandal korrusel olla mitte rohkem kui kaks korterit, põrandapinnaga mitte üle a’ 85 m2. Kõnniteelt esimese korruse põrandani viivad trepiastmed pidid olema kivist ka puitehitises. Kui aga ehitise alumine korrus või kaks alumist korrust olid kivist, pidid ka kiviastmed ulatuma kuni teise või kolmanda korruseni.
annaabi.ee 
