Georges Cuvier (1769-1832) paleontoloog, katastrofismiteooria Paleontoloogia on teadus väljasurnud organismidest 1. Mida sügavamad maapõue kihid, seda erinevamad kivistised. 2. Kuid arvas siiski, et liigid on loodud muutumatutena Eesti paas on tekkinud 500 000 000 380 000 000 aastat tagasi! Milliste loomade kivistisi siit võib leida? Milliste taimede? Suure kanjoni kivimikihte saab lugeda kuni 2 miljardi aasta vanuseni Jean-Baptiste de Lamarck 1. Elu korduv isetärkamine 2. Täiustumistung "Zooloogia filosoofia" 1809.a. 3. Elu jooksul omandatud muutused päranduvad Karl Ernst von Baer (1792-1876) Koostas esimese evolutsioonipuu. Embrüonaalne areng on erinevatel loomadel sarnane!? Charles Darwin (1809-1882) teadusliku evolutsiooniteooria looja "Liikide tekkimine" 1859.a. "Beagle" 1832-1836.a.
Enamjaolt passiivne, üksikuid objekte on keerulisem välja valida.Kasutatakse kaardimaterjalina keerukamates geoinfosüst, kaartide taustapilt Vektorkaardid-antakse kohateavet edasi objektide kaupa. Iga kujundit on võimalik eraldi välja valida ning muuta selle kuju ja väljanägemist.Saab kergesti täiendada ja muuta ning sp kasut. kaartide valm. Sarnasused- mõlemaga antakse kohateavet edasi 11. Osata määrata Eesti geoloogilisel läbilõkel erinevate ajastuste kivimikihte (vt joonis Õ lk 19). + - graniit ; triibud-savi; tellised- lubjakivi,dolomiit;kollane-liivakini; ülemine-pinnakate 12. Osata kirjeldada Eesti geoloogilist ehitust. Geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti 3 kivimite kompleksi: *kristallilistest
austrite koores leitud mustad täpid on tegelikkus es ühe kaaniliigi Pontobdella muricata munad. Ta omandas taimede klassifitseerimisoskuse ning juhut ööna aitas kaasa kogumike korraldamisele, tollal Euroopa suurejoonelisemate hulka lo Augustis 1831, vahetult enne ümbermaailmareisi, tekkis Charles Darwinil võimalus saata geoloogilisel retkel Põhja-Walesis geoloog Adam Sedgwicki. Darwini kinnitusel õpetas Sedgwick teda kivimikihte eristama ning nende stratigraafilisi kirjeldusi koostama. Seetõttu oskas Darwin hiljem geoloogilisi objekte teaduslikult dokumenteerida. "Thinking park" tema lemmik park kus ta motiskles elust. Cambridge´ist lahkudes asus tööle looduseuurijana laeval "Beagles", mille kapten Robert Roy oli sügavalt usklik mees. Darwin ise arvas: "Ma ei unusta kunagi, et kõige eest, mis ma olen teaduses korda saatnud, võlgnen tänu tema (Lyell´i) suurepärastele teostele". 40-aastaselt
2.slaid Põhjavesi on maakoore ülemises osas alus- ja pealiskorrakivimites ning pinnakattes olev vesi. Üldiselt on Eestis alates viiest kuni kümnest meetrist kõik kivid ja poorid täitunud veega, kuid mitte ühtlaselt. On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid
Mere ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimine (vastavalt 44 ja 4%) Lõunaosas lainetest uhutud moreenitasandikud (13%) Keskosas kunagistest laguunidest arenenud sood (11%) Rannavööndis vahelduvad liivarannad (Valgerannas) kivise kamardunud moreenranna (Tahkurannas) ja mölliranna lõikudega. Ala on valdavalt metsamaa Aluspõhi Lõunasuunaline jäävool on kaotanud rohkem ja paksemalt pindmisi kivimikihte Viimase jääaja lõpuks jäid aluspõhja pealiskorraks põhjaosas Jaagarahu lademe lubjakivid, mergel ja dolomiit. Pärnu jõest lõuna pool lasuvad Pärnu ja Aruküla lademe liivakivi ning aleuroliidikihid, kohati ka savi ja domeriit. Nende vahele jääb Narva lademe edelakirdesuunaline avamus, kus domineerivad domeriidi ja dolomiidi ning savikihid. Kulutusnõod> jääsulamisveejärved> viirsavid (Sindist lõuna pool) Devoni kiht Ruhnu saare idarannikul Pinnamood
Kesse pank (pildi autor: Ivo Kruusamägi) 4 3.Kivimid ja kivistised Panga pangal on ulatuslikult ja illustratiivselt jälgitavad kivimite lasuvuskihid - no (alt ülespoole) Jaani lademe Mustjala, Ninase ja Paramaja kihistikud ning Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistik. Pea kõik kihid sisaldavad rohkesti käsijalgsete, trilobiitide, korallide, stromatopooride kivistisi. Kohati hakkavad silma suured kaltsiidikristallide pesad. Kivimikihte läbivad arvukad vertikaalsed lõhed, millede tõttu variseb pangalt aeg- ajalt suuri paelahmakaid. Ninase panga allosas paljanduvad Jaani lademe Mustjala kihistiku merglid ja nende peal Ninase kihistiku dolomiidistunud lainjakihilised kivististe purdosakestest koosnevad lubjakivid. Huvipakkuv on panga nurgal jälgitav dektooniline rike ja põhiliselt sammalloomadest koosnevad väikesed ümmargused biohermid, mis kujutavad endast arenevaid nn embrüonaalseid riffe
seismograafid. Vaikse ookeani rannik on geoloogilises mõttes liigestatud maa. Loode kagusuunaline 400 km pikkune San Andrease murrang on jälgitav alates Arena neemest üle San Francisco poolsaare kuni California lahe põhjatipuni, kus ta ilmselt jätkub vee all. Maa sisemuses tekkivatele, maakoort nihutada püüdvatele pingetele annab kõige kergemini järgi murrang. Märkamatud liikumised piki murrangupinda painutavad kivimikihte senikaua, kuni ükskord nende vastupidavus on ületatud, Siis võtavad kihid silmapilkselt uue asendi ja see äkiline murdumine vallandabki maavärina. Vaikse ookeani laam, mille lõunaosas asub Los Angeles, liigub kiirusega 5-7 cm aastas põhja poole, Põhja-Ameerika laam, millel asub Ida-California ja San Francisco, liigub lõunasse, nii et umbes kümne miljoni aasta pärast peaks Los Angeles mööduma San Franciscost. Seni on aga seal piirkonnas veel hulga suuremaid ja väiksemaid
tekkis Päike; 2)Päikesesüsteemi kujunemine algas u 4,6 miljardit aastat tagasi kosmilise tolmu tihenemisel. 3)4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. 4)Radiogeenne soojus. 5)Gravitatsiooni energia. 6) 4,5 miljardit aastat tagasi katastroof (Maa ja teise suure taevakeha kokkupõrge), mille tulemusena moodustus Kuu. 7)3,8-4,1 miljardit aastat tagasi suur pommitamine. 5.Millega tegeleb stratigraafia? Geoloogilise vanuse määramisega. Kirjeldab ja süstematiseerib kivimikihte. 6.Mis on stratotüüp? Kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks. 7.Steno printsiip- superpositsiooni printsiip, iga lasuv kiht lamavast kihist hilisema tekkega. 8.Eluareng (eel-)prekambriumis: Arhaikum- elu Maal ainult vees, tsüanobakterid. Proterosoikum-meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Ediacara fauna. 9
Praktikas kasutatakse eelkõige purdosade ümardatuse astet, mida saab määrata vastavate etalonide järgi. Osakeste ümardatus sõltub valdavalt koostisest (mehhaanilisest vastupidavusest) ja osakeste transporditeekonna pikkusest. Keskmine terasuurus lõimise aritmeetiline keskmine. 4. Stratigraafia põhireeglid ja nende rakendamine superpositsiooni printsiip, pindalaline pidevus, Smith'i protseduur (indeksfossiil) jt. stratigraafia kirjeldab ja süstematiseerib kivimikihte. Põhireeglid: (1)superpositsiooni printsiip tuletab kivimite ruumilistest ainetest nende ajalised suhted. (2)pindalaline pidevus settekiht ulatub pidevana lateraalselt igas suunas kuni väljakildumiseni või kontaktini settebasseini äärel. (3)algse horisontaalse lasuvuse printsiip väidab, et gravitatsiooniliselt nt. vees settinud osakesed ladestuvad horisontaalsete kihtidena. Seega,
tegemist juhul kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Mis on põhjavesi? Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas.Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale.Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Mis on veereziim? Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub, nim jõe veereziimiks. Keskkonna seire ül-d. Eesti keskkonna seire struktuur. tegeleb keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidevate jälgimisega. ja arengukavade koostamiseks. Näiteks aitavad keskkonnaseire
Mariner 9 piltidel olid kraatrid, vulkaanid, ja vanad jõesängid, kuid uute kosmosesondide fotodel on lisaks paljudes kohtades näha kihistusi kivimites. Neid on eri kohtades, näiteks hiigelkanjonite seintes ja lõuna poole jääval vanal maastikul paikneva kraatri servas. Sageli ulatus kihtide arv lausa mitmesajani. Need on tõendus selle kohta, et minevikus võis vesi olla Marsil olulise tähtusega. Maal nimetavad geoloogid merevee toimel tekkinud kivimikihtide toimel tekkinud kivimikihte settekivimiteks. 2010. aastal tegi Mars Reconnaissance Orbiter väga suure teravusastmega pildi Gale'i kraatrist (lisa3). Fotol on kihistumine palju selgemini nähtav kui ühelgi varasemal fotol. Kõige alumine kiht on savi, mille moodustumiseks on vaja voolavat vett. Veidi kõrgemal kraatriseinas on saviga segunenud sulfaatide kiht. Sulfaadid moodustuvad niisketes tingimustes ja settivad, kui vesi aurustub. Kõige peal on terve rida kihte, mille puhul ei
Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon magma liikumise protsess maakoores. Intrusiooniks nim nii aktiivset protsessi e magmakeha tungimist ülespoole kui ka selle tardkivimite struktuuriks kristalliseerunud tagajärge. Intrusioon jaguneb kaheks: Rööpintrusioon olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, asub sellega enam- vähem paralleelselt. Põikintrusioon lõikab kiltasid või kivimikihte Lasumusvormid: Lopoliit - liualaadne, tavaliselt väga suuremôôduline magmakeha (Lôuna- Aafrikas Buschweldi lopoliidi môôtmed plaanis on 300X480 km); Fakoliit - kurrutatud alade kihtides esinev "juurteta" läätselised väikesed magmakehad - kurrutusprotsessis tükeldatud magmakeha killud; Batoliit suurim, ebaegulaarse kujuga, reeglina sügavusse laienev põhiliselt happeliste tardkivimitega põikintrusiiv, paksus 10-20km, pindala moodustab 1000-10 000 km2
Pealiskord: Settekivimid (lubjakivid, liivakivid jt). kujunes Paleosoikumis Pinnakate: Peamiselt kobedad kõvastumata setted (kruusad, liivad, savid) kujunes Kainosoikumis Kvaternaari ajastul 3 5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? Eestis ei paljandu aluskorra kivimid kusagil, küll aga Soomes. Eesti geoloogiline ehitus hõlmab mitmeid erinevatel ajastutel tekkinud kivimikihte, Skandinaavias pole neid nii palju. 6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Tardkivimid: Graniit, gabro ehk must graniit Moondekivimid: gneiss, amfiboliit Settekivimid: kukersiit, fosforiit, graptoliitargilliit, sinisavi, liivakivi, lubjakivi, purdlubjakivi, karplubjakivi, dolokivi 7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? Laamad on litosfääri jaotavad mitmesuguse suurusega plaadid, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega
Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. Põhjavesi Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas. Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale. Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Maapinna boorsetes kivimiskihtides liigub vesi suhteliselt vabalt ja sellised kihte nim vett kandvateks. Vett kandvad kivimid on nt liiv, liivakivi, lõhenenud lubjakivi jne. Vett kandvad kihid asenduvad vett pidavate kihtidega. Tuntuim on savi. Vesi liigub pinnases seni kuni kohtab vett pidavat pinnasekihti ja jääb sellele pidama
Ometigi on päikesekiirguse hulk enam-vähem võrdne. Põhjavesi, põhjavee alanemise looduslikud ja inimtekkelised põhjused Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Põhjavee kujunemist mõjutavad tegurid: kivimite poorsus, kivimite veejuhtivus, veekihi lang, temperatuur, inimtegevus. Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte, puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale. Looduslik: põud Inimtekkeline: puurkaevude rajamine, liigne vee tarbimine, kaevanduste rajamine. 5.Litosfäär Laamade liikumised, liikumine kujutatud joonisel 1) Laamade lahknemine (ookeaniline): Toimub Islandil Atlandi ookeanis; Magma tungib järjest kõrgemale; Moodustuvad pangasmäestikud; Maavärinad, vulkaanid. 2)Laamade põrkumine (ookeaniline): Nõrgem laam sukeldub vahevöösse kahe laama
Mobilism on tänapäeval üldtunnustatud. Isostaasia maakoore plokkide vertikaalne liikumine gravitatsioonilise tasakaalu suunas. Osa maad erodeerub kergemaks ja kerkib üles, teine osa vajub kõrval alla. Diapirism plastiliste ainemasside vertikaalne liikumine. Sooladiapirism e soolatektoonika - paksu setetekihi (üle 5-6 km) alla mattudes hakkavad väiksema tihedusega(-10-15%) ja vähem viskoossed soolakihid kuplina(diapiir) maapinna poole tõusma, deformeerides ümbritsevaid kivimikihte. Magmadiapirism. 20. saj esimesel poolel arvati et kõik geostruktuurid on vertikaalsete liikumiste tulemusel tekkinud. Esimene mobilistlik arvamus oli, et mandrid on geoloogilise aja vältel triivinud ookeanilisel maakoorel maa-kuu loodeliste jõudude mõjul. 30-l aastatel tõestati, et see on füüsikaliselt võimatu. Litosfääri laamad triivivad astenosfääril (mitte ookeanilisel maakoorel) kiirusega 2-20cm/a. Laamad paneb liikuma maa kiviainese soojusliikumine(konvektsioon)
Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub maapinnale, tekivad allikad. Põhjavee tekkimine ja paiknemine Eestis on kohti, kust maapinnal olev vesi pääseb kergemini maa sisse. Sellisteks on suuremad kõrgustikud, neist kõige tähtsam põhjavee toiteala on aga Pandivere kõrgustik, kus vihma- ja lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Põhjavett leidub kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt - on veevaesemaid ja veerikkamaid kivimikihte. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest (erinevate kivimikihtide lasumisest) on Põhja-Eestis vähem ja Lõuna-Eestis rohkem põhjaveekihte. Sügavamal lasuvad põhjaveekihid on puhtamad kui maapinnalähedased. Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on
annaabi.ee 
