Kerajas vorm ● Kasvukuju: kääbusja kasvuga keravorm. ● Kõrgus: kuni 0,6-0,8m hiljem 1m. ● Laius: kuni 0,6-0,8m hiljem 1m. ● Okkad: helerohelised, talvel õrnalt pronksjad, pehmed. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. Parasniisked, ● viljakad mullad. Talub saastunud õhku. Tundlik põua suhtes. ● Kasutamine: üksikult, rühmadena aedades, väiksematel ● haljasaladel ja kiviktaimlates. ● Märkus: üks ilusamaid keraja kasvuga elupuusorte. ● Nooremaid taimi soovitav varakevadel varjutada päikese eest. Harilik elupuu 'Little Gem' Thuja occidentalis Poolkerajas vorm ● Kasvukuju: tihe, kerajas, kääbus. ● Kõrgus: kuni 0,6m. ● Laius: kuni 0,6m. ● Okkad: tumerohelised. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, kasvab paremini parasniisketel muldadel.
Kasvukoht põõsastikes, teeäärtel. Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta. Tolmeldavatele putukatele annavad rikkalikult nektarit. Taime Koht ökosüsteemis rohtsed osad on ka toiduks taimtoidulistele loomadele. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Nii looduslikku kui ka mitmeid dekoratiivvorme ja hübriide kasvatatakse iluaedades: kiviktaimlates ja muruplatsidel. Eriti dekoratiivne on õitsemise ajal, kuid kaunid helerohelised lehekodarikud püsivad sügiseni. Varem laialt kasutatud ravimtaimena. Risoomi keedisega ravitakse rahvameditsiinis köha. Õitest ja lehtedest valmistatud tee aitab ka liigeste reuma, Kasutamine peapöörituse ja migreeni puhul, on higileajava ja rahustava toimega, korrastab südametegevust
Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis. Liigi eritunnused: See ei ole tegelikkuses eraldi liik vaid üldnimetus, kõigi Eestis kasvava 23 liigi kohta, kuna nad on välimuselt nii sarnased, et ka botaanikutel on raske neid eristada. Kasvukoha nõuded: Neil ei ole erilis nõudmisi, kasvavad nii kuivadel kui niisketel pärisniitudel, puisniitudel, loo- ja lamminiitudel, hõredates loometsades, võsastikes, parkides, tee- ja põlluservadel. Kasutamine haljastuses: pinnakattes ja kiviktaimlates. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kortsl2.htm 1.2 Ülane (Anemone) Konkreetne liik: hubei ülane (Anemone hupehensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-100 cm, laius 60-90 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmas. Lehed: karmid ja krobelised, värvuselt tumerohelised. Õied või õisikud: suured, värvuselt valged või erinevates roosades toonides lihtõied. Õitsemise aeg on august-september. Õitsemisjärgselt ilmuvad kohevil udemelised seemnised.
Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Punaraag-kortsleht (http://de.hortipedia.com/wiki/Alchemilla_erythropoda) Joonis 2. Punaraag-kortsleht Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Muud püsililled. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/tooted/p %C3%BCsililled/muud-p%C3%BCsililled/428. 04.08.2013. Juhani puukool. Punaraag-kortsleht. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?
Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püsikud, mõned liigid ka ühe- ja kaheaastased rohttaimed või poolpõõsad. Astrid vajavad päikesepaistelist ja sooja kasvukohta. Sobivad tavalised aiamullad, kuid eelistavad huumusrikkamaid muldi. Erandiks on siin Alpi aster, tema eelistab kuivemat lubjarikkamat mulda, kuid ei talu läbikuivamist. Astrid on tundlikud liigniiskuse suhtes. Astreid kasutatakse kiviktaimlates, suuremates või väiksemates lillerühmades, äärisena või meeleoluka reana, üksiktaimena, vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena murus või püsilillepeenras, madalamad liigid- sordid kõrgematele taimerühmadele ääristaimeks, suure grupina puude-põõsaste ees. Sobivad suurepäraselt lõikelilledeks. 3. Astilbe Astilbed moodustavad väikse 12 liigilise rohttaimeperekonna. Astilbe on üks tähtsamaid poolvarjulisi aiataimi
Joonis 14. Lamav käokuld (http://soquelnursery.com/images/helichrysum_petiolare_ldsp.JPG) Leeklill (Phlox) -suvi-leeklill e. suvifloks (P.drummondii) Vähenõudlik ja väga külmakindel. Armastab valgusrikast kasvukohta, kerget viljakat mulda. Noored taimed vajavad palavate ilmadega kastmist, ilma väetamata ei õitse nii rikkalikult. Kasutatakse laialdaselt kiviktaimlates, peenarde elavdamiseks. Kasvatatakse nii peenral kui ka amplites, aiavaasides, rõdukastides kus nad moodustades õitsva vaiba. Kompositsioonis võib olla ereda värvilaigu rollis või aktsenttaim. Joonis 15. Suvi-leeklill e. Suvifloks (Phlox drummondii) (http://em.ca/garden/phlox_drummondii1.JPG) 10
Sellest ka nimed kaetisrohi ja teised. Nõmm-liivatee kasvab tavaliselt ilusa tiheda madala padjakesena. Juulikuus, õitsemise tipphetkel, on see padi üleni kaetud lillade õitega. Selline vaatepilt on väga ilus, kuid väga meelitav ka mesilastele. Kuna tema õied sisaldavad rohkesti mesimagusat nektarit, siis nõmm-liivatee on väga hea meetaim. Ka inimese jaoks on tema ilu nii meelitav, et nõmm-liivateed võib leida kasvamas paljudes kiviktaimlates. Kui teil on soovi teda ka endale saada, siis tuleb koguda tema seemneid või pista mulda üks varrejupp. Viimasele tulevad kergesti juured alla. Edukalt on katsetatud ka nõmm- liivateed kui murutaime. Seejuures on saadud väga häid tulemusi ka sellistel ülikuivadel ja kehva pinnasega kohtadel, kus isegi kõrrelised ei taha hästi kasvada. Samas on nõmm-liivatee küllaltki tallamiskindel ja saab ise võitu umbrohtudest.
Taime kõrgus ja läbimõõt: 20 60 cm kõrgune, ~45 cm laiune Taime välislaadi kirjeldus: puhmik Lehed: talvehaljad, tumerohelised, lintjad Õied või õisikud: kohevad pruunid õisikud Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: külmakartlik kannatab külmadel talvedel Kasvukoha nõuded: Kasvab varjus või poolvarjus, eelistab parasniisket kivist mulda Kasutamine haljastuses: kasutatakse rühmataimena lillepeenardes, alpiaedades-kiviktaimlates, varjuaedades Joonis 62. Mets-piiphein ,,Sherwood" (http://www.valgeanso.ee/data/image/LuzulaSylvaticaS.jpg) 66 Joonis 63. Mets-piiphein 67 Helmikas (Melica) Konkreetne liik: kõrge helmikas (Melica altissima) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6-1 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmas Lehed: püstised karedad varred, lineaalsed helerohelised lehed
rabastuvates metsades ja rabades. · Sügisel oranzikaspunaseks värvuvad lehed on 0,51,5 cm pikad, ümarad või lehe laius pikkuses suurem, täkilise servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, paljad ning noorelt kleepuvad. · Võrsed tihedalt karvased. · Lehtede dekoratiivse sügisvärvuse tõttu on leidnud kasutamist iluaianduses. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega 29. Perekond lepp (Alnus) ja perekond valgepöök (Carpinus) Alnus - perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehisted puud ja põõsad. Perekonnas on u. 30 liiki, mis levinud põhjapoolkera arktikast troopikani, lõunapoolkeral Andides. Eestis esineb looduslikult 2 lepaliiki (Alnus glutinosa, Alnus incana) ning sisse on toodud 11 võõrliiki.
* Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed. (Botaanika II) 19. SUGUKOND PAKSULEHELISED: VEESÄILITUSKUDE * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed. * Sgk umbes 1450 liiki, eriti rikkalikult on neid Edela-Aafrikas, ka Euroopas ja Kesk-Aasia mägialadel. Eestis kasvab looduslikult ainult 6 liiki. Näit harilik kukehari, harilik liiv- mägisibul (LK all), neid kasut dekoratiivtaimedena kiviktaimlates. Sgk harjunud kuivade kasvukohtadega. Kalduvus vegetatiivsele paljunemisele. * Ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harva põõsad. * Õie ehitus: abilehtedeta, õied kahesugulised, tsüklilise ehitusega, enamasti 5 kroon- ja tupplehega, enamasti kaks viljalehte. Vegetatiivsete organite iseärasuseks on vett säilitavad koed. * Vili on kukkurvili. (Botaanika II) 20. SUGUKOND ROOSÕIELISED: VILJADE MITMEKESISUS. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed.
urbades, õitseb mais. Võib kasutada haljastuses aiatiikide ja niiskete pargiaasade ilmestamiseks. Vaevakask: Betula nana Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja- Ameerikas. Eestis põhja- ja lääneosas. Kuni 1m kõrge põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Lehed ümarad või laiad, täkilise servaga, tumerohelised ja läikivad 0,5-1,5cm pikad. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Kasutatakse dekoratiivsete sügisvärvuses lehtede tõttu iluaianduses, kiviktaimlates. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht. 29. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp: Lepa perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised puud ja põõsad. Lehed elliptilised või munajad, kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised lihtlehed. Sügisel rohelised, tõstavad mullaviljakust. Isasõied mitmekaupa rippuvates urbades. Emasõied moodustavad käbikujulisi urbasid, kus moodustuvad kahe tiivaga, üheseemneline pähklike. Õitseb aprillis-mais.
Sellest ka nimed kaetisrohi ja teised. Nõmm-liivatee kasvab tavaliselt ilusa tiheda madala padjakesena. Juulikuus, õitsemise tipphetkel, on see padi üleni kaetud lillade õitega. Selline vaatepilt on väga ilus, kuid väga meelitav ka mesilastele. Kuna tema õied sisaldavad rohkesti mesimagusat nektarit, siis nõmm- liivatee on väga hea meetaim. Ka inimese jaoks on tema ilu nii meelitav, et nõmm-liivateed võib leida kasvamas paljudes kiviktaimlates. Kui teil on soovi teda ka endale saada, siis tuleb koguda tema seemneid või pista mulda üks varrejupp. Viimasele tulevad kergesti juured alla. Edukalt on katsetatud ka nõmm-liivateed kui murutaime. Seejuures on saadud väga häid tulemusi ka sellistel ülikuivadel ja kehva pinnasega kohtadel, kus isegi kõrrelised ei taha hästi kasvada. Samas on nõmm-liivatee küllaltki tallamiskindel ja saab ise võitu umbrohtudest.
Võrsed: peened, tihekarvased. Lehed: ümarad, või on lehtede laius pikkusest suurem, 0,5.....1,5 x 1.....2 cm, täkilise servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, leheroots lühike, sügisvärvus oranzikas kuni punane. Õied: urvad püstised, -urvad raolised, -urvad raotud, IV-V. Viljad: emasurvad ovaalsed, helepruunid, kuni 8 mm pikad ja kuni 5 mm laiad, pähklike kuni 2 mm pikk, lennutiib seemnest mitu korda kitsam, IX-X. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega (pajud, rododendronid, jm.). 26. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp (Alnus Mill.) [ánus] Perekonda kuuluvad ühekojalised, tuultolmlejad, heitlehised puud ja põõsad. Pungad vahelduvalt, rootsulised või rootsutud, lehed on saagja servaga lihtlehed, ovaalsed kuni lantsetjad abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, isasurvad 3-9 kaupa võrsete tippudes, emasõied
Võrsed: peened, tihekarvased. Lehed: ümarad, või on lehtede laius pikkusest suurem, 0,5.....1,5 x 1.....2 cm, täkilise servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, leheroots lühike, sügisvärvus oranzikas kuni punane. Õied: urvad püstised, -urvad raolised, -urvad raotud, IV-V. Viljad: emasurvad ovaalsed, helepruunid, kuni 8 mm pikad ja kuni 5 mm laiad, pähklike kuni 2 mm pikk, lennutiib seemnest mitu korda kitsam, IX-X. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega (pajud, rododendronid, jm.). 26. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp (Alnus Mill.) Alnusteks nimetasid leppasid vanarooma kirjanikud Plinius, Vetruvius jt. Perekonda kuuluvad ühekojalised, tuultolmlejad, heitlehised puud ja põõsad. Pungad vahelduvalt, rootsulised või rootsutud, lehed on saagja servaga lihtlehed, ovaalsed kuni lantsetjad abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, isasurvad 3-9 kaupa võrsete
annaabi.ee 
